küsimus korstna remondi kohta

[Marissa]

Mina elan maapiirkonnas. Meil on ridaelamu. Minu korter kuulub korteriühistusse, mis on registreeritud äriregistris. Minu ja minu naabri korteril on ühine korsten. Sel aastal käis korstnapühkija ainult naabrinaise korteris ja peale seda ma sain korstnapühkija ettepaneku alusel tehtud ettekirjutuse Päästeametilt, kus on öeldud - Tööde teostamisel avastati järgmised tuleohutusalased rikkumised või tuleohud (puhastatud kütteseadmete nimetused ja avastatud rikkumised või ohud):
Korter ... korstnapits on amortiseerunud. Korstnalõõr on tugevalt pigitanud. Olukord on tuleohtlik.
Ettekirjutuses on kirjas et ma olen kohustatud kasutama kvalifitseeritud pottsepa või korstnapühkija teenust, kes remondiks küttesüsteemi nii, mis vastaks kehtestatud nõuetele. MIKS ma pean remontima korstnapitsi kui minu teada kuulub see hoopis ühistule. Kuna minule kui korteriomanikule kuulub kõik see mis on minu korteris, st. maapinnast kuni minu laeni. Et pööning ja korstnapits, need ei ole ju korteriomaniku omad, mis sest et ta neid kasutab. Kust ma saan selgust? Kust ma pean alustama? Päästeameti ettekirjutuse tähtajad lähenevad ja mind ähvaradakse suht suure sunnirahaga. Pealegi meil on korstnapits kahepeale kõrvalkorteriga. Kuidas ma pean toimima, et ma ei peaks üksinda maksma remonttööde eest? Ja kui sama korstent kasutav naaber soovib remonti teha ülikalliste materjalidega, kuidas saan mina sellega nõus olla, kui minu rahakott ei ole selline, et selle eest nii palju maksta? saan aru, et tuleohutus eelkõige, kuid kuidas jõuda kokkuleppele. aga põhiküsimus on ikka et kus on garantii et ühistu ei trahvi mind selle eest, et ma võtan kätte ja hakkan remontima korstnapitsi, kuna see ei ole ju minu oma? või olen ma millestki valesti aru saanud?

[tabarabarap]

(4) Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud

https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020005?leiaKehtiv

Majahalduri organiseerida, kui korsten on ühistu liikmete kaasomandis, siis ühistu orgunnib, hääletab ja parandab ja jaotab kulud kõikide kaasomanike vahel.

Seadus kirjeldab ära ka selle, kui ise kaasomand parandada.

[Marissa]

kust täpsemalt ma võiksin leida viite, kuidas ise kaasomandit parandada? aitäh

[Kalvis]

Eelkõige Korteriühistu seadus. Muud on teisejärgulised. Kõige olulisem on seal küsimus - kelle haldusalasse kuulub korsten. Siin sõltub palju ka KÜs vastuvõetud otsustest.
Kõigepealt tee kiri ühistu juhatusele, lisa kirjale oma päästeameti ettekirjutus ja nõua korstna kordategemist. Kui ühistu on nõus kulud kandma siis edasine on delo tehniki - kas sina tellid korstnapühkija või ühistu.
Hullem juhtum on kui EI ole. siis pead vastavalt ühistu põhikirjale selgeks vaidlema korstna kuuluvuse üle. Ja kui selgust pole siis tellima oma kulu ja kirjadega korstnapühkija, kes su korstna korda teeb.

[Marissa]

juhatus juba sai selle ettekirjutuse koopia. korterühistu väidab et korstnad on korterite omad. kuna korsten on kahe korteriga kahe peale, siis pean jutule saama naabriga, kes ütleb et tema ei kavatse midagi remontida. et temal on kõik korras. et minu korstnas on viga ja mina pean selle ise remontima ka. kusjuures päästeamet ei saatnud jah seda ettekirjutus naabrile vaid ainult mulle. kuidas mina vähekindlustatud invaliid saan seda siis remontida ? esiteks pole mul üldse raha, teiseks ma ei saa aru, miks need korstnad ei ole ühistu omad vaid meie endi omad. ühistu ja naaber on ühe mütsi all, mina olen uustulnuk ja nüüd veeretatakse kõik minu kaela. aga mina vajan õiglust. et pärast keegi ei ütle, et miks nii tegid, kui oleksid pidanud tegema hoopis nii. aga ettekirjutuse vastu ei saa. sunnirahaga ähvardavad juba. mul pole sedagi maksta. veelvähem siis remonti teha, mis on kindlasti kordades kallim.

[keemik]

Võib proovida pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Sealt ehk saab mõnevõrra õigusnõu korteriühistuga vaidlemiseks ja ehk ka toetust. Vaevalt, et vald tahab Pealtnägijasse sattuda looga, et abivajav inimene külmetab korteris või põleb maja üldse maha.

[motamees]

.... kuidas mina vähekindlustatud invaliid saan seda siis remontida ? esiteks pole mul üldse raha, teiseks ma ei saa aru, miks need korstnad ei ole ühistu omad vaid meie endi omad. ühistu ja naaber on ühe mütsi all, mina olen uustulnuk ja nüüd veeretatakse kõik minu kaela...

Sellised väited ei ole juriidilises vaidluses väga pädevad. Pead minema omavalitsusest abi paluma. Ehk saad sealt toetust, aga korstna pead korda tegema.

[Küülaline]

ühistu ja naaber on ühe mütsi all, mina olen uustulnuk

Mitme korteriga maja see on, kas ainus korsten selles majas?

[Urmas]

Kes tellis korstnapühkimisteenus? Minu teada on see ühistu kohustus. Miks saadeti ettekirjutus ainult sulle, mitte ühistule, jääb veidi arusaamatuks. Idee kohaselt võiks ühistu korstna korda teha ja esitada arve nii sulle kui ka naabrile. Mõlemile sellepärast, et korsten teil naabriga nagu ühine.

[Kalvis]

Täpsusta ikkagi mõiste ühine korsten. Korsten võib ühine olla aga kui sul on oma lõõr ja naabril oma siis on päästeametniku ettekirjutuse ainult sulle saatmine arusaadav ja ühistu vastus kah.
Kui aga kasutate ühist lõõri siis tuleb naabriga(tega) arve jagada. Sel juhul on tegelikult korsten ühistu omandis ja tema peab teenuse tellima aga arve saadab ühisomandis olevatele jagamiseks.
Veelkord - kõik algab sellest, kas korsten on ühisomand või saab seda reaalosadena käsitleda (vaid siis kui igaühel on personaalne lõõr)
Eespool viidati - kui on ettekirjutus tehtud siis see ei ole vabandus, et raha ei ole.

[tabarabarap]

Küsi sellise kukejutu peale näha varasemat korteriühistu koosoleku otsust kus on kokku lepitud varasemalt, et kaasomandis olevate korstnate või muude kaasomandi osade jne parandamine ja selle eest tasumine on selles ühistus kokku lepitud korteri ja kasutatavate osade kaupa.

KrtS paragrahv 4, 3 ütleb, et korsten ei saa olla eriosa, järelikult on kaasomand, samas saab ühistu kokku leppida milles iganes sh ka lõõride, pitsi jne osade remondis ja vastutuses korteri või kaasomandi osa kasutaja jne kaupa.

Kui sellised kokkulepped puuduvad ja kuna korsten on kaasomandi osana ühistu vastutuses , siis on remont , remondi organiseerimine, korteriühistu vastutada ja remondikulud jaotatakse proportsionaalselt ühistu liikmete vahel. Tavaliselt on selleks remondifond.

Korsten on tuleohtlik kogu hoonele ja ei sa ütelda, et ühes osas on ja teises osas ei ole. Kui pits on lagunenud, siis kõikide lõõride jaoks jne.

Kui sa oled täiesti rahalage , invaliidistunud ja teovõimetu , sugulasi, hooldajaid ei ole jne, siis küsi kov abi ega palju muud ei aita.

Kui on määratud sunniraha, siis on oluline teavitada päästeametit eksitusest ja paluda neil pöörduda vastutaja ehk korteriühistu poole kes teavitab seejärel kõiki kaasomanike kaasomandiga seonduvatest probleemidest või soovitada pöörduda päästeametil endal pöörduda kõikide kaasomanike poole eraldi ja sunniraha määramisel arvestada kaasomandi jaotust.

Kui kütta on vaja ja jantida ei viitsi, siis võta parandamiseks hinnapakkumised, tee korda ja nõua kulud ühistult kohtu kaudu sisse.

Kui naaber täna kasutab kütteseadmeid selles ühises korstnas, siis pöördu korstnapühkija poole ja lase küttekolded kuni parandamiseni pitseerida, seda selleks , et välistada oma vastutus võimaliku õnnetuse korral ka juhul kui korsten süttib naabri tegevuse tagajärjel. Samuti ei tohiks ka ise seda korstent kasutada kuniks korras. Pöörduda võib suvalise korstnapühkija poole ei pea olema sama või ka ise päästemeti poole.

Kõik kes soovitavad sul see korsten endale pe*se pista võid ütelda, et mahub ainult kaasomandi osas ja ülejäänud osad peavad mahtuma teistele.

[Marissa]

**

[Marissa]

ühistu on loodud riigi poolt. keegi majaelanikest ega väljastpoolt ei olegi asju ajamas. kes on huvitatud, see ajab. selle olen nüüdseks selgeks saanud. ei ole meil kedagi valitud ega keegi pole huvitatud ühistuga seoses üldse midagi tegemagi. äriregistris ei ole ühtegi kannet meie ühistu kohta , peale riigipoolse asutamise kande. ei ole põhikirja, ei ole mitte midagi, millele toetuda. ainult see on vist selge, et tõesti kuulub kõik kaasomandisse, mis on minu korteri mõõtudest väljaspool.

[Kalvis]

Sellisel juhul on ühistus kõik liikmed juhatuse liikmed. Kutsud üldkoosoleku kokku ja kui pooled tulevad kohale siis arutate ja võtate vastu otsuseid. Üldiselt on uppuja päästmine uppuja enda asi.