Kütmise küsimus

[Treig]

Kolisin suvel 50ndatel ehitatud ühekorruselisse puitelamusse, kus kütmiseks on plekkkestaga tellisahi (mõõtmed umbkaudu 70x70x210cm), soemüüriga pliit ja üks õhksoojuspump. Õppisin siin nullist kütma ja kütan kasebriketiga. Köetavat pinda on ca 60 ruutmeetrit.

Probleem on selles, et maja jahtub hommikuks väga maha. Kuna kardan väga ülekütmist, siis korraga panen ahju max. 11-12 briketti ja kütan üldjuhul korra päevas. Pliiti kütan nii 2-3 korda päevas juurde. Pärast kütmist läheb ahi soojaks ja toad saavutavad päeva jooksul ca 22 kraadi. See temperatuur püsib umbes 12h ja siis hakkab temperatuur kiiresti langema. Hommikul alustan kütmist tavaliselt 17-kraadises toas.

Kui vahepeal suured külmad olid, siis kütsin kaks korda päevas (hommikul 11 briketti ja õhtul 9) ja siis oli hommikul ka 20 kraadi sees ja maja soojenes kiiremini. Majas on aknad vahetatud (küll 10 aastat tagasi) ja uus katus, aga muidu ilmselt on soojakaod päris suured. Tunnen, et ka nii -6 kraadiga tahaks ikka kaks kord päevas kütta ahju. Kas nii on mõistlik teha või peaks rohkem õhksoojuspumpa lisaks kasutama ja leppima sellega, et ongi jahe kuniks soojustus saab tehtud?

[Urmas]

Kas nii on mõistlik teha või peaks rohkem õhksoojuspumpa lisaks kasutama ja leppima sellega, et ongi jahe kuniks soojustus saab tehtud?

Pigem kasuta ÕSP ja seda leppimise varianti ülekütmise asemel.

[ahjuke]

Ahju kolde suuruse järgi saab arvutada puudekoguse kg /24H jooksul.Kui jääb väheks siis kütad hommikul max lubatud koguse ja õhtul pool sellest ja jälle hommikul pool sellest.Pakhu tohib briketiga kütta ei tea.

[Treig]

Ahju kolde suuruse järgi saab arvutada puudekoguse kg /24H jooksul.Kui jääb väheks siis kütad hommikul max lubatud koguse ja õhtul pool sellest ja jälle hommikul pool sellest.Pakhu tohib briketiga kütta ei tea.

Mõõtsin ära kolde:
Laius: 50cm
Pikkus: 60cm
Kõrgus: 40cm

Kuidas arvutuskäik välja näeb?

[Kalvis]

Kõigepealt alusta maja soojustamisest. Praegu kasulik paberid korda ajada (ehitisteatis), materjalid ära tellida siis saad just ehitustööde alustamiseks kätte (tarnekriis)

[K-ahjur]

Kolde põhja mõõtude alusel võiks koldesse ühekordselt laadida 25kg puid (laius x sügavus)dm=küttepuude kogus kg.
Kolde kõrgus piirab kütuse kogust nimelt (kolde sisepindala dm2/9= kütte kogus kg-s). Vastav tulemus on (2x25+4x5x4)dm2/9= 14,44kg. Kollet täites peaks halgude kohale jääma 25cm vaba ruumi ja virna kõrgus ei tohiks olla kõrgem kui 33cm.
Kolmas piirang tuleneb ahju massist, nimelt 100kg ahju kohta 1kg puitu. Ahju maht on 0,7x0,7x2,1= 1,029m3, üks kuupmeeter ahju kaalub 2000kg, seega antud ahi kaalub 2058kg. Ja maksimaalne puude kogus ühe kütmise kohta on 2058/100=20,58kg.

[Treig]

Kolde põhja mõõtude alusel võiks koldesse ühekordselt laadida 25kg puid (laius x sügavus)dm=küttepuude kogus kg.
Kolde kõrgus piirab kütuse kogust nimelt (kolde sisepindala dm2/9= kütte kogus kg-s). Vastav tulemus on (2x25+4x5x4)dm2/9= 14,44kg. Kollet täites peaks halgude kohale jääma 25cm vaba ruumi ja virna kõrgus ei tohiks olla kõrgem kui 33cm.
Kolmas piirang tuleneb ahju massist, nimelt 100kg ahju kohta 1kg puitu. Ahju maht on 0,7x0,7x2,1= 1,029m3, üks kuupmeeter ahju kaalub 2000kg, seega antud ahi kaalub 2058kg. Ja maksimaalne puude kogus ühe kütmise kohta on 2058/100=20,58kg.

Suur tänu arvutuste eest! Puitbriketti ilmselt korraga nii palju ei tohi panna, aga samas olen ka omaette arvanud, et see 10kg briketti, mis ma praegu kütan, jääb külmemate ilmade korral natuke väheks. Kindlasti tuleb ka mängu mu kogenematus ja ilmselt annaks sellest 10kg rohkem soojust välja võluda, aga mul alles paar kuud kütjakogemust ja eks järgmiseks talveks on vast parem seis. Kui nüüd jälle külmaks läheb, siis panen alustuseks ühe ekstra briketi ja loodetavasti ei põleta maja maha.

[aero]

Tunne on subjektiivne. Kasuta ikka termomeetrit. Ahju ja korstna välispindu saad käega katsuda ja lähimate kuumustkartvate pindade temperatuuri samuti hinnata. Kui ennast ei usalda veel, telli korstnapühkijalt küttesüsteemi ülevaatus.

[Ac457765]

1 kg kohta on puitbriketil ja õhukuivadel küttepuudel kütteväärtus praktiliselt sama.

[Treig]

Kütsin täna siis tavapärase 10kg briketiga. Proovisin siit foorumist õpitud tehnikat ehk siis võimalikult valusa leegiga kütta ja põlemine kestis 1,5h. Välimine koldeuks oli 90% ajast täiesti lahti (umbkoldega ahi on), lõpus tõmbasin vähe koomale. Põlemise ajal ikkagi tahmas mingi hetk kolde tagumise nurga ja natuke koldekaart ära, aga see põles pärast puhtaks.

Kõige soojemas toas on praegu 21,5C. Arvan, et ilma pliidi abita väga palju soojemaks ei saa täna.

Mõõtsin ahju temperatuuri toidutermomeetriga ja koldeukse kohalt oli paar tundi pärast kütmist kõige kuumem 61,7C ja tagant slepe juurest 56C. Kas need temperatuurid on kütmise kohta normaalsed või peab midagi paremini tegema?

[Ac457765]

Temperatuuri ei oska öelda ja ega terves pikkuses ka ühtemoodi ei soojene, aga kuumemad kohad peaks olema sellised, millel kätt vastas hoida ei taha. Kui palju köetavat pinda (m2) on ruumi(de)s kus ahi on?

[Treig]

Temperatuuri ei oska öelda ja ega terves pikkuses ka ühtemoodi ei soojene, aga kuumemad kohad peaks olema sellised, millel kätt vastas hoida ei taha. Kui palju köetavat pinda (m2) on ruumi(de)s kus ahi on?

Mina juba kuskil 55 kraadi juures ei saa kätt vastas hoida väga pikalt ja seega arvangi, et ahi on kuum ju küll
Aga samas ka see “kuum” pikalt ei kesta ja siis mõtlengi, et kas asi on minu küttekoguses või kütmisviisis. Ahi on läbi kahe toa ja kütab 14,3 + 14,9 m2.

[ping]

... Mina juba kuskil 55 kraadi juures ei saa kätt vastas hoida väga pikalt ja seega arvangi, et ahi on kuum ju küll
...

Võrdluseks.
Tankla kohviautomaadist väljastatav kohvi peaks olema ca +60C ja mitte üle +62C, et ei tekitaks põletust.

[Ac457765]

Temperatuuri ei oska öelda ja ega terves pikkuses ka ühtemoodi ei soojene, aga kuumemad kohad peaks olema sellised, millel kätt vastas hoida ei taha. Kui palju köetavat pinda (m2) on ruumi(de)s kus ahi on?

Mina juba kuskil 55 kraadi juures ei saa kätt vastas hoida väga pikalt ja seega arvangi, et ahi on kuum ju küll
Aga samas ka see “kuum” pikalt ei kesta ja siis mõtlengi, et kas asi on minu küttekoguses või kütmisviisis. Ahi on läbi kahe toa ja kütab 14,3 + 14,9 m2.

Loogiliselt võttes kui ahi on ikkagi normaalselt kuumaks köetud, siis küttekogus ei saanud liiga väike olla ja kütmisviis kord juba kuumaks köetud ahju ka enam ei mõjuta, see pigem võib mõjutada kuumaks kütmiseks vajalikku puidu kogust ja kütmise aega.
Temperatuuri saaks täpsemalt mõõta infrapunatermomeetriga, aga ei oska öelda mis see paras temperatuur olema peaks. Oma kunagistest kütmistest mäletan, et altpoolt (kolde piirkonnast) ja suitsukäigu poolt oli selline, et kätt ei saanud sekundikski vastu panna, kindlasti 60+ C. Kuni 80 C peaks olema täiesti lubatud.
Suurusjärgus öeldes selle pinna (29 m2) kohta võib vajalik küttevõimsus olla u. 2,5 kW kui ei ole tänapäevaselt soojustatud. Sel juhul oleks vaja ööpäevas saada 60 kWh soojusenergiat. Nüüd oleneb ahju kasutegurist (võib olla kõigest 50%, aga ka 80% kandis), kas selle 60 kWh saamiseks on vaja põletada 15 või 25 kg puitu ööpäevas. See on arvestatud -22 C külmaga. Nii et külma ilmaga on kindlasti vaja minimaalselt 15 kg ööpäevas ära kütta, kehvema kasuteguriga ahju korral kuni 25 kg.

[Tavalugeja]

Ahju maht on 0,7x0,7x2,1= 1,029m3, üks kuupmeeter ahju kaalub 2000kg, seega antud ahi kaalub 2058kg. Ja maksimaalne puude kogus ühe kütmise kohta on 2058/100=20,58kg.

Millisest materjalist on sellise kaaluarvestusega antud ahi?

[RaJy]

Ahju maht on 0,7x0,7x2,1= 1,029m3, üks kuupmeeter ahju kaalub 2000kg, seega antud ahi kaalub 2058kg. Ja maksimaalne puude kogus ühe kütmise kohta on 2058/100=20,58kg.

Millisest materjalist on sellise kaaluarvestusega antud ahi?

Ma jäin ka mõtlema, et kuidagi palju pakutud. Tellise erikaal on 1800-2400 kg/m3, aga ahi ei ole ju tellisehunnik vaid mingi tubli kolmandik vähemalt on tühjust - kolle, lõõrid.

[Tavalugeja]

Ma jäin ka mõtlema, et kuidagi palju pakutud.

Õigesti mõtled. Sel ajal, sellises mõõdus plekud on valdavalt servitellistest õhukese väliskestaga ja salvestusaeg ongi see 12 tundi. Savitelliste erikaal on üldjuhul 2 kg/dm3. Ahju kaaluks pakun seega ca 1500 kg.

[Treig]

Ma jäin ka mõtlema, et kuidagi palju pakutud.

Sel ajal, sellises mõõdus plekud on valdavalt servitellistest õhukese väliskestaga ja salvestusaeg ongi see 12 tundi. Savitelliste erikaal on üldjuhul 2 kg/dm3. Ahju kaaluks pakun seega ca 1500 kg.

Seega ma peaks ikka oma maks 10kg korraga kütmisega piirduma ja vajadusel siis hommikul täiskolle ja siis järgmised 2 korda pool nagu ahjuke õpetas? Ja siis pärast neid kaht poolikut jälle täiskolle?

[Tavalugeja]

Küta kaks korda päevas, kuna ahi on vähese soojusmahtuvusega ja küta nii suure kütuse kogusega, et tuba soe oleks.

Maksimaalne halupuude kogus koldes.

Mõõtsin ära kolde:
Laius: 50cm
Pikkus: 60cm
Kõrgus: 40cm

Kuidas arvutuskäik välja näeb?

Kolde maht 120 dm3. 1 kg kuivi halgusid vajab 12 dm3 koldemahtu. Rehkenda ise
On ka teisi valemeid, mis viivad sama tulemuseni

[Kalvis]

Umbkoldega ahju õnnetus ongi tagaosas hapnikupuudus. Seega ei tasu seda kõrini täis toppida vaid pigem esiotsas kütet hoida ja püüda seal valus leek saada. Samuti ei köeta ahjuuks pärani vaid irvakil - pärani olles vuhiseb palju õhku koldest ilma põlemata läbi ja viib sooja korstnasse. Kuidas aga õige avatus saada - see on katsetamise küsimus ja sõltub palju kütet koldes on. Enam vähem on poolirvakil see õige kant - õhk ei vuhise aga natuke avad siis kuuled vuhinat. Kindlasti on ka vale peaaegu kinni asend siis on ummuksis ja tekib palju vingugaasi. Muidu õige asend on see kus on kerge õhukoguse väike liiasus, et CO oleks minimaalne aga õhu liiasus oleks alla kahe

[ahjuke]

Umbkoldega ahjul tikutops pikema küljega ukse vahele ja nii on hää.Täiesti avatu uks laseb koldesse liigpalju külma õhku mis lihtsalt jahutab põlemist ja ahju.

[K-ahjur]

Üks kuupmeeter tellismüüri kaalub 2000kg (täiendkoolituse andmeil), täpsem arvutus andis tulemuseks 1920kg 1cm vuugi korral ja 1948kg 0,5cm vuugi korral. Tegin kiirustades vea ja jätsin ahju sisse lõõrid tegemata. Kolle ja lõõrid moodustavad ahju mahust 35%, seega õige tulemus on 1920x0,65=1248kg/m3. Ja maksimaalne küttekogus vastavalt 12,8kg.

[Treig]

Umbkoldega ahjul tikutops pikema küljega ukse vahele ja nii on hää.Täiesti avatu uks laseb koldesse liigpalju külma õhku mis lihtsalt jahutab põlemist ja ahju.

Kas kohe algul peale süütamist tõmban välimuise ukse ka koomale või lasen enne brikettidel heleda leegiga põlema minna?
Ja kui välimine uks on koomal, mis värvi peab leek olema? Ma olen siiamaani jälginud seda, et leek olgu ikka nii helekollane kui võimalik ja olen tähele pannud, et nii kui ukse koomale panen, läheb leek tumekollaseks ja võtab isegi punaseid toone sisse. Kas see on ok?

[Õhuke]

Kõigepealt head uut kõikidele savininadele. Pole siin ammugi sõna võtnud. Tundub, et KF Treig on samas kaadris kui mina nii umbes 10 aastat tagasi. Sarnane tare, 1 korrus ja 60 ruutu, ehitatud ka 60'nendatel. Tolleaegne tüüpprojekt. Soojapidavuse klass "tihedam korv#. Tuul just toas ei vilistanud aga korraliku külmaga olid nurgad härmas nagu Lumivalgukese peldikul. Pliit suht pehmekene, läks kiirelt päeva kätte puhkama, mõne aja pärast soemüür järele. Asemele tegin altlõõriga (vot nüüd on küsimus kuidas see õige nimi on) soome pliidi. Plekkahi on tänaseni alles ja kütab. Muidugi jaanuaris küttekehasid päikese kätte viia ei ole parim mõte. Aga soovitan ühte suht odavat (võrreldes kogu maja soojustamisega) nippi. Minul andis esialgse efekti laepealse soojustamine. Panin sinna esimese hooga 100mm rullvilla ja toatemperatuur tõusis 2 kraadi. Proovi, saad talve südameks vähe kergendust puude tassimisele.

[Tavalugeja]

Pliit suht pehmekene, läks kiirelt päeva kätte puhkama, mõne aja pärast soemüür järele. Muidugi jaanuaris küttekehasid päikese kätte viia ei ole parim mõte.

Mina mäletan, et toimetasid pliidi värske õhu kätte