Avatud elektriturg - minu esimene leping

[trebla]

Ma ei saa ikka aru, mis lepinguga ja millise öö/päev suhtega on võimalik 7,5 s/kWh?.....

Nagu eelnevalt olen kirjutanud, siis fixpakett(Võrk4),

...

Kõik hinnad on käibemaksuta ja eeldatavast arvest on juba maha võetud valitsuse "toetus" summas 23€.

...

Minu rehkendus näitas, et selleks piisab kui päevase osakaaluks on 49,09 %

See 7,5 sisaldab küll 1,13 senti taastuvenergiatasu aga sellele peaks veel lisanduma 1,5 senti käibemaksu.

Minul ei õnnestu käibemaksu tasumist kuidagi vältida... mullu aastavahetusel kaotas 200energia eraisikule müügi ära ja võrgutasudele see niikuinii ei kehtinud


Ehk siis "riigiabi" automaatne jagamine on fikspakettide omanike elektrihinna hoopis tunamullustest pandeemiapaanika tingitud põhjahindadest madalamalegi viinud.... Loogiline, sest vanasti moodustasid need lisatasud kohati 2/3 koguhinnast.

[Urmas]

Aga minul ei õnnestu käibemaksu tasumist vältida...

Nonii, direktor tegi kiiresti uued arvutused ja oli jäänud kupatusele käibemaks lisamata. Laias laastus tuli keskmiseks hinnaks 8,8senti/kWh.

[trebla]

Nonii, direktor tegi kiiresti uued arvutused ja oli jäänud kupatusele käibemaks lisamata. Laias laastus tuli keskmiseks hinnaks 8,8senti/kWh.

Sel juhul 41/59 %

Aga detsembri keskmine hind on Nordpoolis juba üleval - 202,65 €/MWh, ehk 20,26 senti/kWh + võrguteenused jms + veel käibemaks kogu värgile.. Börsihinnaga tuleks Urmase arve kuskil 550 €.

[Urmas]

Sel juhul 41/59 %

Jep, eelmine suhtarv oli minu poolt valesti kirjutatud.

[Coolhouse]

Nonii, direktor tegi kiiresti uued arvutused ja oli jäänud kupatusele käibemaks lisamata. Laias laastus tuli keskmiseks hinnaks 8,8senti/kWh.

Sel juhul 41/59 %

Aga detsembri keskmine hind on Nordpoolis juba üleval - 202,65 €/MWh, ehk 20,26 senti/kWh + võrguteenused jms + veel käibemaks kogu värgile.. Börsihinnaga tuleks Urmase arve kuskil 550 €.

Andrus Ansip:"Jumal appi"
Kui Urmas kirjutab et arvatavalt kulus detsembris soojuspumbale elektrit 1200 kWh ja Trebla arvab et elektri keskmine hind oli 202,65 €/MWh siis kuidas peaks kuluma 550 € ?

Ma ei saa aru mida te üritate endale tõestada. Kas seda et Urmas on tubli mees ja kütab ka naabrite elamised soojaks?

[trebla]

mitte 1200 vaid 2000 kWh ehk kogutarbimise hind..

ja kuu hind on siin
https://www.nordpoolgroup.com/Market-da ... view=table

elamised lihtsalt on erineva soojapidamisega..
Mu naabermaja I korruse 80m² korter kütab samuti soojuspumbaga ja kulutas 1600 kWh..
Samas pole seal sellist masinaparki, millest Urmas pajatab...

[Urmas]

mitte 1200 vaid 2000 kWh. ...
Mu naabermaja I korruse 80m² korter kütab samuti soojuspumbaga ja kulutas vist 1800 kWh..

Mainisin, et arv 1200 tuli direktori võrdlusest eelmiste aastate detsembrikuude kuludega. Kui 2021 aasta detsembri 2000-st lahutada eelmiste aastate detsembrikuude kekmine, 800, siis minu lahutustehe andis puhtalt soojuspumba kuluks laias laastus 1200. Korter 85m2. Kindlasti on kulu seotud ka piirete soojapidavusega ja meie maja sellega just eriti ei hiilga.

[Urmas]

Andrus Ansip:"Jumal appi"

Õige hüüatus Ansipi poolt oli: "Tule taevas appi".
Kuidas sulle, Coolhouse, meie jooksvad kulutused soojuspumbale tunduvad? Mugavuse ja laiskuse osas on lootusi isegi ületanud.

[Urmas]

Aga detsembri keskmine hind on Nordpoolis juba üleval - 202,65 €/MWh, ehk 20,26 senti/kWh + võrguteenused jms + veel käibemaks kogu värgile.. Börsihinnaga tuleks Urmase arve kuskil 550 €.

Börsihinnaga küll tuleks elline summ, aga mulle tundub jälle tekib vaidlus nagu isetehtud küttepuude hind vs turuhind. Kas meie elektrikulutusi tuleks arvestada börsihinna järgi, kui meil on ikkagi fixpakett?

[trebla]

No üldine ja samas ka loogiline seisukoht on, et elektrimüüjad panevad fixhinnad tasemele, mis neile siiski kasumi jätavad.
Ehk siis tuleviku fixhinnad sellised saavad olema.

[Coolhouse]

Urmas

110 m2 paarismaja osa

Võtsin näitena 09.detsembri kui väljas -10..-15 C. Pildil on kompressori töö. Näha on et Urmase elamine tarbib rohkem sooja kui sarnase soojuspumbaga 110m 2 paarismaja osa.
Vahe on siis just selles laiskuses ja mugavuses.

See kõik nii suhteline. Meil nt üks tuttav elab ühes Tallinna suures linnaosas ning korteris eraldi soojuse kulumõõtja. Keeras mõni aasta tagasi kütte kinni ning elas edasi.
Hetke kuum teema et sõbra poeg väljamaal ostis korteri ning külmade saabudes küsis mis firma jopet osta?
Küsisin nüüd kas jope ostetud? Ei, poiss oli hoopis aktsiaid ostnud aga jopet veel ei ole.

Trebla võiks siiski + , - tehted ka esitada et väited põhjendatud oleks.

[tabarabarap]

Tekib küsimus kas Urmase korteril on koguaeg aken lahti, et soojuspump ja sellisele väiksele pinnale selline kulu taga?

[Ac457765]

Nonii, direktor tegi kiiresti uued arvutused ja oli jäänud kupatusele käibemaks lisamata. Laias laastus tuli keskmiseks hinnaks 8,8senti/kWh.

Juba loogilisem number tõesti, detsembrit veel ei tea, aga viimased 2 kuud tänu riigi abile on mul olnud 9 senti. Sul suurema tarbimise tõttu võib see 0,2 senti tõesti vahet tulla.

[tabarabarap]

Käesoleval hetkel oli minu küsimus kaugelt lihtsam: reaalselt aasta jooksul jooksvalt energiale kulunud ja kogu sissetuleku suhe jättes igasugused muud aspektid (sh REALISEERIMATA e virtuaalse kasumi) välja

Arvuta keskmise palga suhtes, seal on probleemid reaalsemad.

[Coolhouse]

Tekib küsimus kas Urmase korteril on koguaeg aken lahti, et soojuspump ja sellisele väiksele pinnale selline kulu taga?

Ei tea. Hetkel on 25,45 C sooja toas ning tundub et ei kurda.
Arvatavalt on ka naabrid rahul.

[Urmas]

Tekib küsimus kas Urmase korteril on koguaeg aken lahti, et soojuspump ja sellisele väiksele pinnale selline kulu taga?

Ei tea. Hetkel on 25,45 C sooja toas ning tundub et ei kurda.
Arvatavalt on ka naabrid rahul.

Vastan mõlemile korraga. Maja ehitatud eelmise sajandi 60-tel, kolhoosiaegne 8-korteriga kortermaja. Ehitatud nn tuhapaneelidest. Meie korter asub kahe trepikoja vahel ja naabritega ühine ainult lagi. Kui kaks korterit kokku ehitasin, siis tubade lagedesse sai vähemalt 50mm villa lisatud. Köögi, koridori ja vannitoa lagedes ei ole, sest muidu ei oleks mõningad kommunikatsioonid ära mahtunud. Kogu korteris põrandaküte ja betooni alla mahtus mälu järgi ainult 50mm paksune penosoojustus. Ühed aknad on vahetatud mingi 17-18 aastat tagasi ja teised ümberehituse käigus 2006. Maja väljast ei ole soojustatud.
Põhiline, kes ei kurda, on direktor ja teiste arvamused, et on liiga soe, teda absoluutselt ei huvita. Näiteks mul soovitatakse keldrisse või garaaži magama minna kui toas minu jaoks liiga soe.

[tabarabarap]

Sellises saunas kulub õllele ilmselt rohkem, kui elektrienergiale

[Urmas]

Sellises saunas kulub õllele ilmselt rohkem, kui elektrienergiale

Ei ole suuremat sorti õllelemb, kuid võrreldes Tallinna mägede kortermajade elanikega suuremate minnuskraadide korral, siis istun mina köögis või vahin toas telekat T-särgi väel kui Tallinna omad topivad kampsuneid selga. Eks loomulikult see maksab.

[Ac457765]

Ei ole suuremat sorti õllelemb, kuid võrreldes Tallinna mägede kortermajade elanikega suuremate minnuskraadide korral, siis istun mina köögis või vahin toas telekat T-särgi väel kui Tallinna omad topivad kampsuneid selga. Eks loomulikult see maksab.

Kortermajades vanemate keskküttesüsteemide (kus ei saa individuaalselt reguleerida) korral on tihti ka nii, et selleks, et üksikud 1. ja ülemise korruse pensionärid ära ei külmuks, on küttevee temperatuur selline, et keskmisel korrusel elaval 4 liikmelisel perel on 25-26 C, kusjuures näiteks novembri eest oli küte neil 0,6 eur/m2, pole paha.

[trebla]

Algne küsimus käis elektrikütte osakaalu kohta Eesti elamutes.

Mina pakun välja jämedat hinnangut aastase elektriarve põhjal, nimelt :

- ainult valgustusele kulub aastas 1500-2000 kWh,
- kui leibkonnal on ka elektripliit - siis 3000 ja kui ka elektriboiler - siis max 5000 kWh aastas.

Kõik muu üle selle on elektriküte, kujul või teisel - olgu siis radikate või soojuspumpadega...

?

Igatahes vast täpsem hinnang, kui miskitest hooneregistrite andmebaasidst jälgi ajada...

[Urmas]

Mina pakun välja jämedat hinnangut aastase elektriarve põhjal, nimelt :

- ainult valgustusele kulub aastas 1500-2000 kWh,
- kui leibkonnal on ka elektripliit - siis 3000 ja kui ka elektriboiler - siis max 5000 kWh aastas.

Sa unustasid veel ühe igapäevase(?) suuremat sorti elektritarbija lisamata ja selleks on pesumasin ja paljudel 2in1 pesumasin. Ega muidu ei soovitataks pesumasina kasutamise sättimist elektri odavama aja peale. Meie pere käsitsi ei pese pesu juba ammu ega riputa pesu kuhugi tuppa kuivama. Kuivatusfunktsiooni me ei kasuta üldiselt ainult suvel ilusate ilmadega.

Mis puutub soojuspumbaga kütmisse vs katel või ahi, siis eilne ilm oli hea näide soojuspumba eelisest just toatemperatuuri ühtluse osas. Kui hommikul oli meie kandis õues 0*, siis enne magamaminekut näitas kraadiklaas juba -15* ja hommikuks oleks toas külm olnud.

[Kalvis]

Seoses viimaste kuude kõrgete elektrihindadega on EUs soov uusi tuulikuid ja päikeseparke rajada ülisuur. Piiravaks teguriks on ülekaneliinide ja alajaamade ning materjalide, tuulikute puhul ka tööjõu puudus. Ka järgmisel talvel võib el.hind 2020 aasta omast kallim olla, olenevalt Venemaa gaasipoliitikast. Küll aga muutuvad el.hinnad veel ebastabiilsemaks, 0-hinda saab veel sagedamini näha, kui varem. Põhjuseks on kõrge kasuteguriga odava energiasalvestuse piiratus.

See ei ole nii, või siis osaliselt aga mitte väga tõsine (vähemalt eestis). Kui mõtlesid riikidevahelist Eesti-Norra suunas siis jah pudelikaeku on miti - Eesti-Soome Soome-Rootsi ja Rootsi-Norra kus aeg ajalt on maksimum käes. Eesti siseselt otse veel pole - on jah nõrgad Elektrilevi liinid, mis ei suuda rohkem kui ühte tuulikut transportida ja teoorias need avamere tuulikupargid nõuavad võimsamate uute liinide ehitamist (eriti kui plaan on GW jagu võimsust siis see tahab mitu liini). Liini vedamine on teostatav ja see on pigem otsitud vabamdus, mitte aga tõsiseltvõetav takistus.
Mis puutub tootmise ebastabiilsusse siis see saab olema probleem. Kui ikka Gigawatt korraga ära kukub siis see on blackout olukord ja mitmed riigid võivad korraga pimedaks jääda (vabalt Baltikum).Sel juhul peaks olema varuliinid kuhugi kus kiiresti elektrit transportida saaks aga neid ei ole.

[trebla]

Hamburgi artiklis oli öeldud , et baltikumist BRELLi on meil 10 ühendust.
Kui lüüa kokku kõik need planeeritud meretuulepargid, siis ei mahu need mingi nipiga oma energiat ei Soome ega Poola poole välja eksportima, siis peavad tahes-tahtmata kaasa tulema gigavatised kaablid otse Rootsi.
Ja need kaablid on asjad, millega peab tegelema Simsoni Kadri.
Need meretuulepargid kusjuures on 10 aastaga tehtavad.
Vaatame 10 aasta pärast siin foorumis uuesti... mitu kaablit on?
Tuumajaama siis igatahes kindlasti ei ole.
Kas mul põllunurgas isiklik vesinikutootmine tuksub, saab näha?

PS. 11 aastat tagasi palusin siin ennustada aasta 2020 elektrihinda kodutarbijale... Kalvis pakkus 2 krooni, mis osutus õigeks.
Mina pakkusin 30 eurosenti... mis teatud juhtudel mõnele võib viimase detsembri arvel ka ilmuda.... ehk eksisin 1 aastaga..

[Ac457765]

Sa unustasid veel ühe igapäevase(?) suuremat sorti elektritarbija lisamata ja selleks on pesumasin

Palju ta ikka võtta saab kui mul kütteperioodivälisel ajal (suvel) elektritarve ilma boilerit arvestamata (seal mõõtja vahel) oli u. 265 kWh ja pesumasinat suvel praktiliselt iga päev kasutatakse. Sellest siis veel maha võtta elektripliit, valgustus, TV, arvutid, KÜLMIK (suvel võtab kindlasti rohkem voolu)... jääb sealt pesumasina peale võibolla 8-9 eur eest elektrikulu, mida siit veel säästa annaks kui meelega püüda öise tariifi ajal kasutada.

[aero]

Sa unustasid veel ühe igapäevase(?) suuremat sorti elektritarbija lisamata ja selleks on pesumasin

Palju ta ikka võtta saab ...

Ega pesemine (trumli ringi keerutamine, vee pumpamine ja soojendamine 30°-ni) ei võtagi suurt midagi. Urmase pesumasina energiakulu tuleneb niiske pesu kuivatamisest. Minu ülemus kuivatust ei taha (lõhub tekstiili), kuivab restidel. Parem sisekliima ka.