Probleem pelletipõletiga

[pelletiatel]

Tere! Sain soetatud vana leektoru katla külge selleine pelletipõleti nagu Ferroli p7. Kütte astmeid sel põletil on kokku 5 ja 5 aste on 36kw.
Maja on 3 korruseline koos 0 korrusega, radiaatorid on kõigil 3-l korrusel. Pellet pandi paika, kütteveetemperatuur seadistati 75 kraadi peale ja kõik ülejäänu jäi tehaseseadesse(v.a et boileri küte lülitati välja ja määrati talvereziim).
Nb. Eelmisel aastal sai seda katelt veel köetud puudega ja tunne oli selline, et sel katlal on miskit viga kuna tsirkulatsioonipump küll töötab kuid temperatuur tõuseb kahtlaselt kiiresti.
Täna on pelletipõletiga vastupidine seis. 28 kraadi pealt 42 kraadi peale 3-ndas astmes võttis aega umbes 4h kuigi 0 korruse radiaatorite kraanid olid suletud asendis. Sai katsetatud 5-ndas astmes.... seda astet ei saanud pikalt proovida kuna pelleti täitevoolikust hakkas vaikselt suitsu tulema, paigaldaja küll ütles et see natukene on norm kuid kui arvestada seda suitsu kogust versus tunnid siis ma arvan ise et see norm ka ikka ei ole. Ühesõnaga katel, korsten jne on puhastatud, kõik võiks olla nagu õigesti paigaldatud kuid 75 kraadist mis ette määrati võib unistada(selle seadistas paigaldaja nüüd 50 kraadi peale). Kokkuvõtteks siis: temp üles ei lähe, 6h kulus ära 2 kotti 6mm pelleteid, ahjus sees põlemata pelleteid ei pannud tähele. Gaasianalüsaatoriga polevat vaja midagi seadistada.

Olge head mehed andke nõu mida teha, mis valesti võiks olla.
Tänud ette!

[Coolhouse]

Majas on 3 korrust kuid palju köetavaid ruutmeetreid on ja kuidas maja soojustatud?

36 kW küttevõimsust peaks ikka selline suurusjärgus 400 m2 maja olema. Ilm ka praegu soe.
Palju katla suitsugaasi temperatuur on?
Kui katel on nii vana et katlakivi täis?

Kui maja on olnud kütmata siis ega ta ei lähegi kohe soojaks.
Milline on tegelik pelleti kulu tunnis?
Kui 12 h või 24 h on pidevalt maja köetud milline olukord siis on?

[pelletiatel]

Suitsugaasi tempi ma täpselt täna mõõta ei saa kuid kui katsuda katlast väljuvat toru siis see on kergelt soe nüüd peale 30min kütmist. Ma ei usu, et see katlakivi täis on. Sai põletatud mingit suvalist ehitusprahti ja see temp tõusis ikka väga kiiresti. Ühesõnaga puudega kütte mul tempi üles saamisega probleemi ei ole, see algas peale pelletipõleti paigaldust. Maja kõetavat pinda on umbes 280m2. Pelleti kulu ühes tunnis ma Sulle samuti öelda ei oska. Tean et see kütab 3-ndas astmes ja seal on vast võimsus 26 kw. Ise jäin mõtlema sellele, et kuna selle kolde sügavus on 1m kindlasti siis kas ei peaks kusagile miskit ette panema et ta ei lööks leeki otse vastu katla tagaseina vaid lööks selle leegi nagu laiali. Kui ta siit eest nüüd hooga paneb siis ta ju ei soojenda enam ümbritsevat metalli ?

[Coolhouse]

Kui me ikka samast asjast räägime siis leektorukatla suurepäraseks näiteks olid "Kiviõli 50" ja "Kiviõli 80" katlad mis küll palju suuremad kui eramajal vaja. Ehk leektorukatla ehitus on selline et esmalt on leektoru ja siis keeravad põlemisgaasid läbi torude ette tagasi ning siis uuesti läbi järgmiste torude korstna poole. Kogu selle teekonna jooksul kantakse soojust veele üle. Soojuse ülekanne ei toimu ainult leektorus endas.
Kivõli katelde suitsugaas oli gaasiküttel normaalsena ca 180 C. Kui sinul on mingi sarnane aga väiksem katel siis peaks see katel analoogselt käituma. Ehk kui katel ise korras, musta suitsu ei tule siis madal suitsugaasi temp näitab et agu võiks rohkem alla panna. Kui suitsugaas on üle 200 C siis on põleti korras ja kütab liiga palju kuid katel ei kanna soojust edasi.

See on küll tore jutt et leek võiks olla lühem kuid see asjaolu pole oluliseks takistuseks et maja soojaks saada.
Kui katel prügi kütmisel maja soojaks teeb ja pelletipõleti seda ei suuda siis on viga ikka põletis. Vaevalt see soojusvõimsus 26 kW on kui selle aja peale pole maja soojaks saanud.

[pelletiatel]

Ok eksisin, 3-s aste on 25kw. Mõõtsin ära ka kui pikk puu sellesse katlassr sisse mahuks-110cm. Jah, katlal on sees torud sellised nagu Sa kirjeldasid. Suitsugaasi tempi sa mõtled siis et kui kuum on katla taga olev väljatulev metalltoru?

[Rostfrei]

Puuri metalltorusse auk ning torka sinna sisse termomeeter.

[ping]

... 6h kulus ära 2 kotti 6mm pelleteid, ahjus sees põlemata pelleteid ei pannud tähele. ...

Kui 1kg pelletit omab kütteväärtust 4kW/kg, siis kaalu oma pelletikotid ära ja jaga tundide arvuga, millise aja jooksul antud kogus ära põles. Antud juhul 6 tundi ja saad teada põleti reaalse võimsuse.

Kas on kotid väga väiksed või need pabulad on rämps ja energiat välja ei anna.

(Kui need pabulad on tehtud vanadest kaubaalustest, siis need ei põlegi, sest on immutatud põlemist takistava ainega.)

[ping]

Puuri metalltorusse auk ning torka sinna sisse termomeeter.

Pilt kohe juurde, muidu tuleb seletada et mis asi see on.
https://torujyri.ee/et/toode/termomeete ... pikk200mm/

[ifffff]

Vaevalt see soojusvõimsus 26 kW on kui selle aja peale pole maja soojaks saanud.

26kw küttevõimsust + arutus koguses lisaõhku saab sellise nalja küll ära tehtud, et kokkuvõttes midagi kütmisest välja ei tule.

[pelletiatel]

Katla tagasein on tellistest, see külgedelt katsudes on küll väga kuum. Mina pakun välja et kuna puudega pole probleemis seda soojaks saada ja pelletipõletiga on siis praegu see millegi tõttu kütab katla tagaseina.

[ifffff]

Üks pilt on rohkem kui 1000 sõna, Ehk paned siia ka natuke pildimaterjale?

[Prill]

Ühinen eespool tooduga, kui kütmisel erinevus tuleb sisse põleti kasutuselevõtu järgselt, tasuks esmalt keskenduda probleemi otsimisele põleti poolelt. Need põletiga kaasa antud kW astmed on indikatiivsed ja võivad näidata õigesti seadistatud põleti võimsusastmeid. Paljudel põletitel kaasas mingi tehase eelseadistus ja juhendid seadete muutmiseks vastavalt kasutatavale küttele ja muudele eripäradele.
Kui põleti seadistus ei ole õige, on seadistatud valesti võivad kergesti ka need kW võimsuse astmed olla valed ja need ei näita tegelikku küttevõimsust.
Põletite puhul laias laastus põletil saab reguleerida pelletite ettande hulka (tavaliselt soovitatakse ära mõõta reaalne kulu ajaühikus), teine põlemisel oluline nüannss on hapnik, mida samuti põletid ventilaatoriga põlemiseks puhuvad ning ideaalse tulemuse saavutamiseks peab kütte ja õhu tasakaal paigas olema.
Samuti põlemisgaaside temperatuuri järgi vist hinnatakse rohkem ökonoomsust, kas liiga palju sooja korstnasse ei läheb.
Peenematel süsteemidel võib kasutusel olla lambda andur, mis mõõdab põlemisgaasides hapnikujääki, ülemäärane hapnik gaasides viitab valele kütuse-õhu kogusele.

Tasub vaadata ka pelleti põlemisel tekkinud tuhka, kas hulgas on põlemata pelleteid, mis värvi tuhk on, kas hallikas tahmane, hallikas-pruunikas jne - tuhk reedab sarnaselt autoküünla värvusele vale põlemise probleeme.
Ise võtaks juhendi ette ja süveneks põleti seadistusele, alustuseks vaataks kriitilise pilguga, kas seadistuses ei ole sees/väljas mingeid seadeid, mis vaikimisi võiks olla teisiti. Kui on juhend õige pelletikoguse väljamõõtmiseks, tasuks ka see läbi teha vaadata kas seadetes antud kütuse etteveo väärtused klapivad.
Välistada ei saa ka mõne põleti anduri jupsimist, määrdumist vm, is põleti õiget tööd rikub.
Rike võib peituda ka põleti-mahuti vahelises etteande teo töös, on kirjeldatud juhtumeid, kus teo tööd segab mõni võõrkeha, teo vahele kiilunud kilepakendi jääk vm ning tigu veab vähem pelleteid ette, kui põleti arvab, seetõttu põleb neid ka vähem ja saab ka vähem kW ja toodetud sooja.

[ping]

Kui me ikka samast asjast räägime siis leektorukatla suurepäraseks näiteks olid "Kiviõli 50" ja "Kiviõli 80" katlad mis küll palju suuremad kui eramajal vaja. Ehk leektorukatla ehitus on selline et esmalt on leektoru ja siis keeravad põlemisgaasid läbi torude ette tagasi ning siis uuesti läbi järgmiste torude korstna poole. Kogu selle teekonna jooksul kantakse soojust veele üle. Soojuse ülekanne ei toimu ainult leektorus endas.
Kivõli katelde suitsugaas oli gaasiküttel normaalsena ca 180 C. Kui sinul on mingi sarnane aga väiksem katel siis peaks see katel analoogselt käituma. Ehk kui katel ise korras, musta suitsu ei tule siis madal suitsugaasi temp näitab et agu võiks rohkem alla panna. Kui suitsugaas on üle 200 C siis on põleti korras ja kütab liiga palju kuid katel ei kanna soojust edasi.

See on küll tore jutt et leek võiks olla lühem kuid see asjaolu pole oluliseks takistuseks et maja soojaks saada.
Kui katel prügi kütmisel maja soojaks teeb ja pelletipõleti seda ei suuda siis on viga ikka põletis. Vaevalt see soojusvõimsus 26 kW on kui selle aja peale pole maja soojaks saanud.

Kui 15kg kott põletatakse ära 3 tunniga, ehk 5kg tunnis, siis peaks olema tunnis vabanenud vähemalt 20kW soojusenergiat.
Kui tegu on "leektoru katlaga", siis nime järgi peaks leek ulatuma torudesse.
Kui koldesse mahuvad 110cm pikad puud, siis pelletpõleti lühike leek vaevalt leektorudesse ulatub.

Viga ei ole põletis, ega katlas sest need võivad teha hästi seda milliseks otstarbeks need on ehitatud, vaid põhiprobleem on selles et need erineva töörežiimiga seadmed ei saa mõistliku kasuteguriga koos töötada.

Kui see katel on ettenähtud, et sinna pannakse ühe küttekorra jaoks 1m pikki halge 70kg (280kW) sisse, siis 5kg pabulaid tunnis ei suuda nii suurt katelt piisavalt soojaks ajada.

(Kuidagi tuttavlik olukord tuleb ette. Mõni aasta tagasi müüdi hästi kenaks remonditud 3 kordset maamaja mis praktiliselt soojustamata, millel ka sarnane suur katel keldris. Omavahelises suhtluses tunnistas müüja, et talvel kulub vähemalt 1 rumm küttepuid nädalas ja tema tõi iga nädal traktoriga koorma nädalaks.)

[Küülaline]

tunnis vabanenud vähemalt 20kW soojusenergiat

Kuidas saab sellisel teemal arutleda, kui ei tehta vahet võimsusel ja energial?

[pelletiatel]

Ei, ma ikka 1m puid traktoriga ette vedama ei pidanud. 2 kasti puid läks päevas vast 40cm pikad

[Walter2]

Mul on kombineeritud Viadrus põleti vana eelajaloolise keldris asuva tellistest isetehtud keskkütte tahkekütuse ahjuga, millel 2 Pioneer pliidi siugu sees. Temp. ülessaamine oli paras katsetuste ja kombineerimiste jada. Praegune lahendus on et panin 3 kihti telliskive ahju kolde keskele mis põleti leegi kahele poole laiali lööks ning siibri panin min. avatusele et temp. korstnasse ei lahkuks ning vingu veel sisse ei hakkaks ajama. Põleti juhtekraanilt on hea jälgida tehtud muudatuste mõju temp.-le.
Praegu kulub ca. 2 kotti pelleteid ööpäevas 10kw pelletipõleti võimsuse juures ning radikatesse läheb 48...50 kraadi, mis on täiesti piisav. Loomulik tsirkulatsioon, 1,5-kordne eramaja ca. 120 ruutu.
Kui puudega kütmisel probleemi pole siis pakun, et peaks samuti põleti leeki suunama koldele sobivamaks - eks samad probleemid kui kokku kombineerida ahi ja põleti, mis pole koos töötamiseks tegelikult ette nähtud.

[ifffff]

Ei, ma ikka 1m puid traktoriga ette vedama ei pidanud. 2 kasti puid läks päevas vast 40cm pikad

Ma ei tahaks ka nüüd hakata mõõtühikute üle norima, aga mõõtühik kast ei ütle meile midagi.

[ping]

tunnis vabanenud vähemalt 20kW soojusenergiat

Kuidas saab sellisel teemal arutleda, kui ei tehta vahet võimsusel ja energial?

Antud lauses on ajaline määratlus "h", väljendatud sõnaga "tunnis".

[pelletiatel]

Mul on kombineeritud Viadrus põleti vana eelajaloolise keldris asuva tellistest isetehtud keskkütte tahkekütuse ahjuga, millel 2 Pioneer pliidi siugu sees. Temp. ülessaamine oli paras katsetuste ja kombineerimiste jada. Praegune lahendus on et panin 3 kihti telliskive ahju kolde keskele mis põleti leegi kahele poole laiali lööks ning siibri panin min. avatusele et temp. korstnasse ei lahkuks ning vingu veel sisse ei hakkaks ajama. Põleti juhtekraanilt on hea jälgida tehtud muudatuste mõju temp.-le.
Praegu kulub ca. 2 kotti pelleteid ööpäevas 10kw pelletipõleti võimsuse juures ning radikatesse läheb 48...50 kraadi, mis on täiesti piisav. Loomulik tsirkulatsioon, 1,5-kordne eramaja ca. 120 ruutu.
Kui puudega kütmisel probleemi pole siis pakun, et peaks samuti põleti leeki suunama koldele sobivamaks - eks samad probleemid kui kokku kombineerida ahi ja põleti, mis pole koos töötamiseks tegelikult ette nähtud.

Väga hea idee need kivid katlasse panna ja leek laiali suunata

[Rostfrei]

Puuri metalltorusse auk ning torka sinna sisse termomeeter.

Pilt kohe juurde, muidu tuleb seletada et mis asi see on.
https://torujyri.ee/et/toode/termomeete ... pikk200mm/

See on liiga suure skaalaga
Ma oma katlal üle +80 C väga ei näe, võibolla 81-82 C

[pelletiatel]

Mis see väljuv temp olema peaks?

[Kalvis]

Korstna otsas peaksid suitsugaasid olema 100 C. Võivad alla ka olla aga siis su korstnas tekib kondentsvett ja see on ebameeldivate tagajärgedega.

[pelletiatel]

Mis te mehed arvate Pelletech pv 30 põletist?

[pelletiatel]

Nii, täna olen siis Pelltech pv30b põletiga alguses tagasi ehk midagi pole muutunud... temp üles selle katlaga ei tule. Ilmselt on ikkagi asi selles et kui nüüd vaadata seda kollet siis kolle on 1m pikk ja seinad metallist mille taga siis on omakorda vesi mis peaks soojenema. Kui nüüd vaadata põleti leegi siis see on suunaga otse katla taha seina ja seega jääb metallkolle mis peaks saama kuuma oma kuumusest ilma. Ainus mõistlik lahendus ikkagi tundub vist olevat see et tõesti kolde keskele panna kivid mis suunaks leeki vastu kolde metallseinu ehk siis lööks selle leegi laiali. Nüüd muidugi tekib küsimus et kui kaugele koldes põleti otsast need kivid panna. Ette tänades, kõik arvamused on teretulnud.

[bladerunner]

Põleti tegijatelt nt. ei tahaks küsida? Nad on kindlasti igasugu katlaid näinud.