Soojuse salvestamine

[trebla]

......septembri tarbimise numbritest. Kulu 711kWh ........

Urmasele võrdluseks ja elektrikulu ennustuseks: mul naabrinaisel u. 80 ruutu korter . Kütab Buderuse õ/v pumbaga. Selle aasta septembris läks tal 465 kWh elektrit elamise peale kokku. Küttepuude riit tal keldris juba mitu aastat justkui vähenenud pole... ju siis käib kõik elektri pealt. Täpset temperatuuri ma pole mõõtnud aga tädile meeldib paljajalu ja õhukeselt riides ringi lehvida...ju seal ikka soe on?

See pump võtab tal u. 6000 kWh aastas, kokku läheb tal keskmiselt 9500 kWh aastas elektrit. Eestiaegse palkmaja I korrus, st nelja välisseinaga. All 3/4 ulatuses kelder, pärast vesipõrandakütte paigaldamist põrand ka soojustati. Lage pole täiendavalt soojustatud, seega kütab ta ka ülemist naabrinaist üksjagu ilmselt. Seinad - palk voodrilauaga (kas tuuletõkke paberit tollal pandi?) ja seest löödi nõukaaja lõpul üle Püssi plaadiga. Selline konstruktsioon justkui karjub soojustuse järele?

Oktoobri kogukulu oli tal 646 kWh. Kuidas see sinu omaga korreleerub?

[Urmas]

Meil oli oktoobris vist 800 väikse plussiga. Kas su naabritädil tuleb ka soe vesi sama pumba pealt? Meil tuleb.

[trebla]

ka soe vesi tuleb pumbast

Siis saad oma aastaseks elektrikuluks rehkendada 13 000 kWh?

[tabarabarap]

Selline konstruktsioon justkui karjub soojustuse järele?

Lae soojustamine, akende tihendamine (kui ei ole paketid) ja ventilatsiooni tõhustamine saab siin anda ca 30% parema tulemuse ja ei kütaks naabritele.

Põrandakütte inerts lubaks ka öösel või odavamatel tundidel ette kütta. Akupaak või suurem boiler lubaks sooja tarbevee tootmise viia odavatele tundidele jne, aga investeeringud vastu kasu ikka läbi arvutada.

[trebla]

Vahtplasti uurdesse pandud soojusjaotusfooliumiga vesipõrandaküte puitparketi all ei oma erilist salvestusvõimet.
Pumbas on tavaliselt miski 150 (?)- 200(?) l boiler niikuinii. Kaheraamilistele akendele on puitliistuga kolmas klaas ise vahele pandud. Primaarenergiatarve on sel korteril siis nii umbes 125 kWh/m²/a.
Kas sa, Urmas, oled enda korteri aastase energiatarbe kunagi varem kokku rehkendanud ?

[tabarabarap]

Vahtplasti uurdesse pandud soojusjaotusfooliumiga vesipõrandaküte puitparketi all ei oma erilist salvestusvõimet.
Pumbas on tavaliselt miski 150 (?)- 200(?) l boiler niikuinii. Kaheraamilistele akendele on puitliistuga kolmas klaas ise vahele pandud.

Detailid, detailid. Tavaliselt kui vaja lisada termomassi või mingist piirist nagu seal kirjeldatud soomepaoist seintega korteris, kus ei olegi ju kallis energiakulu on juba odavam kolida ja uus planeerida.

N eleringi andmete näitel on sellise täiselektril 4 inimest 180m2 2018 a renoveeritud kuudis aastane energiatarve 14k kWh. Uusehitistel väiksem.

[trebla]

Kuskohalt see soome papp nüüd välja ilmus ? (või käis see teemaalgataja majade kohta?)
Ma tõin näiteks reaalse palkmaja ühe korruse energiakulu - stabiilselt 9500 kWh võrguelektrit aastas 5 aasta jooksul. Nagu öeldud - puidutihumeetrite liigutamist pole justkui eriti märganud...
Inimene näikse rahul olevat - vähemalt siiani.

Sellel minukirjeldatud korteril on muidugi puupliit soojamüüriga ja paari lõõriga kamin - eks siis arvete räigeks muutumisel tehkse pigem jälle tuli kah alla, kui et hakatakse ümberehitust planeerima.
Aga kui hakata rehkendama ühe tuletegemise korra abil saadavat kokkuhoidu, siis see 1 päeva number ei ole suur. Suurema numbri saamiseks peab iga päev sellega askeldama.
Ja sinna see renveerimine ilmselt jääbki.

Alternatiivne lahendus oleks paar päikesepaneeli ja see toetaks passiivselt - ise ei pea rohkem midagi tegema.
Tarbitav elekter väheneb ja võrku müüdu eest kukub lisaeuro arvele.

[tabarabarap]

Alternatiivne lahendus oleks paar päikesepaneeli ja see toetaks passiivselt - ise ei pea rohkem midagi tegema.
Tarbitav elekter väheneb ja võrku müüdu eest kukub lisaeuro arvele.

Võib ka kolme tee ristile minna jne alternatiive, õige on ikkagi hoonete energiatõhusust parandada ja ei pea ka rohkem midagi tegema

Aga väheseid huvitab selline tegevus, seega kui jõuab maksta ongi juba hea.

[ping]

Energiasalvestuse mõtekust illustreerib näidiseks ühe päeva ühikuhinnaerinevus 2400 korda madalama ja kõrgema hinna vahel. Kus madalaim hind on 0,07 ja kõrgeim 224,48.
https://dashboard.elering.ee/et/nps/pri ... pJzFcQxSdU

[Urmas]

Kas sa, Urmas, oled enda korteri aastase energiatarbe kunagi varem kokku rehkendanud ?

Ei ole, sest ei näe mõtet ja teadmine ei anna midagi. Ega me eriti ei priiska, valgustus on kõik leedide peal, niisama midagi ei põle, pesu ja nõusid pestakse öösiti ning kokkuhoiu nimel pimedas kempsus ei kavatse hakata käima, kuigi seal saaks vist ka käsikaudu hakkama. Kui arved liiga suureks lähevad, eks siis tuleb tööl hakata ennast kiiremini liigutama.

[trebla]

... õige on ikkagi hoonete energiatõhusust parandada ja ei pea ka rohkem midagi tegema ...

õige, ainult et hoone energiatõhusus pole mitte ainult soojustuse paksus ja ventilatsioonienergia tagastus, vaid ka hoone võime ise energiat toota.

Võib ju unistada odavalt ostetud elektri kallilt tagasimüümisest (printsipiaalsemad nimetaks seda muidugi spekulatsiooniks ehk liigkasuvõtmiseks ), aga siin on 2 lisariskikohta - äkki muutuvad mõlemad elektrihinnad, nii öine kui ka päevane, äkki kalliks ? Või äkki mõlemad odavaks ?

Minu kantooras, kus ma väike mutter olen, aretatakse käsu korras samuti energiasäästu ideid.
Ja tõsimeeli on lastud miskil firmal pakkumine teha, et korjaks äkki kasutatud dushivee soojuse ringiga tagasi...
Mine tea, äkki hullud otsustavad selle pärast valmis kah ehitada.. mingi linnuke on vaja ju kirja saada..

[ping]

... Minu kantooras, kus ma väike mutter olen, aretatakse käsu korras samuti energiasäästu ideid.
Ja tõsimeeli on lastud miskil firmal pakkumine teha, et korjaks äkki kasutatud dushivee soojuse ringiga tagasi...
Mine tea, äkki hullud otsustavad selle pärast valmis kah ehitada.. mingi linnuke on vaja ju kirja saada..

Selliseid seadmeid on aretatud aga tasuvusarvutuseks tuleb mõõta (arvutada) heitvee energiakogus.
Kui 100 inimest korraga peseb, siis võib tekkida arvestatav energiakogus.
Ka kortermajade kanalisatsioonist võetakse soojusenergia välja aga kas seadmete hind ja soetuskulud ka seda õigustavad, ei tea.

[Jaanus2]

Heitvee soojuse tagastaja töötabki kõige paremini duši puhul, näit. selline asi https://ecodrain-worldwide.com/en/?_ga= ... 1636442270 . Siin on müüdud ka selle koopia moodi asja, nimi ei meenu praegu.

[trebla]

Mul on boileril arvesti peal, 1800 kWh läheb sooja vee tegemiseks aastas. Kuna boiler kasutab öist elektrit, siis selle Ecodrain'i tasuvustabelist tuleks võtta pigem viimane valik - 20 % tasuvust aastas.... 360 kWh elektrit ..kas nii või ?

Ühe päikesepaneeli aastatoodang...

[Jaanus2]

Siin on teine kokkuhoiukoht veel - boiler võib olla väiksem ja väiksema boileriga saab rohkem inimesi pestud.

[Küülaline]

väiksema boileriga saab rohkem inimesi pestud

See loogika jääb küll arusaamatuks.

[timmuat]

Ehk on kellelgi huvi kaeda https://ekvy.ee/component/framework/event/download/297
Kuid on kellelgi kortermajaga reaalseid kogemusi jagada ?

[trebla]

Mis sihuke vidin maksab ?

Mis sihuke vidin koos paigaldusega maksab ?

[Urmas]

Kortermaja mastaabis torusoojusvahetit ei ole, on väiksemas mastaabist ja kasutusel muul otstarbel. Soojusvahetisse satub umbes 78-79* aur ja väljub umbes 20*. Enne aurustamist on vedeliku temperatuur nii 15-20* ringis ja aurustumise alguseni võtab aega 1 tund. Jahutab seda maha vesi, mis on 200l tünnis ja algtemperatuuriga 7-10*(puurkaevust ja sõltuvalt aastaajast). Pärast 6 tunni möödumist on 200l tünnis vee temperatuur tõusnud umbes 4-5*. Vee paneb ringlema 20W pump. Kas algandmetest piisab arvutusteks? Selle soojusvahetist läbi käinud soojenenud veega ei oska midagi teha ja läheb teine niisama raisku. Ehk on kellegil mõni tark mõte globaalseks kokkuhoiuks? Äkki hoiab 0,00...* võrra tagasi planeedi Maa kliimasoojenemist ja Gretake saab päästetud.

[ping]

Mis sihuke vidin maksab ?

Mis sihuke vidin koos paigaldusega maksab ?

Soetusmaksumuse leiab netist aga olulist rolli tasuvusel mängib pidev hooldusmaksumus, sest hallvee poolt saastunud pinnad vähendavad soojusvaheti soojusülekande effektiivsust oluliselt.

[tabarabarap]

Kortermaja mastaabis torusoojusvahetit ei ole, on väiksemas mastaabist ja kasutusel muul otstarbel. Soojusvahetisse satub umbes 78-79* aur ja väljub umbes 20*. Enne aurustamist on vedeliku temperatuur nii 15-20* ringis ja aurustumise alguseni võtab aega 1 tund. Jahutab seda maha vesi, mis on 200l tünnis ja algtemperatuuriga 7-10*(puurkaevust ja sõltuvalt aastaajast). Pärast 6 tunni möödumist on 200l tünnis vee temperatuur tõusnud umbes 4-5*. Vee paneb ringlema 20W pump. Kas algandmetest piisab arvutusteks? Selle soojusvahetist läbi käinud soojenenud veega ei oska midagi teha ja läheb teine niisama raisku. Ehk on kellegil mõni tark mõte globaalseks kokkuhoiuks? Äkki hoiab 0,00...* võrra tagasi planeedi Maa kliimasoojenemist ja Gretake saab päästetud.

Aja masinat ringi keset tuba, siis ei ole soe raisku läinud

[Urmas]

Aja masinat ringi keset tuba, siis ei ole soe raisku läinud

Ei lubata, sest direktori arvates soojusvaheti pidavat haisema jubedalt, kuid minu jaoks on see meeldiv aroom.

[timmuat]

Päeva-Öö hinnaerinevuse soojussalvestamist on lihtne teha ja ammu kasutusel. Piisav on juba tonnine veepaak, et öösel seda üles kütta ja päeval tarbida Ja selle pluss on soojuskadude puudumine (eeldusel, et paak on tavaliselt majas sees).

Plaanis suvila tuulekoda/wc ca . 10 m2 lammutada ( mis hetkel puitsõrestik ) ning ammu pendeldanud peas mõte kuidas saavutada suur soojusinerts - kiviseinad aga mataks maasse ka midagi, kui juba kaevamiseks läheb. Toplet paksusega betoon , eraldi kihtidega betoon , mitmes kihis ( a la suvel soojendab alumist kihit ) jne..? Toiteks on eelkõige päikene - elekter ja vedelik ülekanne. Eeldan, et tulevikus on el. paneelide hinnad ka vaestele mõistlikumad ja saab oma paneeli seda massi soojendama.


Netileid:
https://www.stiigo.com/index.php?page=products

[Kalvis]

Reageerid üle. Kui tahad majja akumuleerida siis - võimalikult hea soojustus. Kasutad põrandakütet (see akumuleerib rohkemgi kui tonnine veepaak). Maja kõik seinad kivist. Küttesüsteemi akupaak. See on piisav rohkem kui küll öiseks salvestamiseks.
Edasine on rohkem ulme vallast aga tegelikult teostatav - kui keldrit pole siis põranda alla teed lisa küttetorud pinnasega Vundamendile ja alla põhja paks vahtplastist isolatsioon. Varustad termomeetritega. Nii saad mitme tonnisesse pinnasesse suht odavalt sooja pumbata ja ammutada.

[ping]

.... Kasutad põrandakütet (see akumuleerib rohkemgi kui tonnine veepaak). ...

Vee tihedus 1000 ja erisoojus 4190J/kgC ning betooni tihedus 2300 ja erisoojus 920J/kgC.
https://www.engineeringtoolbox.com/sens ... _1217.html

Ehk kui võtta temperatuuride vaheks 5C (max põranda temperatuuri kõikumine), siis 1m3 vett võrduks ca 2m3 betooniga, mis teeb 10cm paksu põranda puhul 20m2 betoonpõranda pinnaga.
Muidugi on eluruumides betoonpõranda temperatuuri muutus 5C liiga palju ja võiks jääda alla 2C.

Aga kui eeldada, et 1m3 veepaki võib soojendada ka 30C üle põranda temperatuuri, siis võrduks 1m2 veekoguse soojamahutavus 120m2 10cm paksu betoonpõrandaga.

Kui nüüd võrrelda 1m3 (temperatuuril 30-60C) veepaagi soojusmahutavust 10cm paksu ja 2C temperatuurikõikumisega betoonpõranda omaga, näeme et samaväärse soojusmahutavuse saamiseks peaks betoonpõranda pind olema eluruumis ca 240m2. (Ja selline pindalamõõt vist ei mahu suvilasse.)