Seinakütte lahendus: märg või kuiv?

[macintosh]

Vajadus seinakütte lahenduse järgi. Ärme seda aruta, kas on mõtekas või mitte, kas töötab või mitte jms. Alternatiiv on radiaator ja seda ma ei soovi. Põrandaküte pole antud juhul võimalik või täpsemalt on liiga töömahukas, sest põrandat tõsta ei saa ja betooni sisse kanaleid freesida ma ei soovi.

Seinaküttes on võimalik kaks erinevat lahendust:
* märg (A)
Märja süsteemi puhul kinnitatakse torud seina (16mm) ja krohvitakse üle MP75 kipskrohviga.
* kuiv (B)
Kuiva süsteemi puhul on lahendus sama, mis kergete põrandate puhul - soonega plaat läheb seina, soojusjaotusplaadid vahele, toru sisse ja kipsplaat peale.

Kuiv meetod on ca 20% kallim teostada aga see pole antud juhul argument. Oluline on, millise lahendusega saan ma kõige parema (loe efektiivsema) küttelahenduse.

Mulle tundub, et märg on etem, sest küttesüsteemi ei eraldata seinast veel täiendava soojustusega, mis muudab suurema osa pinnas radiaatoriks (ma ei tea, kas see on pluss või miinus) ja selle ei tule peale kipsplaati, mis kuiva puhul lisandub. Kipsplaadi soojusjuhtivus on umbes 2x viletsam, kui kipskrohvil.

Kellelgi on ideid kumb lahedus reaalsuses võiks tõhusam olla? Või teglen ma ülemõtlemisega ja väga vahet pole?

[Urmas]

Mulle tundub, et märg on etem, sest küttesüsteemi ei eraldata seinast veel täiendava soojustusega, mis muudab suurema osa pinnas radiaatoriks (ma ei tea, kas see on pluss või miinus) ja selle ei tule peale kipsplaati, mis kuiva puhul lisandub. Kipsplaadi soojusjuhtivus on umbes 2x viletsam, kui kipskrohvil.

Mu poeg, sa oled õigel teel. Sellel nn märgsüsteemil on salvestatav mass suurem. Armeerimisega näe vaeva, et hiljem ei tekiks koledaid pragusid soojuspaisumisest või viimistle nii, et ei oleks ühtlaselt sile pind või plaadi mõne looduskiviga, mida ei ole vaja vuukida.

[macintosh]

Tänud, siin mu maamehe loogika ikka töötas. Sein lähebki ainult krohvi alla, eesmärgiks pole saada ideaalse siledusega seina. Krrohv värvitakse ära ja nii jääbki. Muus osas jah, ikka vastavalt juhendile, korralik võrk peale, et hiljem üllatusi poleks.

Aga kohe tekkis juurde veel üks küsimus, milline on väikseim mõttekas toru samm 16mm toru puhul?

[Urmas]

Muus osas jah, ikka vastavalt juhendile, korralik võrk peale, et hiljem üllatusi poleks.

Sinu variandi(soojusfüüsika?) puhul vastavalt juhendile krohvide aarmeerimine ei toimi, pead veidi üle punnitama!
Väike kogemus, mis ei ole küll otseselt analoog köetava seinaga, aga ehk annab mõtteainet. Oli vaja üks kahe korteri vahel asuv laudisest sein krohvida siledaks ja et ei tekiks pragusid. Kõigepealt armeerisin nn kanavõrguga. Tulid praod. Armeerisin lisaks fassaadivõrguga. Tulid praod, aga ise nimetaks neid mikropragudeks, mis tapeedi all ei oleks häirinud, kuid värvitud pinnal oleks jäänud võib olla häirima. Egas midagi, läks ka kolmas armeering ja tellijaga suvel kokku saades tuli see sein jutuks(tegin hetkel samas majas trepikoda). Pretensioone ei esitatud. Töö oli tehtud mingi 3-4 aastat tagasi.

Aga kohe tekkis juurde veel üks küsimus, milline on väikseim mõttekas toru samm 16mm toru puhul?

Seda ütleb sulle toru tootja tootejuhend. Märksõna on vist "painderaadius"? Ise arvan, et spiraalina paigaldades saad kõige väiksema sammu.

[macintosh]

Ma pidasin silmas juhendit krohvimiseks torude peale, nii Uponoril, kui Kan Thermil on eraldi juhend selle kohta mis võrk ja millise ülekattega.

Huvitaval kombel ei anna ükski tootja Seina kütte jaoks spiraali. Kõigil on horisontaalne looge. Paaris juhendis olen näinud ka pilte verikaaalsetets loogetst aga spiraali mitte kordagi. Toru õainderaadius on üldiselt 10x toru läbimõõt aga arvestades seda, et tagasipaine osas saab teha natuke suurema kaare siis saab ka ilmselt 6x hakkama. Aga minu küsimus oli ajendatud pigem otstarbekusest. Kuskil maal ma ilmselt enam efektiivseid kW juurde ei saa hoolimata sellest, kui tihedalt ma toru paigutan.

[Urmas]

Kuskil maal ma ilmselt enam efektiivseid kW juurde ei saa hoolimata sellest, kui tihedalt ma toru paigutan.

Saad ikka, aga pead vaatama erinevaid küttetorusid. Pex-torudel on painderaadius vist suurem kui alupex torudel. Täpselt ei tea, uuri ise. Eks olene ka torude diameetrist. Horisontaalse paigalduse korral jääks vist samuti oht õhutaskute tekkeks just loogetes. Või eksin?

Torude paigaldamisel on vaja kinni pidada paar reeglitega: kui on vaja toru painutada, siis kasutatakse kas välise või seesmise vedru. Seejuures tuleb kinni pidada minimaalsest painderaadiusest R > 5 Dz. Mehaanilise painutaja kasutamisel läbimõõtude 16 – 20 mm korral peaks painderaadius R >3,5 Dz.

Allikas https://vvs.ee/lahendused/alupex/

[macintosh]

Uponor oli lahkelt nõus konsulteerima ja ütles, et seinakütte puhul pole mõtet väiksemat torude sammu 16mm torude puhul kasutada kui 15cm. Sest sein annab väga hästi soojust välja. Soovitus oli võtta sammuks pigem isegi 20cm.

[Prill]

See toru sammu küsimus jääb antud arutelus arusaamatuks. Kas sellised küsimused ei olene rohkem kasutatavast küttesüsteemi pindalast, piltlikult, kui põrandaküte oleks on 20 m² aga seinakütte teed 7m² või hoopis 35m², võivad muutuda ka küttesüsteemi parameetrid alates kasutatavast kontuuri sammust kuni kontuuris ringleva vee temperatuurini, kuni piisavalt väikse seinapinna puhul ei tarvitse ka piisavalt tihe torusamm ja kõrge küttevee temperatuur ruumi ära kütta, sest pisike seinalapp ei suuda piisavalt sooja eraldada kompenseerimaks suure ruumi soojakadu.
Kas selliseid detailseid tehnilisi parameetreid ei oleks mõistlik konsulteerida küttesüsteemide inseneriga, kes oskab arvutustesse kaasata hoone soojapidavuse näitajad jm, mida siin foorumiteemas kajastatud ei ole.

[xil]

Põrandakütte puhul eraldub sooja kiirguse ja konvektsiooni tõttu. Seina puhul on konvektsiooni osa väiksem, kuna soe õhk tõuseb pikki seina lae alla. Seetõttu peaks seinakütte pindala olema suurem või temperatuur kõrgem. Ka pole hea mõte kõetava seina vastu riiuleid panna, mis halvendab toa planeeringu võimalusi.

[Coolhouse]

Võiks natuke rohkem lahti kirjutada millega on tegemist.
Kas selline küte oleks ühes ruumis?
Kui suur on ruumi pindala?
Kui suur on seina või siis seinte pindala mida köetakse?
Huvi pärast: Kas see küte tuleks välisseina või vaheseina?
Kui suur maja on? Palju on kogu maja tarbitav küttevõimsus?

xil kirjutab päris õiget juttu ja kui oletada et tegemist võib olla mingi suurte akendega toaga siis ei pruugi sellel viisil seina kütmisest piisata et tuba soe oleks.

[meelis11]

Huvitaval kombel ei anna ükski tootja Seina kütte jaoks spiraali. Kõigil on horisontaalne looge. Paaris juhendis olen näinud ka pilte verikaaalsetets loogetst aga spiraali mitte kordagi. Toru õainderaadius on üldiselt 10x toru läbimõõt aga arvestades seda, et tagasipaine osas saab teha natuke suurema kaare siis saab ka ilmselt 6x hakkama. Aga minu küsimus oli ajendatud pigem otstarbekusest. Kuskil maal ma ilmselt enam efektiivseid kW juurde ei saa hoolimata sellest, kui tihedalt ma toru paigutan.

Ma julgeks pakkuda, et seinas spiraaliga lahendusi ei näe seepärast, et sinna jääksid õhutaskud - kuidas sa muidu sealt õhu välja saad? Tõenäoliselt horisontaalse ussina tuleb paigaldada ja kõige kõrgemasse kohta automaatõhuti.

[macintosh]

Võiks natuke rohkem lahti kirjutada millega on tegemist.

Tegu garaaziga (loe: suure uksega hobiruum) . Üks ruum. Põranda pindala 32m2 (5.5*5.9m), Lagi madalamas otss 2.6 ja kõrgemas 2.8. Seina pindala kuhu küte läheb on 18m2. Kui vaja võtan teisest seinast 7m2 juurde ja laest ka kui vaja (ilmselt pole). Välissein 200mm Aeroc + 100 Peno + väljas puitkarkassil plekk ja ühes küljes puitlaudis. Plaatvundament 200mm soojustus all. Katuslagi 30cm klaasvill. Aknad 2.0x0.6 2 tk. Kolme klaasiga pakett (0.7W/m2K). Kõik avatäited soojustuskihi sees v.a. garaazi uks. Käiguks 1.0x2.1 (0.8w/m2K). Suurim soojakao koht on garaazi uks (1.1 W/m2K) 2.1x2.5, ukse alt külmasild välja lõigatud ja pandud XPS, mille peal 25mm plastlaud.
Küte saadakse eluhoones (185m2) olevast gaasikatlast, mille võimsuseks 25kW.

Päris mugavustemperatuuri ei kavatse ma seal hoida. 17-18C on üldjuhul hea temp. töö tegemiseks. Enamus ajast hoian ilmselt ca 10-15C sees. Üles tõstan temp siis, kui kasutan. (arvestades laiskuse faktorit siis ilmselt on lõpuks pidevalt 17-18C sees)

[macintosh]

Tõenäoliselt horisontaalse ussina tuleb paigaldada ja kõige kõrgemasse kohta automaatõhuti.

Ei tule. Automaatõhuti käib kollektori peale. Seinaküttele kontuuri peale õhutit ei paigaldata, samamoodi laes.

[macintosh]

Põrandakütte puhul eraldub sooja kiirguse ja konvektsiooni tõttu. Seina puhul on konvektsiooni osa väiksem, kuna soe õhk tõuseb pikki seina lae alla. Seetõttu peaks seinakütte pindala olema suurem või temperatuur kõrgem. Ka pole hea mõte kõetava seina vastu riiuleid panna, mis halvendab toa planeeringu võimalusi.

Kuni 10% võib ilma kadu kartmata kinni katta. Seinaküte (nagu ka põrandaküte) pole muuseas mitte õhku küttev lahendus vaid eelkõige kiirgusküttekeha, mis soojendab kõiki teisi seinu, mööbliesemeid janruumisnviibivaidnininesi. Seinakütte efektiivsus on tootjate (Uponor, Kan Therm jt) väitel märkimisväärselt efektiivsem, kui põrandaküte s.t. et sama põrandapinna soendamiseks on vaja vähem kontuuri kui põrandas. Teiseks võib seinakütte temperatuuri tõsta kõrgemale, kui põrandakütte oma (kuni 40C), sest kõrgem seina temperatuur ei mõjuta kuidagi ruumis viibijate mugavustunnet (40C põranda peal küll jalutada ei tahaks) .

[Coolhouse]

Põrandakütte puhul eraldub sooja kiirguse ja konvektsiooni tõttu. Seina puhul on konvektsiooni osa väiksem, kuna soe õhk tõuseb pikki seina lae alla. Seetõttu peaks seinakütte pindala olema suurem või temperatuur kõrgem. Ka pole hea mõte kõetava seina vastu riiuleid panna, mis halvendab toa planeeringu võimalusi.

Kuni 10% võib ilma kadu kartmata kinni katta. Seinaküte (nagu ka põrandaküte) pole muuseas mitte õhku küttev lahendus vaid eelkõige kiirgusküttekeha, mis soojendab kõiki teisi seinu, mööbliesemeid janruumisnviibivaidnininesi. Seinakütte efektiivsus on tootjate (Uponor, Kan Therm jt) väitel märkimisväärselt efektiivsem, kui põrandaküte s.t. et sama põrandapinna soendamiseks on vaja vähem kontuuri kui põrandas. Teiseks võib seinakütte temperatuuri tõsta kõrgemale, kui põrandakütte oma (kuni 40C), sest kõrgem seina temperatuur ei mõjuta kuidagi ruumis viibijate mugavustunnet (40C põranda peal küll jalutada ei tahaks) .

Kas küte on katlaga?
Ei tahaks ära sõnuda aga eks te saa perega seda foorumit ka aastate pärast lugeda.

[macintosh]

Kas küte on katlaga?
Ei tahaks ära sõnuda aga eks te saa perega seda foorumit ka aastate pärast lugeda.

Katlaga? Jah, gaas on. Mul on varasem kogemus gaasiga olemas. Kui segamisõlmega mingit tsirkust pole (s.t. on õigesti tehtud) siis käib nagu kellavärk ja soojaprobleeme pole. Või mida sa täpsemalt silmas pidasid?

[Coolhouse]

Kas küte on katlaga?
Ei tahaks ära sõnuda aga eks te saa perega seda foorumit ka aastate pärast lugeda.

Katlaga? Jah, gaas on. Mul on varasem kogemus gaasiga olemas. Kui segamisõlmega mingit tsirkust pole (s.t. on õigesti tehtud) siis käib nagu kellavärk ja soojaprobleeme pole. Või mida sa täpsemalt silmas pidasid?

Seda et mistahes soojuspumbaga ei tasu temperatuure kõrgeks ajada, kasutegur langeb.
Ikkagi peaks sellel asjal mingi arvutus taga olema sest nt põrandaküttest saab suurusjärgus 50W ruutmeetri kohta sooja. Kui seinasid palju siis ok aga kui tuba suur ja seina pinda vähe siis jääb sooja väheks ning tuleb pärast hakata ringi tegema.