Elektrikaablid

[Küülaline]

Ei kõssa se liinikaitse midagi kui pikendusjuhtme vasetatud raudplekist tehtud 4-ne pesa juba 6 A-ga hõõguma hakkab

See on teine teema, osta omale korralikud pikendusjuhtmed.
Siin on juttu sellest, et kui kilbis on 10 A kaitselüliti ei ole mingit seadusandlikku ega tehnilist probleemi kasutada pistikupesadele 1,5 mm² kaablit.

[-virks-]

Ei kõssa se liinikaitse midagi kui pikendusjuhtme vasetatud raudplekist tehtud 4-ne pesa juba 6 A-ga hõõguma hakkab.

Liinikaitse ei peagi sellises olukorras reageerima.

[RaJy]

Ei kõssa se liinikaitse midagi kui pikendusjuhtme vasetatud raudplekist tehtud 4-ne pesa juba 6 A-ga hõõguma hakkab.
Kakkusin lahti. 1,5-sed kiudsooned olid pistetud kontaktideks oleva plekkribasse stantsitud kida alla ja sinna vasaraga kinni löödud nii ,et pooled kiud juba katkenud. Maksis ka alla 5 euri. Vähemalt ei ole maja maha põletamine mõttetult kulukas.

Vahet pole kui palju pikendusjuhe maksis - kui kasutada ei oska siis on alati võimalus põlema panna. Juhin tähelepanu, et põlema läheb pikendus, mitte juhe seinas. Hiljuti oli teles ka mingi juhtum kus õnnestus pikendusjuhtmega maja maha põletada.

[pikk88]

Kööki pliidi tarbeks olen mina siiamaani endale vedanud veel 4 mm² kaabli, sest kui peakokk tahab korraga kardulat keeta, muna praadida ja samal ajal veel ka ahjus liha küpsetada siis võib koormus ka sellele 2,5 mm² kaablile päris suureks minna.

[Küülaline]

võib koormus ka sellele 2,5 mm² kaablile päris suureks minna

Miks te ometi asja sisust aru ei saa? Kuidas saab koormus, st vool suureks minna, kui kaabli ees on vastavalt selle lubatud voolule valitud liigvoolukaitse?

[Kalvis]

Ei tee. Kaitseautomaat oli OK, kaablid kah. Pesa oli sulanud käkiks

[kkalev]

Kui vedada igasse tuppa pistikute jaoks 3*2,5, siis see varuga, et täna lastetoaks planeeritust saab näiteks 5 aasta pärast ka miski muu otstarbega ruumina kasutada. Kas valgustusele kasutada 3*1,5 või 5*1,5 on ka rohkem nagu tulevaste valikuvabaduste tagamine. Hinnavahe pole nii suur ja kui nüüd korra korralik remont teha, ega siis järgmised 30+ aastat ei hakka juhtmeid vahetama

[dumbuser]

Sulanud pesa, kokkulöödud kaabel, happega tapetud klemmid jne asjad on AHELA NÕRGEMAD LÜLID. Kaitsmel on sügavalt savi nendest, kuna kaitse ei ole enam ahela nõrgem lüli. Paraku ei tea keskmine kasutaja sellest aga mitte midagi ja orienteerudes hinna põhjal ostabki mingi ilusa pikenduse kus on 5 pesa ja paks kaabel. Ta ei tule selle pealegi, et kogu sellest paksust kaablist enamuse moodustab isolatsioon. Selliste asjade jaoks ongi lõpuks tekkinud igasugu tarbijakaitsed ja tehnilised järelevalved jne. Kui hästi pingutada siis saab tegelast vbl selles süüdistada, et ta pole aru saanud, et hea ja odava asja puhul tulebki kaks asja soetada. Ma hiljuti vaidlesin tüübiga, kes oli elektrik ja kelle jaoks 12V ning 230V puhul oli 5 amprit täiesti erinev asi. 12 voldi puhul piisas tema jaoks ka 0,35mm2 niidist. Ma küll proovisin seletada, et ampri puhul uuri kui jäme see elektrit juhtiv osa on ja pinge puhul vaata isoltasiooni aga no mida mingi minusugune ikka teab. Aga üldiselt on see lõppematu teema.

[Urmas]

Kööki pliidi tarbeks olen mina siiamaani endale vedanud veel 4 mm² kaabli, sest kui peakokk tahab korraga kardulat keeta, muna praadida ja samal ajal veel ka ahjus liha küpsetada siis võib koormus ka sellele 2,5 mm² kaablile päris suureks minna.

Siiamaani? Tuletasin meelde vanu aegu, et kui ehitasin kahte korterit kokku ja enne elektrisüsteemi kaablite vedamisest konsulteerisin endast targematega, uurisin pliitide tootejuhendeid ja mälu järgi keegi ei käskinud 4mm2 vedada. Pliidil järgi 5x2,5mm2 plankkaabel. Küsisin just ülelaua istuvalt direktorilt, et kas tal on olnud nii, et kõik augud+praeahi töös? Tuli välja, et me olime isegi koos selle eksperimendi teinud. Ise ei mäletanudki seda. Kilbis on pliidile 3F 16A kaitse.
Äkki läheb teemasse, kuid, kas on vahet näiteks 5x2,5mm2 plankkaablil ja sama ristlõikega kummiisolatsiooniga kiud(?)kaablil?
Ahjaa, veel. Pliidi ühendamiseks EE-ga kasutasin pistikut. Millegipärast mõnedest kommentaaridest olen aru saanud, et see on mõtetu? Äkki keegi selgitaks pistik vs otseühendus vahet/eeliseid?

[RaJy]

Kui võimalik siis liigseid pistikuid on soovitav vältida - iga ühendus on risk mida elektrikud endale võtta ei taha. Seepärast ongi lihtsam statsionaarsed võimsamad seadmed (näiteks pliit) ilma pistikuta otse kaabliga ühendada

[pikk88]

Urmas kõigil pole elamises sellist luksust, et on korteris kolm faasi. Minul senimaani mõlemas esinduskorteris peakaitse olnud 1x20A ja alles praegu tegelen sellega, et ehitan endale maamõisa, kus on liitumine 3x20A, kuid kogu kaabeldus on veetud selle arvestusega, et kui tarbimine mingil x põhjusel liiga suureks läheb siis saan peakaitsme võimsust tõsta ilma suuremate ümberkorraldusteta. Pistikute koha pealt soovitas jah mulle ka üks tuttav elektrik, et mida vähem, seda parem. Eriti veel siis kui on teada, et tegemist kohtkindlalt ühendatud aparaadiga(näiteks integreeritav pliit)

[Küülaline]

kas on vahet näiteks 5x2,5mm2 plankkaablil ja sama ristlõikega kummiisolatsiooniga kiud(?)kaablil ... pistik vs otseühendus vahet/eeliseid

Sama ristlõikega paindkaablitel on tavaliselt suurem lubatud vool sihipärasel kasutamisel, st lahtiselt õhu käes. Näiteks 50 m pikendusjuhe, mis on koormatud nimivooluga läheb päris kiiresti trumlile kerituna põlema.
Otseühendusel on alati see eelis, et ta on otse.
Teiseks võiks lähtuda sellest loogikast, et pistikupesad on mõeldud selliste seadmete jaoks, millel on tootja poolt pistikuga ühendusjuhe küljes. Näiteks pliidiplaadil, elektrikerisel, ventilaatoril jms seda ei ole. Aga mikrolaineahjul, paljudel praeahjudel, pumpadel jne on.

[dumbuser]

. Pistikute koha pealt soovitas jah mulle ka üks tuttav elektrik, et mida vähem, seda parem. Eriti veel siis kui on teada, et tegemist kohtkindlalt ühendatud aparaadiga(näiteks integreeritav pliit)

See on küll selline loogika mis tekkis alumiiniumkaabelduse ajal. Too tuttav võiks aru saada, et vaskkaabli puhul on pooled jamad kadunud. Teisest lausest ei saa üldse aru. Kui on kohtkindel aparaat siis nagunii pistikut vaja pole. Samas näiteks iga vähegi poeke kus on oma leivaahi ei hakka üleüldse midagi mõtlema vaid raiub kohe kas 3*16A või 3*25A pesa sinna ahju juurde seina peale. Pole isegi mõtet seletama hakata, et seal on kasutamise intensiivsus väiksem kui kuskil kodus. Ja mingil segasel põhjusel ei põle neid poode kümnete kaupa maha.

[Äärenurk]

Ei tee.

Mille kohta see käis?

[Äärenurk]

Samas näiteks iga vähegi poeke kus on oma leivaahi ei hakka üleüldse midagi mõtlema vaid raiub kohe kas 3*16A või 3*25A pesa sinna ahju juurde seina peale. Ja mingil segasel põhjusel ei põle neid poode kümnete kaupa maha.

Otseühenduse asemel?

Ja mingil segasel põhjusel ei põle neid poode kümnete kaupa maha.

Kas peaks?

[dumbuser]

Otseühenduse asemel?

Ei, krt kaarega ühenduse asemel ...

Ja mingil segasel põhjusel ei põle neid poode kümnete kaupa maha.

Kas peaks?

EI peagi maha põlema. Aga ilmselt jäi segaseks, kui mingeid suvalisi katkeid tuleb üle küsida. Ja see oli vastus tollele jutule kus mingi elektrik soovitas, et pane pesasid nii vähe kui võimalik.

[Kalvis]

Ei tee.

Mille kohta see käis?

Ja kaablit kaitsev õige suurusega kaitseautomaat ei tee teist nägugi?

Praegu ongi poleemika ja juba õige arusaamine asjast - pistikupesade puhul ei ole nõrgem lüli mitte kaabel vaid pesa oma kontaktpindadega.
Alati ei sulagi mitte pistik käkiks vaid pistikupesa sees kaabli isolatsioon, eriti magusalt 1,5 mm2. Olen näinud ka pesi, kus umbes 5 cm ulatuses on juhtmelt isolatsioon haihtunud.
Seepärast on vähe pistikupesi halb mõte.

[pikk88]

Dumbuser millest siin teises lauses aru on saada? Kohtkindel on minu arusaamist mööda seadeldis mida sa ei liiguta iga paari päeva tagant ühest kohast teise ega eemalda iga natukese aja tagant vooluvõrgust vaid on statsionaarselt ühe koha peal. Kui sinna pole paigaldatud tootja poolt taha ka juhet mida vooluvõrku pista vaid on ainult klemmid siis milleks raisata lisaraha ning installeerida veel pistik seinale? Kui on juba seina küljes pistik olemas siis on selgelt lihtsam ja odavam pista pliidile jupp juhet taha ning ühendada sinna. Ja mina ilmselgelt ei pretendeerigi siin oma mulaga mingile ajaloolisele tõele vaid juhtisin teemaalgataja tähelepanu ühele asjale millest siin alateemas siiani juttu polnud. Lihtsalt pole ajaloos ka säärased juhtumised olematud, kui inimene panebki pliidile ka oma 1,5 mm² juhtme taha, sest keegi ei öelnud, kuidas peaks. Loomulikult töötab ka 2,5 mm² kaabel kuid kui võimalused on siis miks mitte riske maandada kui juba kapitaalsem töö ette on võetud?

[-virks-]

Alati ei sulagi mitte pistik käkiks vaid pistikupesa sees kaabli isolatsioon, eriti magusalt 1,5 mm2. Olen näinud ka pesi, kus umbes 5 cm ulatuses on juhtmelt isolatsioon haihtunud.
Seepärast on vähe pistikupesi halb mõte.

Kas nende puhul oled kindel, et kuumenemine algas pesa ja kaabli ühenduskohast (ja seal ei olnud süüdi kehv paigaldus)?
Ehk on probleemiks olnud viletsad pistikud (odavad pikendusjuhtmed), mis kuumenedes ka pesa üles kuumutavad.

[Kalvis]

Kes ülitäpselt enam teab?
Kui pesa oli kokku sulanud siis oli selgelt kahvli halb kontakt.
Teisel juhul oli plastikosa kena aga juhe ilma isolatsioonita ning kruvi oligi lõdva.

[dumbuser]

Dumbuser millest siin teises lauses aru on saada? Kohtkindel on minu arusaamist mööda seadeldis mida sa ei liiguta iga paari päeva tagant ühest kohast teise ega eemalda iga natukese aja tagant vooluvõrgust vaid on statsionaarselt ühe koha peal. Kui sinna pole paigaldatud tootja poolt taha ka juhet mida vooluvõrku pista vaid on ainult klemmid siis milleks raisata lisaraha ning installeerida veel pistik seinale? Kui on juba seina küljes pistik olemas siis on selgelt lihtsam ja odavam pista pliidile jupp juhet taha ning ühendada sinna. Ja mina ilmselgelt ei pretendeerigi siin oma mulaga mingile ajaloolisele tõele vaid juhtisin teemaalgataja tähelepanu ühele asjale millest siin alateemas siiani juttu polnud. Lihtsalt pole ajaloos ka säärased juhtumised olematud, kui inimene panebki pliidile ka oma 1,5 mm² juhtme taha, sest keegi ei öelnud, kuidas peaks. Loomulikult töötab ka 2,5 mm² kaabel kuid kui võimalused on siis miks mitte riske maandada kui juba kapitaalsem töö ette on võetud?

Ju siis jääbki segaseks aga see pistikute vähesuse jutt on lihtsalt selleks, et tegija pole aru saanud miks seda vaja on ja pole ka aru saanud, et see soovitus oli kunagi mõistlik enam mitte. Need ahjud mida ma olen poodidesse paigadanud ei ole vist isegi pooltel juhtudel pistikutega. Ehk siis sinna saab otse kaabli külge ühendada. Aga kuna neid peab aegajalt pesemiseks ja hoolduseks liigutama siis on palju lihtsam sinna pistikuga ühendus teha. Ma nüüd proovisin seletada, et selle kesiganeselektriku soovitusele käib see risti vastu.

[Urmas]

Kuna vahepeal läheks pliiditeemaks, siis eelmisest sajandist oleks nagu mälupilt, et kõikides elektripliidiga korterites olid millegipärast pistikud. Kas tänapäeval ei ole see hoopis pliiditootjate kokkuhoiupoliitika lobitöö, et mida vähem ühendusi, seda parem? Saab ju iga toodetud pliidi "saba" pealt kokku hoida. Lihtsalt uitmõte.

[vikisun]

Milline on levinum praktika pistikupeseda/valgustuse gurppideks jaotamisel 3-e toalise korteri näitel?

Iga toa pistikupesad ja valgustus eraldi kaitsme alla ehk kokku 6 kaitset?
Või 3-e toa valgustus ühe kaitsme alla ja iga toa pistikupesad eraldi kaitse ehk kokku 4?

Olen aru saanud, et mingit konkreetset standardit ei ole või siiski on?

[Walter2]

Pigem lähtu sellest mis pistikupesi on vaja kaitsta kas ülepinge vm. anomaalia vastu või mis gruppe oleks vaja operatiivselt võrgust lahutada (näit. kodust lahkumise puhul) või kas vajaksid mingid tarbijad näit. rikkevoolukaitset.

[vikisun]

Jätsin teadlikult välja köögi ja vannitoa.
Mis anomaaliaid saab tavalises 3-toalises keskküttega korteris olla?!
Usun, et ikkagi on kindel lahendus, mida kasutatakse ja vaevalt, et lasnamäe majade iga korter on mingi spetsiaalse erilahendusega, kui just serveriparki või treipinki mõnes toas pole.