Tehasemaja seina kihilisus

[rye]

Tehasemaja specis on kokku lepitud järgmine kihilisus:

- 21mm püstine voodrilaud
- 28mm roovitus
- 28mm tuulutusliist
- 25mm tuuletõke
- 195mm pruss+vill
- 0mm aurutõke
Sellega tehasepakett lõpeb.

Nüüd peaks ise panema
- 48mm pruss+vill, mille sees on kommunikatsioonid?
Kas sinna prussi peale kohe kipsplaat või kuidas ?

[tabarabarap]

Prussi asemel pane metallkarkass , läheb kiiremini ja mängib vähem. Võid panna kipsi taha 8 või 10mm osb, et midagi ka pärast seintele õnnestuks kinnitada.

[rye]

Puidust suvila metsa sees, psühholoogiliselt ei taha plekki

[xxx111]

Nüüd lepi veel kokku, et kõik tuuletõkke vertikaalvuugid peavad olema karkassi kohal / tuulutusliistu all
Kõik tuuletõkke vuugid peavad olema teibitud ja ka teip lepi kokku
Sama aurutõkkega
Lisa, et tuleb teha alarõhutest
Ja mitte võid panna OSB kipsi alla vaid pead panema OSB kipsi alla
Ja mitte 8 või 10mm vaid 15mm
Prussi asemel metallkarkassil mõtet ei näe (eelpool toodud argumendi põhjal) kuna karkass on nagunii puit

Lihtsalt minu mõtted...
Pikalt põhjendama ei hakka...

[rye]

Tänud,

Aga miks see OSB seal kipsi all nii oluline on?
Muidu linnakorteris saab ilusti kapid kipsseina riputatud, miks siis suvilas ei saa?
Lihtsalt tugevus, kuna diagonaale nad ju nagunii ei viitsi panna?

[xxx111]

Muu hulgas oleks üheks märksõnaks üldjäikus / üldstabiilsus...

[RaJy]

Osb pole üldse oluline - oluline on kappide kinnitamise lihtsus - pannes kipsi alla osb on lihtsam kappe paigaldada (pole vaja ankruid, spetsdüübleid jne,). Seina jäikus võiks ikka majakese tootja poolt antud olla.
Kui metall ei meeldi siis on olemas vineerilaadsest tootest postid (vanadus hakkab vist tunda andma - mitte ei suuda nime meenutada, soomes kasutatakse palju). Kui kappide kinnituste kõrgused täpselt teada siis saab postide vahele horisontaalselt kasvõi lauajupid kinnitada - parem ikka kui ainult kipsile kandma panek

[RaJy]

hm - meelde tuli - ehitajad ja millegipärast siinsed ehituspoed nimetavad kertopuu - otsetõlkes siis korrutuspuu kuid tehniliselt minu arust vineer

[Urmas]

Prussi asemel pane metallkarkass , läheb kiiremini ja mängib vähem.

Ei mängi vähem. Arvan, et sellel plekist karkassil ei ole nii palju jäikust, et ära hoida maja enda puidust karkassi(195mm) mängimist. Küll nähtud, kus metallkarkass puitkarkassi küljes ja ühe suve-talve jooksul on praod kipsplaadi vuukides. Eriti on see efekt nähtavale tulnud II korruse kaldlagede puhul.
Ligi 10 aastat tagasi küsiti minult(!), kellel ei ole ehitusinseneri kõrgemat haridust, ühel koosolekul puitkarkassmaja siseviimistluse aluspinna materjalide kohta arvamust ja eelistust. Minu(siseviimistluse alal täielik autodidakt) soovitus tookord oli samuti OSB+kipsplaat. Viimistluseks tuli marmorlubikrohv. Õnneks siiani ei ole helistatud-kirjutatud, et peaksin minema oma tööd ümber või parandusi tegema minema. Seega ise pooldaks samuti xxx111 soovitust OSB suhtes.

[Urmas]

hm - meelde tuli - ehitajad ja millegipärast siinsed ehituspoed nimetavad kertopuu - otsetõlkes siis korrutuspuu kuid tehniliselt minu arust vineer

Hästi hõredate kihtidega vineer.

[RaJy]

hm - meelde tuli - ehitajad ja millegipärast siinsed ehituspoed nimetavad kertopuu - otsetõlkes siis korrutuspuu kuid tehniliselt minu arust vineer

Hästi hõredate kihtidega vineer.

Ja mismoodi saab vineeri toota hõredamalt ja tihedamalt? Spooni paksusega? Need postid mida mina näinud olen on ikka suht monoliitsed ja tavalise vineeri väljanägemisega

[Urmas]

Ja mismoodi saab vineeri toota hõredamalt ja tihedamalt? Spooni paksusega? Need postid mida mina näinud olen on ikka suht monoliitsed ja tavalise vineeri väljanägemisega

Olen kõrvuti pannud nii 40mm vineeri tüki ja kertopuu. On ikka vahe küll.

[RaJy]

Ok- ilmselt spooni paksuse vahe ja ilmselt ka materjal - kertopuu jaoks kasutatakse mingit odavamat (näiteks okaspuu). Võib-olla ka liimi vahe.
Sirged ja monoliitsed peaks ometi mõlemad olema

[Urmas]

Ok- ilmselt spooni paksuse vahe ja ilmselt ka materjal - kertopuu jaoks kasutatakse mingit odavamat (näiteks okaspuu). Võib-olla ka liimi vahe.

Oled õigel teel. Lisaks ma ei saa aru, et miks see kertopuu meie kaubandusvõrgus on nii kallis?

[xxx111]

OSB-ga olen projekteerinud ka nii (saab üldjäikuse suhtes OLULISELT paremad tulemused), et OSB on kohe karkassil ja töötab ka auru / õhutõkkenana.
Sel juhul peab OSB olema min 20mm / vuugid teibitud jms
Kuid kogu süsteemi jäikusomadused (sh kinnitused) on oluliselt paremad ja seda on ka lihtsam teostada ning minu hinnangul ka lihtsalt lollikindlam (so vigade oht väiksem ja kui viga on siis selle mõju väiksem) igat pidi
Minu hinnangul pole ei tuuletõket ega auru / õhutõket võimalik reaalselt 100% nii paigaldada nagu nt arvutus ütleb
Seega peaks tarind olema selline, et juba arvestab võimalike vigadega - ja nende mõjuga
Hinda ei kommenteeri...See jääb ehitajate kommenteerida...

[rundll]

Puidust suvila metsa sees, psühholoogiliselt ei taha plekki

Aga tahad kipsi

Nüüd lepi veel kokku, et kõik tuuletõkke vertikaalvuugid peavad olema karkassi kohal / tuulutusliistu all
Kõik tuuletõkke vuugid peavad olema teibitud ja ka teip lepi kokku

Miks karkassi kohal/liistu all?? Kui kõik ära teibid...
Huvipärast uuriks mis plaadiga on tegu? Kas kõik plaadid on üldse teibitavad? Mis sellel eestlasel selle plaadiga üldse on. hädasti vaja panna. Kangas kõlab paremini, vähem jätke (lekkekohti), lihtsam panna, odavam....
Eriline hullus on veel see kuradima roheline plaat, fakk, ajab tatistama kohe.

[xxx111]

Minu eelistus on igal hetkel nii tuuletõkkena kui auru/õhutõkkena plaatmaterjal
Samuti on igal hetkel eelistus tavaline aluskate mitte see nö hingav (oi kuidas mulle ei meeldi kuidas ehitusmaterjalide juures räägitakse hingamisest ja mitte hingamisest, siia juurde võiks tegelikult lisada aevastav ja köhiv jms)
Põhjendused on eespool
Ja alati tasub tarinditüüpide juures uurida ka RT kaarte
Need on läbi proovitud ja töötavad lahendused - pole vaja kogu aeg jalgratast leiutada

Miks vuuk karkassi kohal - jälle üks nö võimalik riskikoht vähem
Lisaks siia juurde kinnitussõlm
Tuleb arvestada, et siin mõjuvad ka tuulekoormused - täpsemalt imev tuulekoormus (olenemata sellest, et vooder väljaspool)
Ja ka sellest aspektist lähtudes on plaatmaterjal parem

Aga arvamusi on erinevaid
Ja mina enda arvamust peale ei suru
Küll on nii, et kui tellija soovib midagi muud kui mina pean õigeks (õigemaks) siis ta oma tahtmist minu käest ei saa - tuleb pöörduda mujale
Sel lihtsal põhjusel, et lõppkokkuvõttes vastutan kõige (kogu projektlahenduse) eest mina mitte tellija

[-virks-]

Kangas kõlab paremini, vähem jätke (lekkekohti), lihtsam panna, odavam....

See nn hingav katuse aluskate/tuuletõkkekangas meeldib herilastele niiväga, et tassivad selle minema.

[rundll]

Hmmmm.....tehke siis lollile natuke selgemaks tuuletõkkeplaat vs -kangas. Eelnevas jutus ei loe midagi väga konkreetset välja. Ehk mu arvamus muutub, mul raske mingeid häid fakte ette tuua. Haridus vastav puudub. Aga kangast pannud tänaseks ca 7-8 a, ei oska midagi halvasti öelda/mõelda.

[xxx111]

Kangas vs plaat
Sinu väitel lekkevõimalus kangaga väiksem - mina olen eriarvamusel
Tuule imev koormus
St, et kangas tõmbub nö "punni" - langevarjuefekt
Koormus kinnitustele - oht, et kinnitused annavad järele
Kinnituste kandevõime oluliselt väiksem kui plaatmaterjalide puhul
Kokkuvõttes jälle lekkeoht
Ma ei tee midagi maha
Minu hinnangul on plaatmaterjali puhul lekkeoht väiksem ja kogu ehitusprotsess lollikindlam
Samuti soovitus viia kõik vertikaalvuugid karkassile
Aga minu arvamus ongi ainult minu arvamus...

[xxx111]

Tuulekoormus (just eriti imev või tõstev tuulekoormus) on selline huvitav asi, et sellele projekteerijad (no ütleme siis algajad) eriti tähelepanu ei pööra
Samuti arvestatakse küll välisrõhuga kuid millegipärast jäetakse arvestamata siserõhk
So kergete katuste (nt kandval profiilplekil) puhul on mitmetel kordadel tulnud mainida (ekspertiisis), et tuulekoormuse juures ei ole arvestatud kõiki aspekte
Teatud tingimustel on ületavad katusele mõjuvad tõstvad koormused katuse omakaalu
Siin tuleb arvestada ka osavarutegureid ja kombinatsioonitegureid - so kui omakaal on kasuks siis selle osavarutegur võib olla 0,9 (so minimaalne omakaal korrutatakse 0,9-ga)
Tuulekoormus on aga kahjulik ning tõstev tuulekoormus on osavaruteguriga 1,5
Mis võib juhtuda - näide
Fermide alumised vööd on vertikaalkoormuste mõjul tõmbes
Ja fermide alumine vöö nüüd nii arvutataksegi
Tõmbes elementidel pole vaja teha stabiilskontrolli so nad ei nõtku välja, pole vaja arvestada nõtkepikkusi jms
Kui aga tõstev tuulekoormus ületab omakaalukoormuse siis alumine vöö on hoopis surves
Ja nõtkepikkus on kogu fermi pikkus (tegelikult veel suurem)
Ja sellise elemendi kandevõime survele on väga väike
Ning lihtne on tekkima olukord kus teatud tingimustel fermi alumine vöö ei oma piisavat kandevõimet
Ning sellisel juhul tuleb kas suurendada ristlõiget (ebaratsionaalne) või vähendada nõtkepikkust vastavate sidemetega
Aga on ikka mitmeid kordi nöhtud projekte kus need asjad arvestamata...

[rundll]

ok.....

Proovisin tõlkida enda jaoks. Arusaam:

Tuule mõjul hakkab kangas "lehvima" kahe karkassiposti vahel, tulemusel siis rebib lahti ennast - lekkeoht.
?

Mina olen kangast paigaldanud minimaalsete klambritega esialgu ja siis kohe distantsliist peale tuugalt. Ta võib lehvida seal veidi aga lahti rebimise oht on seal küll väga väike. Kui kangas jääb pikemaks ajaks ilma fassaadita, siis suuremate akente juures on olnud juhuseid kus lõhub. Survetestid on kõik aksepteeritud. On küll vigu olnud aga see üldiselt 90% teada kus viga ja pole seotud kangaga, pigem akna õige teipimine aknapleki all (mõne kodaniku jaoks ülemõistuse projekt).

Fermide teema käis üle mõistuse kahjuks.

[xxx111]

Veelkord - ma ei suru oma arvamust peale
Minu arvamus ongi vaid minu arvamus...

[tabarabarap]

No, aga küsige talupojalt, et miks seal midagi üldse niiväga karkassitada, kui võiks tellida 245 sõrestiku ja mahub rihkem kivivilla või , kui 195 sobib siis ka sellega piirduda ja kasutada 10mm osb ja kips otse sõrestikul kus osb3 ongi aurutõke. Lihtsalt joonistage oma karkass kohe osb mõõtude järgi ja ehitage vähem. Ärge unustage nurkadesse diagonaale lisada.

Väljas on kaks kihti 28mm õnnetut karkassiliistu mille võib asendada 45mm liistuga kinnitatuna malelalauas , et tagada püstvoodrile tuulutus. Jääb ära sisemine aurutõke viimistluskihile karkassi ehitus ja voodrikarkass on kindlam. Osb ja kipsi võib ka tehas ära paigaldada.

Terve nõmme seisab 5x10 karkassiga juba 70+ aastat püsti, ja sul on äkki 195 karkassiga sein mis vajab seest 20mm osbiga jäigastamist ja kus sa elad, et tuleb tuul ja imeb tuuletõkke seinast, voodri vahelt jne õnnega koos ja jäta üks katarkassivahe lahti või tee luuk imeb toast tolmu ka ära. Muidugi insener tahaks ikka veel ja veel arvutada see ju ta leib.

[xxx111]

20mm pole jäikuse pärast
Alla 20mm ei saa tagada vajalikku õhutihedust
Insener vaatab projekti komplektsena
Iseehitajad enamus lähenevad asjale just nimelt ühe probleemi kaupa
Ja komplektselt tuleb kokku jama

Jutt, et kuskil miski seisab aastaid, või , et kuskil keegi tegi nii ja seisab küll, või, et naabrimees tegi nii ja on hea küll on ükskõik millise inseneri jaoks hülgemöla...