Avatud elektriturg - minu esimene leping

[xxx111]

Täpsustame siis - kui ehitasid 200+ m2 maja mis tarbib palju elektrit siis vaata ise kuidas hakkama saad
Ainult riskipiiril inimestele on vaja toetust
Kõik teised peavad ise hakkama saama
Üldiselt võttes on toetused igat pidi saatanast

[xil]

Rohepesu poole pealt vaadates on eramu elaniku ökoloogiline jalajälg suurem kui magalaelaniku oma, kuigi kindlasti võib hea tahtmise korral mõne erandi leida.

See on loomulik, et vanade taastuvenergia allikate omanikud seakisa teevad, kui toetuste vähendamisest räägitakse. Päikesepaneelide hinnad on aastatega räigelt langenud, vanade tegijate väljaminekud olid uutest tulijatest suuremad, seetõttu vajavad nad ka suuremaid sissetulekuid, et investeeringuga paneelide kasutusea jooksul plussi jõuda.

[trebla]

Rohepesu poole pealt vaadates on eramu elaniku ökoloogiline jalajälg suurem kui magalaelaniku oma, kuigi kindlasti võib hea tahtmise korral mõne erandi leida.

Olen seda ühes kütteteemas siin kuskil üritanud arvutada oma maja ja konkreetse Õismäe korteri näitel... kippus vastupidi tulema... mis loomulukult ei tundu loogiline aga kust saada pädevaid algandmeid kortermaja energiatarbimise kohta? Näiteks 2 paraadnaga tüüp 9-kordne... 72 korterit ?

See on loomulik, et vanade taastuvenergia allikate omanikud seakisa teevad, kui toetuste vähendamisest räägitakse. Päikesepaneelide hinnad on aastatega räigelt langenud, vanade tegijate väljaminekud olid uutest tulijatest suuremad, seetõttu vajavad nad ka suuremaid sissetulekuid, et investeeringuga paneelide kasutusea jooksul plussi jõuda.

Seakisa on palju öeldud aga pole ka veel vähendamisest räägitud. Eesialgu on alles hakatud vihjama ülekompenseerimise lepingupunkti võimalikule rakendamisele. 2020 aasta teise poole lepingud tehti igatahes sellise meetme järgi kus see ülekompenseerimise vältimise punkt oli sees. Ja see on suur osa lepingutest, kui mitte enamus. Aga eks tuuleenergiast on see eeskuju olemas..
Tuletaks siiski meelde, et 2/3 taastuvenergiatasust läheb koostootmisjaamadele...

Kui on üks Sõõrumaa või mõni teine persoon, kes teenib miljoneid, siis sellega ollakse harjunud, aga kui on kolm naabrimeest, kes saavad sendi, et tulevad ots-otsaga kokku ja vahel jääb midagi ülegi, see ajab vihale...

Üllatusega olen ise avastanud, et lisakasu on olnud meelerahu... kui elektrihind üles põrutas, siis suured kulud ei pannud muretsema, sest teisalt suurenesid tulud... Ehk kogu värki tulebki vaadelda ühtse küttesüsteemina, mis siis, et siseosa ja välisosa on teineteisest 200 km kaugusel.

[xxx111]

...seetõttu vajavad nad ka suuremaid sissetulekuid, et investeeringuga paneelide kasutusea jooksul plussi jõuda...

Ja kuidas see maksumaksja probleem on???

[trebla]

Ja kuidas see maksumaksja probleem on???

'maksumaksja valis sellise parlamendi, mis 2007 sellise seaduse vastu võttis.
ja seda muide ajal, kui teised riigid võtsid vastu sarnaseid seadusi , ainult et mõned 50 sendise toetuse ja mõned 20 aastase toetusperioodiga. Ma olen öelnud, et see meie toetus on globaalselt mõttetu... hoopis olnuks vaja oodata kõik paneelid tulnuks panna mullu II poolaastal... hinnamiinimumi hetkel ideaaljuhul.

See parlament on võtnud vastu ka muid seadusi... bensiini aktsiisist, karusloomakasvatusest jne.

[xxx111]

Ma räägin põhimõttest
Kuidas on maksumaksja probleem ettevõtja äririskid...
Turg paneb asjad paika - kui ei suuda hakkama saada siis paned poe kinni
Täiesti normaalne
Ja sellest ei juhtu mitte midagi - sinu ebaefektiivse äri võtavad üle variandid mis sobivad tarbijale - millele on turgu

[xxx111]

https://www.err.ee/1608374558/argo-rosi ... -mangurlus

[trebla]

maksumaksja eesmärk oli elektritootmise mitmekesistamine,
mis on tänaseks mõnevõrra ka saavutatud..
Ma arvan, et meie peamine probleem täna on puudulikud välisühendused läände.

[xxx111]

maksumaksja eesmärk oli elektritootmise mitmekesistamine

Ei, ei olnud ja ei ole
Tahad mitmekesistada siis investeerid oma raha (või laenatud raha) ja pead hakkama saama turutingimustel
Ja kui ei saa siis pole sellest maksumaksjale sooja ega külma - täiesti ükskõik

[trebla]

Just - maksumaksja esindaja ei tahtnud maksumaksjate ühist e. riigi raha selle alla panna ... (sellega riskeerida?)
vaid otsustas maksta kinni entusiastlikumate ettevõtjate äririski...

see oli riigikodanike esindaja otsus...ehk siis riigikodanike endi otsus...

(mõistlik..sest riigiettevõtete efektiivsus pahatihti ei ole võrreldav eraettevõtete efektiivsusega.
Näiteks EE tuuleparkide keskmine tootlus oli tihti 2 kWh/W aastas, samal ajal kui eraettevõtted suutsid toota kuni 3 kWh/W aastas)


Saksa maksumaksja esindaja oli nutikam - riskis rohkem - ehk kehtestas algselt 50 sendise toetuse, kuid kirjutas sisse ka võimaluse see 2x aastas üle vaadata ja sõltuvalt mahtude ja hindade muutustest uutele tulijatele alandada.

Tsehhi ja Hispaania maksumaksjate esindajad seda ei taibanud teha ja kõrge tariifiga ajasid riigieelarved uppi.

Eesti maksumaksja esindajad ka ei tabanud tariifi ülevaatamisvõmalust sisse kirjutada (ehkki saksa seadus pidi neil selleks ajaks võtta olema?) kuid piirasid tuuleenergia 600 GWh-ga ja seadsid tariifi nii väikese, et see ei tekitanud ülesaamatuid raskusi.

[xxx111]

see oli riigikodanike esindaja otsus...ehk siis riigikodanike endi otsus...

Kuidas sa küll sellisele järeldusele jõudsid???
Ise ka usud seda???

[trebla]

No parlament ise ju otsustas... ?

või sa oled kah nende hulgast, kes usuvad, et meid juhivad reptiilid ?

Muidugi ei arva ka mina, et see oli kõige mõistlikum - ideaalis oleks ju võinud kütta põlevkivi viimase võimaluseni nii palju kui saab ja siis hopsti nüüd juba odavamaid tuulikuid, päikeseparke, pumphüdrojaamu ja misiganes veel korraga püsti panna.

Parlament on sama tark kui tema valijad. See, et mina ja sina keskmisest valijast targemad oleme, vähemalt enda arvates, ei muuda asja..

Teadlaste soovitus à la "Ehk peaksime keskenduma hoopis Maalt lahkuva Noa laeva ehitamisele ning sobiva päikesesüsteemi otsimisele.... " ?.. no võiks kah, aga ka selle 10 % päikesekiirguse kasvu vastu on ehk lihtsam kasvõi peeglit ehitama hakata?

Vähemarenenud Aasiat ja Aafrikat on CO2 emissiooni vähendamisele kõige lihtsam kaasa tõmmata nii, et uued tehnoloogiad tuleb lihtsalt arendada odavamaks kui vanad. Araabia usuhullude kartelli kehtestatud kõrged naftahinnad aitavad tahtmatult sellele kaasa... Isegi juhul, kui selgub kunagi, et CO2 ei olegi probleem, siis oleme vähemalt saavutanud energiasõltumatuse nendest usu - ja muudest hulludest.

[xil]

Tänu kartelli kõrgetele hindadele sai USAst maailma suurim naftatootja. Madalate hindadega pole kildanafta tootmine tulus. Mida kõrgem maailmaturu hind on, seda suurem on USA toodang, mõningase viitega.

[xxx111]

...uued tehnoloogiad tuleb lihtsalt arendada odavamaks kui vanad...

Täitsa nõus
Kuid mitte maksumaksja ei pea seda tegema
Seda teeb iga iga ettevõtja oma rahaga ja riskiga
Ja edasi naudib kasumit oma investeeringult või läheb pankrotti kuna hindas investeeringut valesti
Turg on selle asja nimi

[xil]

...uued tehnoloogiad tuleb lihtsalt arendada odavamaks kui vanad...

Täitsa nõus
Kuid mitte maksumaksja ei pea seda tegema
Seda teeb iga iga ettevõtja oma rahaga ja riskiga
Ja edasi naudib kasumit oma investeeringult või läheb pankrotti kuna hindas investeeringut valesti
Turg on selle asja nimi

Maksude/toetustega saab teha ühiskonna liikmete (valijate, maksumaksjate) elu paremaks. Näiteks Londonis olid 100kond aastat tagasi kopsuhaigused palju sagedasemad kui praegu, kuna köeti kivisöega ja Londonis asusid tehased, mis kivisütt energia saamiseks kasutasid. Ilma maksude, käskude, keeldudeta oleks olukord siiani sarnane. Päikesepaneelide hinnad on kiiresti alla läinud suuresti tänu tootmismahtudele, aga tootmismahud on suurenenud tänu toetustele. Maksud-toetused on ennekõike investeering paremasse tulevikku, mitte soov ettevõtjaid nuumata.

[xxx111]

Maksud-toetused on ennekõike investeering paremasse tulevikku, mitte soov ettevõtjaid nuumata.

Eesmärk võib ju olla selline
Kuid välja kukub nagu alati
Ilma toetusteta teatud asjad konkurentsivõimetud - ja järelikult pole neid vaja - neile puudub tarbija

[Kalvis]

Antud juhul keeras EL ja Eesti riik endale ise käru. Targas riigivalitsemises suudetakse uued innovaatilised lahendused ellu viia nii, et riik ei peagi sekkuma. Näiteks oli selliseks söeajastu algus. Riigi roll oli vaid seadusandluse kohaldamine, et ludiidid masinaid puruks ei peksaks. Kui see roheline oleks sedavõrd edumeelne siis poleks siingi toetuseid vaja. Ju ta siis ikka pole. Jah, mõnikord saab kerge toetamisega lükata hoogu juurde riigi arvates heale lahendusele. Ja teatud maksudega sundida halbu lahendusi turult kaduma.
Praegune elektridefitsiit on aga näide Rohepöörde überlollusest, kus käskudega suleti igati kasulik asi ja isegi toetusrajhadega ei saadud asemele midagi märkimisväärset. Ma tituleeriks sellise asja sajandi lolluseks, sest no ei tule mitte ühtegi teist nii lolli lahendust meelde. Meenus - Hiinamaal rauatootmine ja varblaste hävitamine. Vähemalt esimees Mao ei ole maailma esiloll, selleks on siin eestimaal paar tükki veel.

[Urmas]

see oli riigikodanike esindaja otsus...ehk siis riigikodanike endi otsus

Trebla, kas sulle on teada selline harju keskmine jõudude vahekord hääletamisel otsuse läbisurumiseks? Ise arvan, nii 55:45. Mida peavad tegema selle vähemuse valijad kui neist sõidetakse teerulliga üle? Vähemust on ju peaagu pool valijaskonda!

[mote]

Lisan ühe vaate teemale: majandusanalüütik Tony Seba koos oma partneritega on välja arvutanud, et päike, tuulikud ja aku on majanduslikult kõige soodsam võimalus tulevikus. Soojuselektijaamadel (sh. tuuma) ja hüdrol pole võimalik vabal turul võistleda kombinatsiooni päike, tuul ja aku. Kas nii läheb, eks näis aga kui see tõele vastab siis on eelisega need kes on alustanud varem, et ehitada välja taristu ning kohandada oma võrke ebastabiilsele elektritootmisele.

Viide videole kus ta sellest räägib
https://youtu.be/-WwiMih6Psc

Kõrvateemas kurdeti, et pole võimalik paigaldada päikseparki kuna võrk on üle koormatud, võib olla oleks see koht kus tootjad ja ka näiteks Elering peaks lisama akujaamad.

Teine mõte mis mõelnud olen on seoses ELi süsiniku maksuga ja tulenevalt sellest kõrge eneriga hind. Võib olla seal on suurem plaan ELi pool. Kui vaatame toote/teenuse väärtusahelat siis võib olla nii, et arenenud riikides on inimesed rohkem haritud aga energia on kallis, see põhjustab seda, et inimesed peavad tegema kõrgema lisandväärtusega tööd ning madalama lisandväärtusega töö ostetakse sisse madalama enerigia hinnaga piirkondadest. Näiteks 70% toodetud väärtusest jääb arenenud riikidesse tänu kõrge tasemega inseneritööle ja 30% väärtusest läheb tootja maale, kui inimeste hõivatus inseneerias ja tootmises on sama aga tootmine osa väärtusest on palju väiksem. Tootja maad on hõivatud tootmisega ning ei saa inimresurssi suunata tootearendusse, ehk nad on väikse lisandväärtuse lõksus ( võrdlus palgatöö vs ettevõtja).

[trebla]

USA keskne jutt. USA laiuskraadidel on jah päikesekiirgust nii palju võtta, et paarikordse üledimensioneerimisega on sul ööpäevaringne elekter tõesti käes. Kliimas, kus hulk elektrit kulub peamiselt päikesepaiste enese ajal jahutamiseks, on öise tarbimise salvestamiseks vaja suhteliselt väikest akut. Ja kui seal ongi vaja talvel kütta, siis pikema päeva puhul saab selle kütmise samuti ära teha päevavalges. See skeem peaks kehtima suurema osa maailma rahvastiku asuala kohta. Pakuks , et julgelt 90 % kohta?

Meil aga on vaja juuli elektrit salvestada veebruariks.
Hüdro on ja jääb oluliseks allikaks, muidugi seal ainult kus seda on.
Ja hakkame siis vesinikku ajama? Muidugi mitte täna. Vähemalt 10 aastat veel, ehk siis on midagi muutunud? 10 aastat tagasi olid ka päikesepaneelid praegusest 10x kallimad. Aga kui kevadsügisese perioodi tahame kuidagi ära majandada, siis on meil paneele ju nii palju, et suvel jääb ropult üle..?

Eestlaste laiuskraadil ja selles pooluse pool elab ainult 0,5 % Maa rahvastikust, seega on suures plaanis puhta ükstapuha, millega meie siin tegeleme. Me jääme lihtsalt ümardamisvea taha...

[Kalvis]

Vabaturu hinda näitab kenasti NordPoolSpot. Siiski on osadel tootjatele visatud CO2 maks kodaratesse, mis teeb
võistlemist ebavõrdsemaks, kusjuures osadel seda pole. Ja osadel on veel räiged dotatsioonid abiks.
EL süsinikumaks on pikalt jutuks olnud. Väljapool EL seda kehtestada ei õnnestu, kogu maailm läheb EL vastu tollisõtta, EL sees aga tehakse ära, paraku on selleks hinnaks elektrihinnatõus koos muude hinnatõusudega. Lõpuks kukub EL majandus kahjumisse, saame MASU. Vesiniku tootmine pole jutust kaugele jõudnud, selleks peab elektri hind olema alla 30 € MWh aga kuna enamus ajast pole siis mõttetu projekt

[Urmas]

Siiski on osadel tootjatele visatud CO2 maks kodaratesse, mis teeb
võistlemist ebavõrdsemaks, kusjuures osadel seda pole.

Me oleme keskajas tagasi, sest tänapäeva CO2 kvoot=omaaegne induligents, mida saad osta oma patu(reostamise) lunastamiseks.

[xil]

Lisaks CO2 kvoodile on alko-, tubaka-, fossiilkütuse aktsiisid, mis teenivad sama eesmärki - ühikonnale kahju tekitajad peavad selle ise hüvitama.
Muud elektrijaamad huugavad, vaid maagaasi jaamadel tekkis probla, kui Venemaa gaasi hinda tõstis ja eksporti vähendas. EUs on gaasijaamade osakaal päris suur ning kuigi juba 10+ aastat on päikesepaneele paigaldatud ning tuulikuid püsti pandud, pole neid veel piisavalt.
Akujaamad on praegu veel kallis lahendus. Kui el.autosid hakkab suuremas koguses vanarauaks minema, siis nende umbes 50% jääkmahtuvusega akusid saaks veel nii 10 a. statsionaarsetes paigaldistes odavamaks elektri salvestamiseks kasutada.

[trebla]

Pärast pisut nikerdamist Google Maps'i ia Wikipeedia kallal selgub, et 50° laiuskraadist pooluse pool elab maakeral umber 416 miljonit inimest. Se on siis Frankfurdist ja Prahast põhja pool + paarsada tuhat Tulemaa kandi elanikku lõunapoolkeral. See teeb ümmarguselt 5 % peatsest 8 miljardist..

Ülejäänud 95% saaksid juba täna väga suures osas päikeseenergiaga ennast ära majandatud... Igatahes kordades rohkem kui nad seda teevad.
Ehk siis tarbetu CO2 õhkupaiskamine toimub reeglina pigem nende 95 % poolt.

[elektron]

Lisaks CO2 kvoodile on alko-, tubaka-, fossiilkütuse aktsiisid, mis teenivad sama eesmärki - ühikonnale kahju tekitajad peavad selle ise hüvitama.
Muud elektrijaamad huugavad, vaid maagaasi jaamadel tekkis probla, kui Venemaa gaasi hinda tõstis ja eksporti vähendas. EUs on gaasijaamade osakaal päris suur ning kuigi juba 10+ aastat on päikesepaneele paigaldatud ning tuulikuid püsti pandud, pole neid veel piisavalt.
Akujaamad on praegu veel kallis lahendus. Kui el.autosid hakkab suuremas koguses vanarauaks minema, siis nende umbes 50% jääkmahtuvusega akusid saaks veel nii 10 a. statsionaarsetes paigaldistes odavamaks elektri salvestamiseks kasutada.

Aku hinna ja mahtuvuse suhe peaks enne mitmekordse hüppe läbi tegema, kui nendest kodumajapidamises üldse tõsiselt rääkima saab hakata. Ammugi pole mõtet poolpiduste elektriautode akudega kilplast mängima hakata - maksad kogu selle asjale peale nii otseselt kui kaudselt.