Õhksoojuspump

[praanik]

Mõlemad mudelid kasutusel hõimkonnas teist talve ja pole osanud kahtlustada/tähelepanu pöörata sellele.
Endale sai täna ftpxtm40m.
Selle kohta vara öelda veel midagi

[sokolaad]

a kas selle värgi peaks kuhugi päikese poole paigaldama kuna seal vbl veitse rohkem sooja õhku või sobib suvaline varjuline külg ka?

?

[Hiid]

mina panin, põhiliselt seepärast,. et päike aitaks sulatada...

[xil]

Kindlasti mitte, tegemist on sulatusprotsessiga.
FTXTP35 ja FTXL25JV.

Võib-olla tegu siiski õlitagastustsükliga. Ma pole viitsinud uurida, kas kõik kompressorid seda vajavad, kuid näiteks ka minu hiinakas (Alpic Air), mille sai ajutise lahendusena renoveeritavasse majja paigaldatud, ketrab olenemata temperatuurist ning jäätumisest perioodiliselt kompressorit tagurpidi. Mitte küll nii pikalt, kuid aeg võib erinevatel seadmetel olla erinev.
Õlitagastustsüklite vajadus tekib tavaliselt siis, kui pump on vähekoormatud. Vahet saab teha saab selle järgi, et sulatustsükli ajal puhub siseseade külma õhku, õlitagastustsükli ajal sisemine vent ei tööta, kuna välist soojusvahetit pole vaja soojendada.

[amfitrait]

Allpool olev pilt on väljavõte logist. Tegemist on sisemise soojusvaheti temperatuuri mõõtmisega iga 5 min tagant.

Graafikust on näha, et küllaltki ühtlaselt annab välja ca 38 kraadi, kuni voilaa - 11h jooksul 19 sulatust.
Olen ise veendunud, et tegemist on sulatustsükliga, kuna sisemine soojusvaheti läheb tsükli ajal kergelt härma, temp langeb -5 kraadini ning tsükli kestvus ca 15..20 minutit.

Täheldan, et kui pumpa koormata (nt 24 kraadi ja sisemine vent 4/5st), siis selliseid ilminguid esineb oluliselt vähem. Nt mõtled hoida madalamat temp ja paned 22 kraadi ning ventilaatori 2 või 3 /5st,on juba teada, et läheb nö "lolliks". Eriti hull on asi siis, kui sisemine ventilaator jätta automaatrežiimi.
Restart kilbist välja 10 minutiks ning toimetab kenasti edasi.

Muus osas võib Daikini uuemat 35 mudelit kiita, pigem kvaliteetne, suhteliselt vaikne (sh sulatuse helid on tunduvalt pehmemaks muudetud).

[xil]

Kui sisemine soojusvaheti läheb härma, siis järelikult sisemine vent ei tööta ning ilmselgelt on tegu õlitagastusega, mitte sulatusega. Tõenäoliselt nondel odavama otsa kompressoritel õliandurit pole vaid tagastusi tehakse SW algoritmi järgi - sellele viitab ka õlitagastuste ühtlane sagedus.
Tootjal pole selle teabega arvatavasti midagi muud teha, kui veenduda, et pumbad töötavad nii nagu ette nähtud.

[amfitrait]

Sulatuse ajal sisemine ventilaator kindlasti ei tööta pumpadel, millega olen kokku puutunud (2x Daikin, Panasonic, Mistral jms). Ekslik mulje võib jääda ventilaatori töötamisest, kui paned käe ette ja justkui puhuks külma. Jääkülm õhk on oluliselt raskem ja kukub siseseadmest päris intensiivselt välja. Nt Panasonic keerab sulatuse ajaks õhulaba sootuks kinni. Lambiga vaadates näeb, et vent alati seisab sulatuse ajal.

Diagnostika tuvastas, et välistemperatuuri anduri näit on mingil perioodil staatiline ning seejärel käivitub ajalise intervalliga sundsulatused. Põhjus teadmata, andurid vahetatud ning lisaks 3 erinevat välisseadet. Elektrikvaliteedi kontroll samuti tehtud.

Eesmärk on pigem saada tagasisidet, kas Daikin seadmete kasutajatel on sarnaseid kõrvalekaldeid.

[xil]

Pakun, et noil pumpadel on scroll kompressorid (spetsides polnud kirjas). Rotary kompressoritel pole õlitagastustsüklid reeglina vajalikud, scrollidel on nad väikesel koormusel nõutavad.
Scrollidel on nimikoormusel parem COP - saab andmelehel paremaid numbreid näidata - aga madalal koormusel jäävad nad rotaritele alla. Elamute kütmiseks kasutatavad soojuspumbad töötavad aga enamuse ajast väiksel koormusel, seetõttu ma ei soovitaks scroll-kompressoriga soojuspumpa.

[Äärenurk]

Eesti keeles vastavalt tigukompressorid ja rootorkompressorid.

[Ksuuk]

Abi vaja.

Kahekorruseline maja, esimesel korrusel ca 130 m2, teisel korrusel ca 60m2 köetavat pinda. Alumisel korrusel palju lõunapoolseid aknaid, avatud ala, kütab Mitsubishi MSZ-FH35 õhksoojuspump, labad kõige ülemises asendis (otsene õhuvool), kiirus 3, 22 kraadi, ionisaator, läbi kahe korruse trepikoridor, üleval on korrusel elektriradikad, leiged, sest soojus tõuseb ju üles, ÕSP tagab, et temperatuur ei langeks alla 20 kraadi, alumisel korrusel ka varuks elektriradikad ja kivipindadel põrandaküte (leiged) ja varuks ka soemüüriga ahi.

Kuna suved on aina kuumemad, mis tähendab, et eriti ülakorrus (lõuna pool, otsene päike, plekk-katus) vajab jahutamist, akendele päikesekaitselamellide või päikesekaitsekilede kasutegur on kaheldav, lisaks maksavad need pea samapalju kui uus konditsioneer, siis nüüd siis mõtlen, et kas trepikordori ülemisse otsa:

1) Soetada uus kõige tavalisem inverteriga konditsioneer ülakorrust jahutama?

2) Paigaldada olemasolev MSZ-FH35 ülemist korrust jahutama ja soetada uus MSZ-RW35 ( https://www.mitsubishikodusoojus.ee/tooted/msz-rw/ ) alumist korrust kütma.

Neid võrreldes:

MSZ-FH35 külmaaine R410a :
Tootlikkus 4,0 kW (1,0–6,6 kW), SCOP 5,0
Toodab soojust kuni -25C
Köetav pind kuni 100m2
Jahutatav pind: kuni 35 m2

MSZ-RW35, külmaaine R32:
Tootlikkus 4,0 kW (1,1-7,0 W), SCOP 5,1
Köetav pind kuni -30C
Sobib ruumidesse kuni 100m2

MSZ-RW50, külmaaine R32:
Tootlikkus 5,0 kW (1,9-6,0 W), SCOP 4,6
Köetav pind kuni -30C
Sobib ruumidesse kuni 150m2

aga tundub, et uuem MSZ-RW35 ei paku piisavalt lisaväärtust. Samas olemasolev MSZ-FH35 on juba 10 a vana, selle jahutusvõimsus on väike, teisalt eesmärk polegi üleval külmaks, vaid jahedamaks, st talutavaks saada.

Ja kui siiski paigaldada olemasolev MSZ-FH35 üles ja soetada uus MSZ-RW alla, kas siis võtta MSZ-RW35, sest vana pump vajadusel kütab ka ülemist korrust või siiski võtta alla MSZ-RW50? MSZ-RW35 ja MSZ-RW50 hinnavahe on ca 500.-, samas mida suurem mudel, seda madalam SCOP, mistõttu omalajal arvasin, et MSZ-FH50 soetamine on liiast.

Mida siis teha?

[ping]

Abi vaja.
....
2) Paigaldada olemasolev MSZ-FH35 ülemist korrust jahutama ja soetada uus MSZ-RW35 ( https://www.mitsubishikodusoojus.ee/tooted/msz-rw/ ) alumist korrust kütma.
....
Ja kui siiski paigaldada olemasolev MSZ-FH35 üles ja soetada uus MSZ-RW alla, kas siis võtta MSZ-RW35, sest vana pump vajadusel kütab ka ülemist korrust või siiski võtta alla MSZ-RW50? MSZ-RW35 ja MSZ-RW50 hinnavahe on ca 500.-, samas mida suurem mudel, seda madalam SCOP, mistõttu omalajal arvasin, et MSZ-FH50 soetamine on liiast.

Mida siis teha?

Mulle jääb senimaani mõistatuseks, et miks tahetakse kütta ruumi, füüsikaseaduste järgi jahutamiseks disainitud seadmega?

Põranda mudelid on sellise ehitusega agregaadid, mis on sellise ruumi, kus pikemalt viibivad inimesed, õhu soojendamiseks ehitatud:
https://www.mitsubishikodusoojus.ee/too ... spump-mfz/
Õhuvoolu intensiivsus ja õhuvoo jaotumine ruumis on ju kardinaalselt erinevad.

[Coolhouse]

Mulle jääb senimaani mõistatuseks, et miks tahetakse kütta ruumi, füüsikaseaduste järgi jahutamiseks disainitud seadmega?

Põranda mudelid on sellise ehitusega agregaadid, mis on sellise ruumi, kus pikemalt viibivad inimesed, õhu soojendamiseks ehitatud:
https://www.mitsubishikodusoojus.ee/too ... spump-mfz/
Õhuvoolu intensiivsus ja õhuvoo jaotumine ruumis on ju kardinaalselt erinevad.

Päris hea mõte kuid selleks et 130 m2 ühe siseosaga ühtlaselt soojaks kütta peaks kõva "tuul" olema.

Kas vana mudeli asemele uus ja olemasolev ringi tõsta?
Ega see eriti midagi ei anna.
Kui olemasolev soojuspump töötab siis töötagu edasi.
Viga ei ole soojuspumbas vaid selles et majal puudub küttesüsteem.
Soojuspump võib olla abiks olemasolevale küttesüsteemile või siis olla põhiliseks kütteseadmeks (nagu antud juhul väidetakse). Kui nii siis võiks 130 m2 peale rohkem siseosasid olla ja samale soojuspumbale lisada ka ülemise korruse. Ehk siis multisplit või VRF mudel.
See on paraku veidi kallim.

Saab ka nt nii teha et radikad seina ja kütab õhk-vesi soojuspumbaga. Kuid "radikaid" on ka selliseid mida saab jahutuseks kasutada (fan coil). Ehk sarnane nagu Ping pakkus aga soojuskandjaks vesi. Jahutamisel on vee temperatuur +7 C pealejooks ja +12 C tagasijooks.

[Ksuuk]

Mulle jääb senimaani mõistatuseks, et miks tahetakse kütta ruumi, füüsikaseaduste järgi jahutamiseks disainitud seadmega?

Põranda mudelid on sellise ehitusega agregaadid, mis on sellise ruumi, kus pikemalt viibivad inimesed, õhu soojendamiseks ehitatud:

Tööpõhimõte on põranda või seinaseadmel ju sama?

[Ksuuk]

Kas vana mudeli asemele uus ja olemasolev ringi tõsta?
Ega see eriti midagi ei anna.
Kui olemasolev soojuspump töötab siis töötagu edasi.
Viga ei ole soojuspumbas vaid selles et majal puudub küttesüsteem.
Soojuspump võib olla abiks olemasolevale küttesüsteemile või siis olla põhiliseks kütteseadmeks (nagu antud juhul väidetakse). Kui nii siis võiks 130 m2 peale rohkem siseosasid olla ja samale soojuspumbale lisada ka ülemise korruse. Ehk siis multisplit või VRF mudel.
See on paraku veidi kallim.

Lähteülesanne oli olemasolevat olukorda arvestades ülemise korruse jahutamine, seega ei planeeri kapitaalseid ümberehitusi ega suuri investeeringuid, mida õhk-vesi või multisplit jne eeldavad.

Ehk kui üleval korrusel on suvel jahutust ja miks mitte ka talvel kütet vaja, siis mingi agregaat on ülevale korrusele vaja paigaldada.

Küsimus on, et kas ülevale korrusele soetada uus või viia olemasolev alumise korruse oma ülevale korrusele ja soetada alumisele korruse uus ja võimsam?

[Coolhouse]

Vastus oligi et soetada uus soojuspump mis ka võimsam.
Ülemisele korrusele ei pea sa midagi ostma peale siseosa. See siseosa ühendatakse alumise korruse soojuspumba külge. Mingit mõtet pole et sul on kaks soojuspumpa või konditsioneeri, nimeta kuidas soovid.
Kui ostad alumisele korrusele uue, sellise millele ühendada külge mitu siseosa siis pole vanal soojuspumbal enam mõtet. Pealegi kasutad sama seadet efektiivsemalt st nii suvel kui talvel.

PS: Ega mõni lähteülesanne võib ka vigane olla. Ei pea oma valikuvõimalusi piirama. Ka olemasolev olukord peegeldab hetke seisu mitte pikaajalisemat plaani.

[ping]

Mulle jääb senimaani mõistatuseks, et miks tahetakse kütta ruumi, füüsikaseaduste järgi jahutamiseks disainitud seadmega?

Põranda mudelid on sellise ehitusega agregaadid, mis on sellise ruumi, kus pikemalt viibivad inimesed, õhu soojendamiseks ehitatud:
https://www.mitsubishikodusoojus.ee/too ... spump-mfz/
Õhuvoolu intensiivsus ja õhuvoo jaotumine ruumis on ju kardinaalselt erinevad.

Päris hea mõte kuid selleks et 130 m2 ühe siseosaga ühtlaselt soojaks kütta peaks kõva "tuul" olema. ...

"Suur tuul" on laeseadmel vajalik selleks, et vastavalt (põhikooli)füüsikaseadustele kus soe õhk kerkib üles, suruda lae all olev soe õhk vastu põrandat.
Põrandaseadme poolt puhutav ja toas ringlev õhuhulk võib põrandaseadmega kütmise ajal olla kordades väiksem.
Mugava sisekliima nõuete kohaselt ei tohiks sellises ruumis, kus viibivad inimesed, olla "tuntav tuul".

Mulle jääb senimaani mõistatuseks, et miks tahetakse kütta ruumi, füüsikaseaduste järgi jahutamiseks disainitud seadmega?

Põranda mudelid on sellise ehitusega agregaadid, mis on sellise ruumi, kus pikemalt viibivad inimesed, õhu soojendamiseks ehitatud:

Tööpõhimõte on põranda või seinaseadmel ju sama?

Seadmes toimuva energiaülekande printsiip on sama aga soojuse jaotumine siseruumis on oluliselt erinev.
Kui üks seade puhub kütmise ajal lae all olevat soojemat õhku põranda poole (töötab vastu füüsikale, ülevalt alla puhumisega tahetakse põrandal olev külm õhk tõsta lae alla, et seda soojendada), siis teine seade kütmisel imeb põrandal olevat jahedat õhku sisse ning aitab kaasa soojendatud õhu üles tõusmisele (vähendab põrandal oleva jaheda õhu hulka jaheda õhu kokkuimemisega, mitte "tuulega segamisega").

Kui räägime ruumide kütmisest, kus asuvad inimesed (eluruumid), siis ka laeseadmete kasutusjuhendites on kirjutatud, et: "Seadme õhuvoolu ei tohi suunata inimeste, koduloomade ega toataimede peale.
Seepärast on kallimad seinaseadmed varustatud "targa" elektroonikaga mis, inimeste asumisel seadme töötsoonis, suunab õhuvoo inimeste asukohast eemale.

[ping]

... soojuspumpa või konditsioneeri, nimeta kuidas soovid. ...

Valdav enamus maailmast tunnistab "konditsioneeri" kliimaseadmeks - jahutusseadmeks, mille üks osa on soojuspump.
https://en.wikipedia.org/wiki/Air_conditioning
Ja "konditsioneeri" nimetust kandev agregaat ei pea sugugi sisaldama soojuspumpa, vaatab märksõna "passiivjahutus".

Kütmiseks kasutatavat soojuspumbaga seadet nimetatakse "reverse cycle air conditioners" ("tagurpidi tsükliga kliimaseadmeteks").
https://en.wikipedia.org/wiki/Air_condi ... tioners%22.

Enamus maailmas müüdavaid (lõunamaiseid) konditsioneere (isegi kui nad omavad õhu soojendamise funktsiooni) ei sobi põhjamaises kliimas kütteseadmena kasutamiseks.

Tehnilises keeles erineva sõna kasutamine tähendab erinevaid asju, mitte nagu moodsas (liberaalses) kasutuses, kus igaüks võib ise anda oma sõnale, omale sobiva tähenduse.

[Ksuuk]

Ülemisele korrusele ei pea sa midagi ostma peale siseosa. See siseosa ühendatakse alumise korruse soojuspumba külge. Mingit mõtet pole et sul on kaks soojuspumpa või konditsioneeri, nimeta kuidas soovid.
Kui ostad alumisele korrusele uue, sellise millele ühendada külge mitu siseosa siis pole vanal soojuspumbal enam mõtet. Pealegi kasutad sama seadet efektiivsemalt st nii suvel kui talvel.

Split on mõttena hea aga kokkuvõttes läheks see kokku kallimaks, põrandamoodul/laemoodul ei sobi ning teostusena kahjuks võimatu, sest siseosade asukohad on erinevatel majapooltel - torud ei ulatu.

[Ksuuk]

Seadmes toimuva energiaülekande printsiip on sama aga soojuse jaotumine siseruumis on oluliselt erinev.
Kui üks seade puhub kütmise ajal lae all olevat soojemat õhku põranda poole (töötab vastu füüsikale, ülevalt alla puhumisega tahetakse põrandal olev külm õhk tõsta lae alla, et seda soojendada), siis teine seade kütmisel imeb põrandal olevat jahedat õhku sisse ning aitab kaasa soojendatud õhu üles tõusmisele (vähendab põrandal oleva jaheda õhu hulka jaheda õhu kokkuimemisega, mitte "tuulega segamisega").

Offtopic aga omalajal oli Soomes väga paljudel elektrilaeküte ja ühes sellise küttega majas olles, mina küll ei saanud, et pea oleks soojem kui jalad vms.

Kui räägime ruumide kütmisest, kus asuvad inimesed (eluruumid), siis ka laeseadmete kasutusjuhendites on kirjutatud, et: "Seadme õhuvoolu ei tohi suunata inimeste, koduloomade ega toataimede peale.
Seepärast on kallimad seinaseadmed varustatud "targa" elektroonikaga mis, inimeste asumisel seadme töötsoonis, suunab õhuvoo inimeste asukohast eemale.

Teoorias ilus aga praktikas ei tööta, olemasoleval ÕSP -l on 3D i-See sensor peal, labade ja kiiruse manuaalse seadistusega pole sellest midagi kasu ja automaatse seadistustusega jäi maja külmaks.

[ping]

... Offtopic aga omalajal oli Soomes väga paljudel elektrilaeküte ja ühes sellise küttega majas olles, mina küll ei saanud, et pea oleks soojem kui jalad vms. ...

Kõik õige, sest "laeküte" on oma olemuselt "infrapuna küte", mis ülevalt tuleva kiirgusega soojendab põrandat, ruumis olevaid ülespoole avatud pindasid (need pinnad annavad oma soojuse ära toa õhku) ja ruumis olevaid inimesi.
Kasutades laekütet jääb laua all või voodi all olev põrand külmemaks ja ei tekita aktiivseid õhuvooge, mis tolmu põrandalt üles keerutaks.
Samal põhjusel kasutatakse laekütet ladude, tööruumide ja töökodade kütteks.

... Teoorias ilus aga praktikas ei tööta, olemasoleval ÕSP -l on 3D i-See sensor peal, labade ja kiiruse manuaalse seadistusega pole sellest midagi kasu ja automaatse seadistustusega jäi maja külmaks.

Jah, sellest kirjutasingi, et kuna seade ei tohi inimeste peale puhuda, siis inimeste ruumis viibimisel lülitub (etteantud programmi järgi) puhumine (küte) minimaalseks (millega saavutatakse ka testides häid numbreid).
Aga kuna inimene sooja tahab, siis lülitab käsitsi täis puhumise peale, hoolimata enda või laste tervisest.
Siis tekkibki dilemma, et kas maksta rohkem "nutika" seadme eest mille nutikust nagunii ei saa kasutada või osta kohe kütmiseks sobiv seade.

Mitmete inimeste käest olen küsinud, et kuidas nad reaalselt oma Õ/Õ seadet kasutavad ja vastuseks on kõlanud umbes nii: "Kui ise kodus pole, siis hoiab automaatselt temperatuuri, kodu tulles paneb seisma ja enne teleka vaatamist paneb pooleks tunniks täissoojendusele et see järel telekavaatamise (ruumis viibimise) ajaks väljalülitada ja ööseks jätab elutuppa jälle puhuma."
Ise näen sellise "kirbutsirkuse" põhjuseks, teadmatust teistsuguste seadmete olemasolust.

[Ksuuk]

Mitmete inimeste käest olen küsinud, et kuidas nad reaalselt oma Õ/Õ seadet kasutavad ja vastuseks on kõlanud umbes nii: "Kui ise kodus pole, siis hoiab automaatselt temperatuuri, kodu tulles paneb seisma ja enne teleka vaatamist paneb pooleks tunniks täissoojendusele et see järel telekavaatamise (ruumis viibimise) ajaks väljalülitada ja ööseks jätab elutuppa jälle puhuma."

Eks kõik sõltub olukorrast, endal asub esimesel korrusel ÕSP kohas, kus keegi otse selle all, ees, vms ei asu, st ÕSP ei sega kedagi ja selle temp/kiirus/labade asend on kogu aeg sama. ÕSP töötab külmal ajal 24/7 ja soojal ajal ei tööta üldse.

[Xender]

Ütleks ka mõned sõnad sekka -

1. Erinevate mudelite efektiivsuse erinevus pole nii suur nagu müügimehed üritavad näidata - füüsikaseadused kehtivad nii Mitsubishile kui Gree mudelile ühtemoodi. Faktiliselt on kompressorite ehitus ja efektiivsus üsna sarnased (mitte, et neid annaksi väga erinevalt ehitada).

2. Üleüldiselt on küsitav soojuspumba kasutamine madalamatel temperatuuridel kui - 5C praeguste elektrihindade juures. Jah, kallimad mudelid suudavad anda veidi paremat efektiivsust kui odavamad näiteks - 10C juures, kuid see efektiivsus on ikkagi oluliselt kehvem kui -5C juures. Gaaside temperatuuri vahe vastu lihtsalt ei saa.

Mul majas 2 pumpa Cooper & Hunter ja Toshiba ning kuni -8C on mõlemate elektritarve enam vähem sama - mõlemad 5 kw võimsusega pumbad. Toshiba rebib otsustavalt ette alles - 14C juures aga seal on reaalne COP 2 juures.

3. Arvatavasti ongi õhksoojuspump kõige mõistlikum kuni - 5 juures kasutada kütteks ning see üks kuu tõsiselt külma aega kasutada midagi muud - ahju, katelt vms rahakotile.

[Ksuuk]

Ütleks ka mõned sõnad sekka -

1. Erinevate mudelite efektiivsuse erinevus pole nii suur nagu müügimehed üritavad näidata - füüsikaseadused kehtivad nii Mitsubishile kui Gree mudelile ühtemoodi. Faktiliselt on kompressorite ehitus ja efektiivsus üsna sarnased (mitte, et neid annaksi väga erinevalt ehitada).

ÕSP ju ei elekrilist küttespiraali ei sisalda, seega kõik tootlikkus tuleb kompressorist. Kuidas siis Mitsubishi väidab, et MSZ-RW seeria - https://www.mitsubishikodusoojus.ee/tooted/msz-rw/ toodab kuni -35 kraadi juures ja -25 kraadi juures annab nominaalset küttevõimsust?

Tehnilised andmed:
Energiatõhususe klass kütmisel A+++
Garanteeritud töötamine välistemperatuuril -30 °C
Töötamine on testitud Põhjamaades välistemperatuuril -35 °C
Küttevõimsus välistemperatuuril -25 °C 3,2 (MSZ-RW25); 4,0 (MSZ-RW35); 6,0 (MSZ-RW50)

[Xender]

Kui piisavalt kompressorile hagu anda siis võib tõesti kütta sama palju - 10 juures, kui - 20 juures aga ma pidasin silmas elektritarbimise järsku kasvu. Kui elektri KW oli 7 - 8 senti ja - 15 juures on cop 2 kandis, siis miks mitte...

Kui elektri KW on 30 senti + muud tasud, hakkab saadava sooja KW hind juba ebamõistlikuks muutuma.

Soojuspumba idee on siiski elektriküttel raha kokku hoida, kuid praegused elektrihinnad muudavadki soojuspumba kasutamise rahaliselt küsitavaks veidi suuremate külmakraadide juures, kus pumba efektiivsus hakkab kukkuma.

[Urmas]

Soojuspumba idee on siiski elektriküttel raha kokku hoida, kuid praegused elektrihinnad muudavadki soojuspumba kasutamise rahaliselt küsitavaks veidi suuremate külmakraadide juures, kus pumba efektiivsus hakkab kukkuma.

Kuulsin küla pealt Ulli-Greta räägitut, et paari aasta pärast saame meie laiuskraadidel kaks banaanisaaki aastas ja praegused külmalained talvel on mööduv nähtus. Ja Ulli-Gretat ma usun, sest ta on nii tark, et tal ei olnud vajadust reedeti käia isegi koolis, vaid hängis niisama kusagil trepi peal ja pajatas möödakäijatele tarka juttu.