Avatud elektriturg - minu esimene leping

[xil]

Kasutatud akud pole uitmõte. Kümned idufirmad tegelevad sellega ja arendustegevuseks kulutatakse kümneid miljardeid. Lihtsalt näiteks 1 artikkel: https://www.greentechmedia.com/articles ... -batteries
Mahtuvuse langus ei too kaasa nimetamisväärse kasuteguri languse. Akude mahtuvust ei määra viletsaim element - aku ei tööta keti põhimõttel ning balansseerimislülitus on autoakudele juba sisse ehitatud, selle jaoks pole vaja lisaraha kulutada. Kel on näiteks Nissan Leaf ja kasutusel Leaf Spy Pro tarkvara, saavad ise vaadata iga elemendi jääkmahtuvust. Kusjuures mida suurem patarei ehitada, mida rohkem akusid paralleeli laduda, seda stabiilsem on tulemus. Suurim probla on, et erinevate automudelite akusid on keeruline koos kasutada, kuna neil on erinev akukeemia ja akupinge. Tuleb oodata, kuni utiliseeritavaid el.autosid on sedavõrd palju, et kogu patarei saaks koostada sarnastest akudest.

[new1]

Akupakkide loomise seisukohast olen veidi mõelnud, et miks pole kusagil juttugi olnud 3,6V pealt otse pinge üles muundamise osas, see tähendab et ka DIY üritusi põhimõtteliselt ei leia netist. Kui vaadata, mis takistusega lülitustransse pakutakse(millioomise takistusega ja suht madala hinnaga), siis kalkuleerides peaks siiski enamvähem talutava kasuteguriga muundada saama küll. Jootsin kokku prooviks ühe mooduli, pisikesel ferriitsüdamikuga toroidi peal (22mmx14mmx8mm) ja suvaliselt vanalt emaplaadilt kougitud väljakatega (4 millioomi) kerisin 1:4 suhtega prim/sek mähised, mille tulemusena sain 12V otse 3,6V akuelemendilt üles muundatud. Ja ca 20W korral oli kasutegur 92%, 55W korral langes 86% peale. Kui sekundaarmähis kõrgemale pingele ala 300V alalist kerida, siis saaks alaldusdioodilt tuleneva kao vähemaks ja võiks eelduste kohaselt veelgi viisakamat kasutegurit näha. Voolud oleksid suurema lahenduse korral muidugi hiiglaslikud sellise muundamise korral, ent targalt disainides ja selliseid muundureid otse akuelementide vahetusse lähedusse integreerides ja sealt edasi kõrgem pinge saata, siis kusagil kodumajapidamises tunduks selline lahendus täiesti kasutatav, balansseerimismuresid poleks ja oleks väga lihtne akule kasvõi mõne elemendi kaupa lisa juurde istutada, kui midagi juhtumisi kätte peaks sattuma soodsalt.
Laadimisel selliseid paralleelis elemente peaks samamoodi laadimismoodul niisamuti kohe akupaki seljas istuma, kuna voolutugevused võivad tuhandetesse ampritesse minna, kui piisavalt suurelt selline lahendus ette võtta .

[Kalvis]

akude kasutamiseks peaks päevane ja öine olema rohkem kui kahekordse hinnaerinevusega siis tasub juba ära. asi selles, et akudesse salvestamisel võta kasutegur 0,8 akust vool välja samuti 0,8 jääb ju 0,64 kasuteguriks. akud tahavad ka oma kallist hinda vahega tasa teenida.
Akusi kasutatakse salvestamiseks ketis. seega see klemmipinge probleem on pseudoprobleem, kuigi jah - liitium ja pliiakudel on erinevad laadijad/inverterid - just Liitiumi omad on keerulisemad.

[new1]

Akukombo ikka rohkem päikesepaneelidega süsteemi oleks hea, vajadusel võiks kevadest sügiseni nn sõltumatult toimetada saada. Isegi generaatoriga lahenduse puhul, kus genekas aegajalt aitab oleks aku ka seal vahel mõistlik, kuna võimaldaks genekal optimaalsel koormusel energiat toota, isegi kui laelambi jaoks ainult peaks genekas muidu ilma akuta end ringi ketrama pidevalt, akuga põriseks mingi aja ja siis lülitaks geneka välja ning saaks edasi akult pisikest koormust tiksutada. Akut vahel poleks, siis vahet pole kas koormus on 1% või 100% geneka võimsusest, ikka peaks samamoodi genekas töötama kõikse aja.

[trebla]

Akukombo ikka rohkem päikesepaneelidega süsteemi oleks hea, ...

Sellest tasub vast uuesti rääkida 10 aasta pärast...

[Kalvis]

Täna on akude hind, nende eluiga ja saadav tulu väiksem süsteemi magama pandud rahale. Jah asi oleks kasumlik kui hind oleks öösel 40 € MWh ja päeval 200 € MWh. Praegu on kõikumine liiga väike.

[xil]

aku ei tööta keti põhimõttel

1 elemendi pinge on 3 kuni 3,7V. Ei tea, mis moodi sellisest patareist siis 300, 500 või 800V välja meelitatakse? See, et balanseerimislülitus on sisse ehitatud (seda väitsin ka mina nimetades akuelektroonikat) ei nulli ära eelnevat väidet, et erineva mahtuvusega elementide järjestikühendusel tuleb raisata energiat balanseerimisele. See, kui kett koosneb ka mõnest paralleelselt ühendatud elemendist (kokku segaühendus), ei muuda argumentatisooni. Eelnevalt jäi lisaks märkimata, et vananenud elementidel suureneb ka sisetakistus.
Lisaks pärsib su ideed hetkel levinud autodes võrku tootva vaheldupinge inverteri puudumine. Alalispingega akut otse vahelduvpingevõrku ei ühenda. Veel kord palun, enne, kui midagi väita, teha detailid selgeks. Saatan neis peitubki.

Ahjaa, unustasin, vanad elemendid armastavad ka pauguga lõhki minna.

Ühe elemendi pinge on kuni 4,1V..4,2V. Lülitavate kondedega balanseerimine on sisuliselt võimsuskaota, takkidega balansseerimisel läheb mingi protsent kaotsi, aga kuna tüüpiliselt ei erine samas patareis kasutatud akude mahutavus üle 15%, on balansseerimise kadu väike.
Otse autoakut loomulikult AC võrku ühendada ei saa, seetõttu neid idufirmasid luuaksegi.

[elektron]

Seoses tuumajaamaga, mis garanteeriks, et see meile odavamat elektrit tagaks? Kui see müüakse praeguste reeglite järgi vabaturule. Jääks ainult lootus, et välisühendused ei suuda nii palju vastu võtta ja ülejääk müüakse soodsamalt, aga see on roosa unistus.
Toon siia kõrvale näite, mis juhtus maagaasiga. Kummalisel kombel kallines ka kodumaisel turul toodetav CNG kaks korda. Vabaturg ja aus konkurents?

[trebla]

Seoses tuumajaamaga, mis garanteeriks, et see meile odavamat elektrit tagaks? Kui see müüakse praeguste reeglite järgi vabaturule...

Ärge unustage siis tuumajaama ehituskulu toodangu kWh-dele jagada.
Või teeme ehituseks korjanduse?
11-19 miljardit EURi...teeb jämedalt vähemalt 10 000 euro per nuppi. Sellest saaks siis igaüks 1 kW tuumajaama mis toodaks talle aastas 8000 kWh elektrit...
Jooksvad kulud tulevad pealeselle...

[Kalvis]

Odavat tuumaelektrit ei garanteeri miski. Soomlased oma projektiga läksid rappa - Areva oli vahepeal ära unustanud kuidas tuumajaama ehitada tuleb ja tegi "alapakkumise". ehitas vigase tuumajaama ja nüüd vigade parandamine ongi 2x korda kallim. Areva ei taha projektile peale maksta, keegi ei taha ja nii nad siis vaatavad valminud tuumajaamale otsa ja ei julge käivitada. Selle hind on aga kosmoses. Isegi kui tööle läheb on kulud juba nii suured et saja aastagagi ei saada ehitushinda tagasi praeguste kalliste hindade juures.
Seeeest venelaste Astravetsi projekt on vastupidine näide. Jaam iseensest on turvaline aga kõik teavad kui hästi vene ehitajad ehitavad. Võibolla saab tiksuva pommi. Kuid kõik kulud kokku ja elekter on soodsam kui söeelektri hind.
Tuumajaama elektrihinnast pea 80% on ehitushind. Tsirka 10% on kütuse hind ja ülejäänud on hoolduskulu + inimeste palgad. Mõnedes riikides on elektrihinnal kohustuslik lisana ohutusmaks, mida kogutakse tulevikus jaama likvideerimiseks.

[trebla]

Ei ole ainult Areva unustanud. Kogu Lääs on "unustanud".
Flamanville 19 miljardit läheb küll Olkiluotoga samasse potti aga ka Hitachi loobumine Hinkley Point'i osalusest klapib Lazard'i hinnanguga, et uue tuumaelektri omahind on pigem sinna 20 US sendi kanti kWh-st.
https://www.lazard.com/perspective/leve ... -hydrogen/
Venemaa ja Hiina puhul ei või kindel olla, kuskohast neid projekte tegelikult finantseeritakse.

[trebla]

Kas keegi on vaevunud süvenema, kuidas Elektrilevi tegelikult tunniarvestust peab ja siis kuidas vastavalt raha sisse kasseerib?
Lülitasin tarbimiskohas sisse koormuse laupäeval pigem peale 01:00 aga elektrilevi ja eleringi netilehed näitavad mul tarbimist reede viimasel tunnil.
Kas kellaaeg on nihkes ainult minu tarbimiskoha arvestil või on see üldine probleem?

[praanik]

Kuna nädalavahetusel keerati kella, siis võib sellega seoses olla mingi jama äkki,

[Küülaline]

Kellakeeramine ei saanud seda mõjutada, kuna öötariif kehtib suveajal kell 24–8 ja talveajal kell 23–7 ning kõigil laupäevadel ja pühapäevadel. St kellakeeramise nädalavahetusel reede vastu laupäeva öösel 24/00 kuni esmaspäeva hommikul seitsmeni.

[ping]

... Elektrihind tuleb anda tulpdiagrammina, kuid kujutatakse kõverana. Selle kõvera pealt tund siia sinna, ei oma mingit tähtsust, sest nii kui nii mitte keegi mitte sittagi aru ei saa. Arvata võib, et tüübid ise ka.
Elektrilevi on meil juba ammu Voolulevi.

Mõnedes börsihinda kuvavates äppides on võimalik ka tulpdiagrammi näha, kui otsida, aga sakiline kõverjoon on jah tarbija eksitamine.
Peaks teatama, kuhu vaja.

[maik]

EGR1T tõuseb tulpadena, tänane sulgemis hind 3.74
Vaatan oma EL arvet ja näen sarnasust.

[trebla]

Peaks teatama, kuhu vaja....

aga teata... " räägi inimestega !"

mina ka kirusin aastaid omaette Elektrilevi graafikuid , kuni paar kuud tagasi ütlesin seda kord infotelefoni tädile ja saatsin vist ka meili. Ja voilá.. paar kuud ja ongi tulpdiagrammid...

ehk keegi teist viitsib siis õpetada Eleringi ?

Arve kah kohal...
Oktoobri elektrihind 15,1 millest energia 10,583 ja allahinnatud võrgutasu 4,5 senti/kWh.
Omatoodetud energia läks müüki 12,066-ga.

NB! siin tuleb tähele panna, et ostuhind on koos km-ga, müügihind aga mitte...!
Ja ei sisalda ka taastuvenergia toetust !

Mõtlemapanevad on Nordpooli oktoobri kuuhinnad:
EE - 106, FI - 65, SE- 26-86, aga tuumaprantslased FR- 172...??

[Kalvis]

Midagi on kapitaalselt mäda EL energiapoliitikas. Ostetakse 13 hiigeltankeritäit autokütet USAst? Kas tõesti kõik EL omad rafineerimistehased seisavad Rohepöörde pärast? Seejuures eelmine kuu 3 tankerit ja varem mitte midagi?
see muidugi seletaks miks äkki kütte hind tanklates kosmosesse lendama hakkas. Seejuures transport EL pidi kena hinnalisa tegema aga ega siis kahjumiga ei kaubelda, st ostjal king peab ikka hullult pigistama.

[xil]

Midagi on kapitaalselt mäda EL energiapoliitikas. Ostetakse 13 hiigeltankeritäit autokütet USAst? Kas tõesti kõik EL omad rafineerimistehased seisavad Rohepöörde pärast? Seejuures eelmine kuu 3 tankerit ja varem mitte midagi?
see muidugi seletaks miks äkki kütte hind tanklates kosmosesse lendama hakkas. Seejuures transport EL pidi kena hinnalisa tegema aga ega siis kahjumiga ei kaubelda, st ostjal king peab ikka hullult pigistama.

Millisest autoküttest on jutt? Ostetakse bensiini, diislit või LPG-d? Mis raha eest EL seda ostab?

[Kalvis]

Artiklis mainiti diislit
Lisaks üks täpsustus - ühes eelmise kuu artiklis räägiti et EL kütuse rafineerimise tehased vajavad suurtes kogustes maagaasi. Kardan, et siia ongi koer maetud - gaasipuuduses ei toodeta diislit ja ostetakse diisel USAst

[trebla]

Vaatan, et hinnad Nordpooli lehel ei lähe üle 299.90.
Vanasti kunagi öeldi justkui oleks hinna max piir 200 €/MWh, kas seda on mingil ajal tõstetud ?

[ping]

Nord Pooli elektribörs on novembri vältel esitanud tarbijatele vigaseid andmeid.
https://majandus.postimees.ee/7395891/n ... 3VGjk4Vnaw

Homme siis ületab kWh hind 0,5eur piiri:

[ping]

Vaatan, et hinnad Nordpooli lehel ei lähe üle 299.90.
Vanasti kunagi öeldi justkui oleks hinna max piir 200 €/MWh, kas seda on mingil ajal tõstetud ?

Juba suvel käis üle 300.
Ühes intervius öeldi EE asjapulkade poolt otse välja, et: "Eesti tarbija hinna valulävi on 750eur/MWh juures" (tarbijaküsitluse andmetel), nii et maad kerkida veel on.

[ping]

Homme siis ületab kWh hind 0,5eur piiri:

Mitte ei ületa, vaid tehakse selline hind. Täpsuse mõttes tulnuks lisada, et antud hind on koos KM-ga. Üldiselt esitatakse ilma, seega sellist tingimust lisamata on info vale. Ilma KM-ta on homme 421,87 € kella 18 ja 19 vahel meie aja järgi.
Eesti on ennast selle NP-ga nurka värvinud. P..e ka saata ei saa, kuigi tuleks ja kiiresti. See, et vigased andmed ilusti läbi läksid näitab vaid seda, et NP-l toimub meelevaldne jamps.

Selline hind pole sugugi vale, sest vastavalt tarbjakaitseseadusele peab jaekliendile edastatav hind sisaldama kõiki makse ja täpselt sellise summa tahab võrguettevõtja saada 1kWh eest, mida eratarbija oma lepingu kohaselt tarbib.
Ja selline eelviidatud pilt kuvatakse EE äpis tavatarbijale.

Juriidiliste isikute kohta tarbijakaitseseadus ei käi ja nemad võivad hinda vaadata kuidas tahavad.

Ilma maksudeta hinna kuvamine on eratarbijas petliku kujutelma tekitamine kauba madalamast hinnast.

(Venes, (SRÜ, Ukr, Valgevene?) on seadistatud korterite soojamõõtjad samasuguse segaduse tekitamise eesmärgil, näitama tarbitud soojakogust Kalorites, et inimesed ei saaks (kui ei oska) võrrelda pistikupesast või torust võetava soojuse hinda.)

[ping]

Selline hind pole sugugi vale, sest vastavalt tarbjakaitseseadusele peab jaekliendile edastatav hind sisaldama kõiki makse ja täpselt sellise summa tahab võrguettevõtja saada 1kWh eest, mida eratarbija oma lepingu kohaselt tarbib.

Anna sätted. Teen su eest ettevalmistustöö ära, TKS ei puutu siin väga asjasse, on olemas sellele tuginev määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/1110220 ... teataja.ee .Konstrueeri omale sealt tugi, ma ei viitsi. See, et meil poes hindu koos KM-ga avaldatakse, on muidugi tore. Börsihind pole ju see hind, millega tarbijale müüakse. Nii, ei maksa ka segi seda miksida.

Elektrihinnale tulevad otsa veel aktsiis, mingirohePD-e maks, transporditasu, sellele KM jne.
Kui hinnakujunemine on väljatoodud, ei pea näitama koos KM-ga ka lõpptarbijale. Et sellest kindlust saada, vaata oma elektriarvet. Ja kuna borsihind on ilma KM-ta, siis pole korrektne läbisegi ilma vastava infota loopida välja hinda koos KM-ga. Ehk tahad, avalda nii, aga lisa info juurde. Kuid selguse huvides oleks mõttekas oma andekust mujal demoda, sest muidu ei saa sellest sogast keegi aru. ...

Mina pole kuskil väitnud, et EE äpis avaldatud hind oleks börsihind või õige või vale, selle oled ise väljamõelnud ja segadust tekitanud.
Eeldatavasti, kui EE on sellise hinna väljakäinud, siis arvatavasti tahab ta selle hinna ka klientide käest sissekasseerida.
Jaehinna avaldamine koos maksudega pole mitte "tore" vaid TKS alusel kehtestatud määruse poolt tekitatud nõue.

Loeme: https://www.riigiteataja.ee/akt/1110220 ... teataja.ee
Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded.
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 7 lõike 8 ja § 8 lõike 3 alusel.

§ 2. Kauba hinna avaldamise nõue
(1) Tarbijale kaupa pakkudes ja müües peab kaupleja tarbijat teavitama kauba müügihinnast ja ühikuhinnast, kui ühikuhinnast teavitamise kohta ei ole määruses sätestatud teisiti.
(5) Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri, ühe kuupmeetri või muu kauba turustamisel laialdaselt ja tavapäraselt kasutatava ühe ühiku lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. Ühikuhinnas sisalduvad käibemaks ja muud kauba müügiga seonduvad maksud, välja arvatud kauba pakendi tagatisraha.

See, kuidas ja milliseid erinevaid komponente kajastatakse arvetel, on sätestatud omaette seadusandlike aktidega.