Soojuspumba ja katla koostöö küsimus.

[metsmees]

Tere.

Teoreetiline küsimus sellise olukorra kohta, kui on vanale katla ja akumulatsiooni paagiga küttesüsteemile lisatud kõrvale soojuspump. Enamuse ajast kütab soojuspump aga kui nüüd keegi kütjatest teeb ka katlale tule alla aga unustab soojuspumba välja lülitada ja tekib selline olukord kus soojuspump oma mõistusega kütab välja 35 kraadist vett aga nüüd katel kütab süsteemi vee näiteks 45 või veel kõrgemaks ja see jõuab ka soojuspumpa siis kuidas reageerib sellise olukorra puhul soojuspump,

1.Kas lülitab ennast ise küttest välja, see tähenda et litsalt ei küta enam, kuna vesi on soojem või
2. jahutus funktsiooniga pump, kas hakkab hoopis jahutama seda katlaga üles köetud sooja vett või
3. soojuspumba mõistus läheb segi või tekib mingi muu error või mehaaniline rike kompressorisse.

Kas mõnel kasutajal on sellist kogemust olnud või kas targemad ja kogenenumad oskavad vastata, milline variant on tõenäolisem.

[Coolhouse]

Soojuspump jääb seisma kuna vesi on soojem kui vaja.

Tõenäosusega pole siin mingit pistmist. Soojuspumpa juhitakse käskudega ehk antud juhul on võimalik vaid "jah" või "ei" vastus.
Miks õhk-vesi soojuspump või maasoojuspump jahutama peaks hakkama kui sellist käsku pole kasutaja andnud?
Soojuspumpadel on "auto" funktsioon ehk jahutamise alustamiseks peab "auto" funktsioon olema sisse lülitatud ning lisatingimusena õhk-vesi pumpadel:
- õues üle 20C (nagu valitud) sooja
- toas üle 22C (nagu valitud) sooja
Kui need 3 tingimust täidetud ei ole siis ei hakka jahutama.

[Kalvis]

Valdaval juhul soojuspump lükkab enda ise välja kui katel töötab. Siiski on küttesüsteemis ühteist ikkagi vaja teha.

[SPmees]

Julgen väita, et see sõltub ikkagi soojuspumba mudelist. Olen kohanud seadmeid, mis lähevad errorisse, kui seadmesse tagastuva vee temp on suurem kui peale mineva vee temp. Samuti olen kohanud juhust, kus olenemata katlaga kütmisest ja sellest, et soojuspump oli setpointi saavutanud töötas välisosa endiselt...
Soovitaks ikkagi kraane keerata, või lasta teha lahendus, kus katla temperatuuri tõustes läheb SP nn standbysse ja katla jahtudes lülitus SP jällegi sisse.

[rocker]

Minul Daikin Atherma 3 ja Viadrus u22.
Süsteem selline, et ühtegi nuppu ega kraani näppima ei pea.
Viska ainult tuli alla ja ise seal omavahel majandavad. Tundub, et kui katla ringis saavutab vesi kõrgema temperatuuri, kui pumbale ette antud, siis lülitab teine ennast lihtsalt välja. Ühtegi errorit tekitada veel suutnud ei ole.

[Kalvis]

Igasuguseid kavalusi saab teha. Näiteks, kui katla temp läheb üle SP errortempi siis natuke madalam säte ja võtad SP üldse toite maha.

[rst]

Mul on akupaagiga ühendatud nii maasoojuspump kui puidukatel.
Maasoojuspump mõõdab akupaagi temperatuuri ning vastavalt küttekõverale (maasoojuspump hoiab akupaagis alati 4-5 kraadi kõrgemat temperatuuri), kui selle väärtus on läinud alla teatud suuruse, siis hakkab ta tööle.
Näiteks kui mul akupaak on 45 kraadi ning küttekõvera järgi on vaja 40 kraadi, siis maasoojuspump ei tööta.

Samas võin vabalt valitud hetkel puidukatlaga kütta antud süsteemi. Võin akupaagi ajada ka 90 kraadini. Soojuspump vaatab, et akupaak on soojem, kui minimaalne temperatuur vastavalt küttekõverale ning ongi kõik.

Maasoojuspump lähtub ainult akupaagi temperatuurist ja küttekõvera väärtusest vastavalt välistemperatuurile.
Maasoojuspump juhib küttesüsteemi minevat veetemperatuuri (mõõdab peale ja tagasituleva vee temperatuur).

Minu arust on antud süsteemi ülesehitus küll nii lihtne, et seda peaks saama iga soojuspumbaga nii teha. Lihtsalt akupaagil peab olema sisendeid ja väljundeid piisavalt.

[xil]

Külmaine rõhk sõltub temperatuurist. Kui 90C vesi sp. soojusvahetisse satub, siis selle primaarpoolel olev külmaine aurustub ja sp. süsteemi rõhk läheb ebaloomulikult kõrgeks. Mõni sp. kannatab selle vaikides välja, mõni läheb vea olekusse. Põhimõtteliselt on ka see variant võimalik, et sp. ei pea normaalsest kõrgemale rõhule vastu.

[Kalvis]

Jutt õige, kuid reeglina on SP ühendatud kõige madalatemperatuurilisemasse ossa (põrandaküte) ja sõltub küttesüsteemi lahendusest. Põrandakütte osas ei lähe kunagi temp üle 35 C (kui läheb, on süsteem koostatud valesti) Ka enamus tüüplahendusi välistavad selle (SP ei ühendata küttesüsteemi paraleelselt vaid natukene keerukamalt). Ja tavalahendus õigesti SP ühendamiseks küttesüsteemi välistab ka selle ohu

[Joosep Toots]

Mul on vist umbes sama kooslus, mis rst-l: kunagisele halukatlaga keskküttele on maasojuspump juurde lisatud. Kui katel kütab akupaagi üle kindla temperatuuri, lülitab soojuspump kütte välja ja ootab, kuni (tagasivoolu?) temperatuur jälle langeb, et kütma hakata. Ainuke konks asjal on, et radikate termostaatidel võtab veidi aega, et end kuumema vee tõttu kinni keerata. Seega tuleb katlaga kütmise alguses u. pool tundi sellist mõnusat sooja , enne kui termostaadid reageerivad. Jahutuse kohta ei oska öelda, aga kütteloogika põhjal peaks seal ju samuti mingid piirtemperatuurid olema võimalik seadistada, et kütteperioodil ei jahuta? Kõige õigem oleks vast lasta kütteprojekt teha, mis oleks vist niikuinii nõutav: küttesüsteemi muutus = ehitusteatis.

[Jopakolla]

Panasonic Aquarea T-Cap 9 kw õ-v pump ja pelleti/puidu katel (eraldi katlamajas 10 m majast eemal) töötavad kenasti käsikäes. Vähemalt senimaani ei ole midagi errorisse läinud ega laiali lennanud (loodan, et ära ei sõnu:) . Kuigi esimene talv alles. Aga pumpa valides teatasin, et soovin säilitada katla , mis annab vajadusel sooja 10 m maatrassi mööda majja. Vahest on katlas temp läinud ka 85c peale. Kui katel väljas siis edastab pump 30c tempi ka katlamajja ja hoiab sedasi külmumise eest.

[aqua]

Külmaine rõhk sõltub temperatuurist. Kui 90C vesi sp. soojusvahetisse satub, siis selle primaarpoolel olev külmaine aurustub ja sp. süsteemi rõhk läheb ebaloomulikult kõrgeks. Mõni sp. kannatab selle vaikides välja, mõni läheb vea olekusse. Põhimõtteliselt on ka see variant võimalik, et sp. ei pea normaalsest kõrgemale rõhule vastu.

Küttes on vett soojendav soojusvaheti kondensaator ja selleks, et kondenseerumine saaks toimuda, peab kondenseeruv soojuskandja temp. olema madalam kui külmaine oma.
Kui see on soojem, või sama, siis kondenseerumist ju ei toimu ja süsteemi kastegur null, e. paisuseadet läbib vedela asemel ju gaas.

See kas süsteem (külmaine)rõhu vastu peab, mille suudab ta 90C* juures tekitada, on hoopis teine teema ja ei soovitaks üldse proovida. Loota võib ja peab, et süteemis on piisavalt kontroll/avarii seadmeid/andureid.

[rst]

Miks peaks 90 kraadine vesi soojuspumpa jõudma, mõlemad seadmed on ühendatud eraldi väljavõtetega akupaagi külge?
Lisaks on soojuspumba ja akupaagi vahel ka tagasivooluklapp, mis ei lase 90 kraadisel veel sinna niisama vabavooluga minna.
Katlast tuleval veel on lihtsam käia ikka läbi akupaagi. Tegelt peaks skeemi joonestama, siis kõigil lihtsam aru saada aga ei ole aega hetkel.
Kuid jah, eks mõned nüansid on seal, mida peab jälgima, kuid igagi vähegi küttesüsteeme tundva inimese jaoks ei ole see probleem.

[ping]

Miks peaks 90 kraadine vesi soojuspumpa jõudma, mõlemad seadmed on ühendatud eraldi väljavõtetega akupaagi külge?
Lisaks on soojuspumba ja akupaagi vahel ka tagasivooluklapp, mis ei lase 90 kraadisel veel sinna niisama vabavooluga minna. ...

Ei peagi aga asjaolude kokkulangemisel on igasugused variandid võimalikud.
Ei suuda keegi eemalt ennustada klapi olemasolu või reaalset toimimist.