Betoonplaadi valamine

[rundll]

Eks see oleneb pinnasest kah, või kõik pinnased külmaga hakkavad "elama"?

[Lauri234]

Faase tehes jääb ju kild näha, kunst.
Kas peaks mingi asjaga üle võõpama, et vett ei imaks vms?

Järgmine tase oleks trepi valamine, kildu siis mitte panna.

[rundll]

Betoon kardab vett?

[T25]

Faase tehes jääb ju kild näha, kunst.
Kas peaks mingi asjaga üle võõpama, et vett ei imaks vms?
ACDSeeQVUltimate13_jtYVlpIG3S.jpg
Järgmine tase oleks trepi valamine, kildu siis mitte panna.

Silma järgi vaadates tundub mitte just väga vänge segu olevat. Samas vängema segu puhul on omad miinused, suurem mahukahanemine näiteks. Tegelikult oleksid võinud veidi kasta ja kinni katta ka.

[T25]

Sain saalungi eemaldamisega eile lõpule, tulemus siis selline. Ees on ootamas suhteliselt tülikas töö, tõmmitsa aukude puhastamine plastikust ja seejärel sinna segu sisse surumine, pressimine.

[Urmas]

Oi jeerum-jeerum! Selline peab olema üks ökoloogiline välipeldik, millest sa saad ka oma huumuse kätte.

IMG_20200720_120300.jpg (81.97 KiB) Vaadatud 6837 korda

IMG_20200720_120207 (1).jpg (38.84 KiB) Vaadatud 6837 korda

IMG_20200720_120241.jpg (56.85 KiB) Vaadatud 6837 korda

[jan]

IMG_0993.JPG (102.51 KiB) Vaadatud 6809 korda

Valu on ilus ning kena vaadata aga tekkis küsimus, et mis materjalist ja kui paksud luugid sinna tühjenduse aukude ette lähevad? Ilma sarkasmita kujutaks ette, et sinna sobiks vanad tsiviilkaitse varjendite õhuaukude luugid. Aga need kuramused tavalisest roostetavast metallist:

[tabarabarap]

Jah, aga pakkuge siis lahendusi, kuidas ilma seeneta hakkama saada.

tundub, et sa ikka ei saanud seeni tarbimata hakkama

[T25]

Valu on ilus ning kena vaadata aga tekkis küsimus, et mis materjalist ja kui paksud luugid sinna tühjenduse aukude ette lähevad?

Kui tagumine ots oleks paljaks jäänud, siis oleks puidust luugid teinud , aga kuna plaanid muutusid , siis nüüd on plaanis avad vana silikaadiga kinni müürida ja tagumine ots 1,2m sügavuselt kinni matta, et külm plaadi alla kergitama ei pääseks. Ei ole ideaalne lahendus minu jaoks, aga midagi pole teha.

[dumbuser]

MIs sest superpellerist saanud on ?

[Urmas]

MIs sest superpellerist saanud on ?

Aitäh meelde tuletamast. Vaatasin viimaseid pilte ja jäin veidi mõtlema, et milline kasutusintensiivsus peab sellel välipeldikul olema, et need kaks kasti täis saada? Meil maal kuivpeldiku kogumiskast on mõõtmetega ca 80x80x120cm ja seda tühjendame ca iga 3-5 aasta takka. Ja suviti meil rahvast seal ikka liigub, kusjuures potentsiaalse ämma-äi küüditame mais maale ja sügisel anname neile amnestiat ja toome alevikorterisse tagasi. Äkki neil on kõhukinnisus, et nii vähe ekskremente tekib?
OT. Ei viitsi foorumi ajaloos sorida, aga kas mõni veterankasutaja ehk mäletab, et kas VE foorumi ajaloos oleks olnud veel mõni sarnane peldiku teema, kus on 15(!) lehekülge arutelu ühe välikuivpeldiku ehituse kohta?

[suvaline]

Urmas, Te pole asjale üldse pihta saanud: tuleb vaenlane, ühelt poolt, vaatab varem google-st kogutud materjalidest, et tegu on välikuivpeldikuga, mitte pommivarjendiga, ei hakka granaati raiskama (isegi kui varjuvad ämm ja äi, varjend ju kahe sektsiooniga).
Huvitav, kui maakera külge on juba selline konstrui rajatud siis milline veel maapealne osa saab olema? Esimese üleskutsena ma pakun, et vähemalt päikesepaneelid.

[tabarabarap]

No sinna sobiks peale lumekindlus või elevandiluust torn. Samas saab nagu üle ääre juba kasutada, valmis?

[T25]

Panen siis mõned pildid . Ülemise plaadi jaoks raketise ehitamine, armeerimine ja valamine. Plaat tuli 12,5 cm paks, esialgu kavatsesin teha 2 eraldi plaati, keskelt eraldada valamise ajal lauaga. Mõtlesin, et nii saab ainult alumise armatuuriga hakkama, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin mõtlema, et ei viitsi jännata plaatide eraldamisega ja pärast vuugi täis valamisega ning otsustasin, et valan ikkagi ühe plaadi ning siis pidin ka ülemisse plaadi osasse armatuuri panema ( jätkuvtala ja lihttala teema).12.5 cm paks plaat on tsipa õhuke 2 kihi mahutamiseks, aga nii väikese plaadi puhul ei tohiks olla probleeme. Kui tähele panete, siis kasutasin mõlemat armatuuri, nii roostevaba, kui ka klaasfiibrit. Teema selles, et alguses panin paika roostevaba, aga siis hakkasin mõtlema ja vaatama, et selle roostevaba armatuuri krobelisus on suht lahja võitu ja tekkis kahtlus, et kui hästi see armatuur üldse betooni sisse nö "hammustab" ja seetõttu otsustasin roostevaba armatuuri vahele igaks juhuks klaasfiibrit juurde surada. Klaasfiibri krobelisus on ikka teisest mastist ja ei teki kahtlust, et "hammustus" tekib. Aga mis siin ikka pikalt heietada, pildid on siin:

[T25]

Kuna selgus, et külmakerge on ohtlik, siis tuli kahjuks loobuda tühjendusluukidest ning selleasemel ladusin avad vana silikaadi jms tellistega kinni ning täitsin ümbert liivaga, paigaldasin drenaazitoru ümberringi ja panin ka soojustusplaate tagumisse osasse maapinna soojustamiseks. Ehk miskit abi neist plaatidest loodetavasti ikka on. Pidin veel ehitama maakividest piirdevalli, et tagasitäide minema ei voolaks vihmadega tagumisest otsast. Pildid tehtust:

[Küülaline]

Ega seal eriti palju betooni ei kulunudki, suurem osa on armatuur.

[suvaline]

Igatahes, väga võimas ehitus. Aga.
Arvestades, et seedekulgla tulemuste anaeroobsel lagunemisel (alates maipühadest kuni oktoobri omadeni välja) tekib biogaas, milles on metaani, siis kas plahvatusohu vähendamiseks ei peaks olema koostatud piksekaitse projekt rajatise armatuuriga ühendamiseks. Eriti ohtlik on antud situatsioon metallproteesi(de)ga kempsu kasutajatele.
Panin fotolt tähele, et ümber mahuti on rajatud ilmselt drenaažitorustik. Aga kus on proovivõtukaev, äkki mahuti lekib? Kuhu juhite selle drenaaživee? Kohalikku jõkke? Saate kõõrdsilmsed ahvenad ja kolme meetri pikkused angerjad ning sinised kukeseened, sest äkki teie tagumise otsa resultaadis on antibiootikumide jäägid, jne, raskmetallid?
Puudu on läbiviigud tasemeanduritele ja ventilatsioonile jne. KOV tegelased tahavad teada, kui palju sittunud olete ja kuhu olete tulemuse utiliseerinud (tšeki peate esitama). Puudub selgus, kuidas sinna paaktraktoriga üldse lähedale saab, liiklusskeem? Eelduslikult pealisehitusega loodetavasti lahendatakse naabrite võimalik lõhnahäiring, aktiivsöefilter, ohutusvalgustus?. Äkki tuleks paigaldada tuule suuna mõõtmiseks pisuke ilmajaam, et loodetuulte puhul vastlapäeval naabreid ei häiriks?
Kiidan ohutuse osa: aukudele on pandud piirded: vaat kukub mõni hajameelne põder esisillaga auku sisse ja siis aita teda sealt välja.

[Urmas]

Igatahes, väga võimas ehitus. Aga. ...bla-bla-blaa ...

Sa, suvaline unustasid mainimata Päästeameti kooskõlastused, evakuatsiooniplaanid, tuleohutuse eest vastutavad isikud, kes omakorda peavad olema läbinud vastavad koolitused.

[Urmas]

Kas sisseõnnistamist alustate nr 1 või 2-ga?

Tahad sinna soolaleivale minna ja oled kahevahel, mida kaasa võtta õnnistamiseks?

[jan]

ladusin avad vana silikaadi jms tellistega kinni

See fraas rikkus nüüd minu jaoks selle projekti ära, sest ilmselgelt jääb see vana silikaat kõige nõrgemaks lüliks seal.

Kui poleks mitte pidanud vana lahenduse lausa ära lammutama ning projektiga nullist uuesti alustama, siis vähemalt avad täis betoneerima. Ava külgedesse keemilise ankrumassiga võimalikult pikad armatuurijupid sisse, et ülejäänud konstruktsiooniga seotud oleks ning siis augu enda armatuur ja betooni täis.

[T25]

Aga kus on proovivõtukaev, äkki mahuti lekib? Kuhu juhite selle drenaaživee? Kohalikku jõkke?

Seal tagapool , kuhu piirdevall maakividest sai laotud, on looduslikult nõgusam koht, kuhu näiteks lumesulamisveed kogunevad ja siis sinna tekib nö looduslik minitiik. Toru otsad on viidud sinna,pildi pealt peaks näha ka olema, aga ma kahtlen, et neis torudes kunagi üldse vesi jooksma hakkab, selleks peab ikka väga kõvasti vihma sadama hakkama või meeletu lumi sulama.

Puudu on läbiviigud tasemeanduritele ja ventilatsioonile jne. KOV tegelased tahavad teada, kui palju sittunud olete ja kuhu olete tulemuse utiliseerinud (tšeki peate esitama).

KOV ei tea asjast midagi, kuna tegemist on väikeehitisega.Vundament ca 2,1x3,1 m ehk kokku siis tiba rohkem , kui 6m2. KOVi huvitavad asjad alates 20 ruudust.

Puudub selgus, kuidas sinna paaktraktoriga üldse lähedale saab, liiklusskeem?

Kühvelkopp, mitte paak. Ja piltide pealt on näha sissesõidutee. Kühvelkopp toetatakse tühjendamise ajaks piirdevallile.

Eelduslikult pealisehitusega loodetavasti lahendatakse naabrite võimalik lõhnahäiring, aktiivsöefilter, ohutusvalgustus?.

Kõik on võimalikult low-tech. Mingeid elektrilisi tilulilusid ei ole ega tule. Lampkasti ventilatsiooniks on 20cm diameetriga roostevaba toru mille otsa kavatsen paigaldada whirley-bird-i.

[T25]

See fraas rikkus nüüd minu jaoks selle projekti ära, sest ilmselgelt jääb see vana silikaat kõige nõrgemaks lüliks seal.

Kui poleks mitte pidanud vana lahenduse lausa ära lammutama ning projektiga nullist uuesti alustama, siis vähemalt avad täis betoneerima. Ava külgedesse keemilise ankrumassiga võimalikult pikad armatuurijupid sisse, et ülejäänud konstruktsiooniga seotud oleks ning siis augu enda armatuur ja betooni täis.

See peabki olema kõige nõrgem koht. Kui läheb tühjendamiseks, nii 15 -20 aasta pärast, siis selle koha lahti lõhkumine peab olema võimalikult lihtne.

[T25]

Ega seal eriti palju betooni ei kulunudki, suurem osa on armatuur.

Armatuuri samm on ca 7,5 cm. Nagu kirjutasin, siis alguses kavatsesin 15 cm sammuga roostevaba armatuuri ainult alumisse kihti panna, aga siis hakkasin kahtlema ja arvestasin vahedesse klaasfiibri juurde ning valasin ühtse plaadina. Need avad on ikkagi päris suured võrreldes plaadi endaga ning seetõttu ei hakanud armatuuriga koonerdama( pragunemise teema avade nurkades jne).

[RaJy]

KOV ei tea asjast midagi, kuna tegemist on väikeehitisega.Vundament ca 2,1x3,1 m ehk kokku siis tiba rohkem , kui 6m2. KOVi huvitavad asjad alates 20 ruudust.

EHR registreering tuleb teha ka kuni 20 m2 ehitisele. Lihtsalt registreerimine - ehitusluba ega KOV nõusolekut pole vaja. Eeldusel muidugi, et krundil mingeid piiranguid pole.

[suvaline]

Igatahes, väga võimas ehitus. Aga. ...bla-bla-blaa ...

Sa, suvaline unustasid mainimata Päästeameti kooskõlastused, evakuatsiooniplaanid, tuleohutuse eest vastutavad isikud, kes omakorda peavad olema läbinud vastavad koolitused.

Teie Urmas võiksite oma naljad jätta (või noh, kord kuus).
Pakkuge parem välja, kuidas saada kasutusluba (hüdrante pole läheduses esitletud, vihmametsa ka pole, jne jne), energiatõhususe osas pole üldse mingit tegevust silma hakanud, äkki on lähedal mingi looduskaitseala näiteks erilise punasabasulgse merikotkaga, miljööväärtuslik piirkond, bljaad, kus dendroloogia on?

Need kõrgeima kutsetunnistusega tegelased esitavadki selliseid lollakaid küsimusi, ise pole kaevikuski (antud juhul pelleris) käinud. Ja siis krt mõistata, millisele otsale on vaja vabaäärikuga flants panna (sisseõnnistamise numeratsiooni alusel). Jõulud ka veel tulemas ...
Hoone ülemisse ossa soovitan induktiivsel meetodil köetavaid prill-laudasid, soovituslikult automaatse valgustuse ja soo eristamisega. Desinfitseerimine võiks olla komplektis.