50m2 saunamaja vundament

[rännukivi]

Tervist

Olen proovinud siit foorumist otsida enda küsimusele vastust, aga kindluse mõttes tõstatan eraldi teema.

*Plaanis on ehitada ca 50m2 puitkarkassist saunamaja/suvila. Majja on planeeritud leiliruum, eraldi wc, vannituba, väike magamistuba ja köök-puhkeruum ning magamislavats.
*Maja kõrgus jääb alla 5 meetri, ehk siis tuleb 1,5 korruseline (st magamislavatsiga)
*Pinnas on savine ja pinnasevesi on ka üsna kõrgel.


Hetkel olen jäänud jänni vundamendi valiku puhul:

1) Esimene mõte oli, et koorida aluspind, seejärel paks killustikukiht alla ja kõvasti kinni vibrada ning lõpuks fibo plokid piisava tihedusega maja alla. See variant tundub soodsam, aga kas on 50m2 majakese jaoks piisav?
Aluskonstruktsiooni teeks sellisel juhul piisavalt tugeva ja tiheda(nt 75x200), et põrand läbi vajuma ei hakkaks.

2) Teine mõte oli lasta valada plaatvundament, kuna pinnas on savine ja monoliitne plaat võiks olla piisava kandevõimega.


Küsimus on tekkinud, et millist vundamendi tüüpi lõpuks eelistada, st milline vundamenditüüp on piisav eelkirjeldatud maja puhul?

Tänud ette

[xxx111]

Mina näiteks nende andmete põhjal vastata ei oska
Savine on lai mõiste
Millised võiksid olla selle savi parameetrid
Millised on põranda / maapinna / savi absoluutsed kõrgused
JNE

Samuti ei ütle mitte midagi:
*Plaanis on ehitada ca 50m2 puitkarkassist saunamaja/suvila. Majja on planeeritud leiliruum, eraldi wc, vannituba, väike magamistuba ja köök-puhkeruum ning magamislavats.
*Maja kõrgus jääb alla 5 meetri, ehk siis tuleb 1,5 korruseline (st magamislavatsiga)
*Pinnas on savine ja pinnasevesi on ka üsna kõrgel.

Savile (teatud savile) midagi vibrada teeb rohkem halba kui head

So - võta ette käik mõne inseneri juurde ja arutage asja

[rännukivi]

Täpsustan, et paar meetrit on saviliivmoreen ja edasi tuleb lubjakivi.

Ilmselt tuleb tõesti mõne inseneri jutule minna.

[xxx111]

Väga hea täpsustus
Saviliivmoreen on täiesti normaalse kandevõimega
All on tugevam pinnas
Täiesti võimalik tavaline lintvundament
Oletades, et Sul on ainult kandvad väliseinad siis pakun talla laiuseks ca 40...60cm ) kuna ei tea täpseid parameetreid ja veetaset.
Aga milleks puittaladel põrand?
Puittalade puhul pole oluline ainult kandevõime - lisaks tuleb teha vibratsiooniarvutused
Lihtsam ju lintide vahele betoonpõrand...

[ifffff]

pakun talla laiuseks ca 40...60cm

khmmm.... tegemist on puitkarkassmajaga, mitte betoonvahelagedega kivihoonega.

[xxx111]

pakun talla laiuseks ca 40...60cm

khmmm.... tegemist on puitkarkassmajaga, mitte betoonvahelagedega kivihoonega.

...kuna ei tea täpseid parameetreid ja veetaset
Kui oled kunagi vundamente arvutanud siis Sa peaksid teadma kuidas mõjub veetase moreenpinnaste kandevõimele

[rännukivi]

Väga hea täpsustus
Saviliivmoreen on täiesti normaalse kandevõimega
All on tugevam pinnas
Täiesti võimalik tavaline lintvundament

Kui sügav peaks lintvundament olema, tuleks kindlasti alla külmimispiiri taldmik rajada?

[xxx111]

Väga hea täpsustus
Saviliivmoreen on täiesti normaalse kandevõimega
All on tugevam pinnas
Täiesti võimalik tavaline lintvundament

Kui sügav peaks lintvundament olema, tuleks kindlasti alla külmimispiiri taldmik rajada?

Oleneb
Kui soojustad perimeetri väljastpoolt horisontaalselt ei pea päris külmumispiirini minema
Kui ei soojusta siis tuleb minna külmumispiirinini

NB
Külmumispiirid on piirkonniti ja pinnaseliigist tulenevalt erinevad
Abiks võiks olla Ehituskonstruktori käsiraamat

[xxx111]

Kui soojustad perimeetri väljastpoolt horisontaalselt ei pea päris külmumispiirini minema

Vähe köetud abihoone puhul ei pruugi sellest tolku olla.
Mõistlik oleks teha postid külmumispiirist allapoole ja kas betoneerida neile vöö või teha neile puidust vöö), kui tahta hoone stabiilsust külmumise vastu. Kui ei, siis pole üldse mõtet sügavale minna (kompaktsete kuuride jäikus ja vähene nõue pragude osas või puitmaterjali kasutamine tavaliselt sellist lahendust võimaldab).

Jään arvamusele, et soojustusest on tolku
Kuid selles osas nõustun, et puidu kasutamisel (võimaldab deformatsioone) ja leppides sellega, et ei peagi päris loodis olema pole vaja sügavale minna...

[xxx111]

Kruvivaiad sammuga 2-3 m on ka arvestatav lahendus. Veidi peab kalkuleerima vaiade kandevõimet (valida õige läbimõõt). Maha neid käerammuga keerata on muidugi ülis..t, tehnika abiks, kui pole vaja kaugelt tuua.
Variant vaiade tegemiseks on 200- 250 mm kanali või venditoru (vahel leiab kasutatuid või jääke tasuta), see kaevatakse masse, tambitakse alus tihedaks ja valatakse (kiud)betoon sisse, ülesse prussi kinnitus. Vanad kuurid on vundeeritud üldse nii, et maakivi iga nurga all, vajadusel paari m takka ja kogu lugu.
Selliseid kuure tehakse nii, et postidele vöö, vöö peale põrandalaagid, sinna peale seinte alusvöö, seinte postid jne. Kui põranda sille suur või kandev vahesein, siis veel hoone sisse täiendavad postid või toed. Tekib siis alt tuulduv puitpõrand. Kui vesi kõrgel, siis võiks ärakooritud pinnasele laotada maja alla geomembraani ja sinna peale 10-20 cm liiva või killustikku (et kile paigal püsiks ja töö käigus ei vigastaks), takistab tõhusalt maja alla tulevat niiskust. Põranda all olevaid tugesid ei pruugi siis üldse maasse kaevata, vaid panna otse sellele kihile.

Kõik õige
Kruvivaia miinus on väga väike horisontaaljõudude kandevõime
Horisontaaljõud tekivad jäikussüsteemist (ja ilma selleta ei saa üldjäikust / üldstabiilsust tagada)
Ühesõnaga - need peaks läbi arvutama

[ifffff]

Kruvivaiad sammuga 2-3 m on ka arvestatav lahendus. Veidi peab kalkuleerima vaiade kandevõimet (valida õige läbimõõt). Maha neid käerammuga keerata on muidugi ülis..t, tehnika abiks, kui pole vaja kaugelt tuua.
Variant vaiade tegemiseks on 200- 250 mm kanali või venditoru (vahel leiab kasutatuid või jääke tasuta), see kaevatakse masse, tambitakse alus tihedaks ja valatakse (kiud)betoon sisse, ülesse prussi kinnitus. Vanad kuurid on vundeeritud üldse nii, et maakivi iga nurga all, vajadusel paari m takka ja kogu lugu.
Selliseid kuure tehakse nii, et postidele vöö, vöö peale põrandalaagid, sinna peale seinte alusvöö, seinte postid jne. Kui põranda sille suur või kandev vahesein, siis veel hoone sisse täiendavad postid või toed. Tekib siis alt tuulduv puitpõrand. Kui vesi kõrgel, siis võiks ärakooritud pinnasele laotada maja alla geomembraani ja sinna peale 10-20 cm liiva või killustikku (et kile paigal püsiks ja töö käigus ei vigastaks), takistab tõhusalt maja alla tulevat niiskust. Põranda all olevaid tugesid ei pruugi siis üldse maasse kaevata, vaid panna otse sellele kihile.

Kõik õige
Kruvivaia miinus on väga väike horisontaaljõudude kandevõime
Horisontaaljõud tekivad jäikussüsteemist (ja ilma selleta ei saa üldjäikust / üldstabiilsust tagada)
Ühesõnaga - need peaks läbi arvutama

Otsustage ära alustuseks, millist kandevõimet te vundamendi ehitamisega taotlete. Ülal on soovitus 40-60 vm laiaks taldmikuks, paar postitust hiljem tundub mõnemeetrise vahega postvundament ka okei.

[xxx111]

Kruvivaiad sammuga 2-3 m on ka arvestatav lahendus. Veidi peab kalkuleerima vaiade kandevõimet (valida õige läbimõõt). Maha neid käerammuga keerata on muidugi ülis..t, tehnika abiks, kui pole vaja kaugelt tuua.
Variant vaiade tegemiseks on 200- 250 mm kanali või venditoru (vahel leiab kasutatuid või jääke tasuta), see kaevatakse masse, tambitakse alus tihedaks ja valatakse (kiud)betoon sisse, ülesse prussi kinnitus. Vanad kuurid on vundeeritud üldse nii, et maakivi iga nurga all, vajadusel paari m takka ja kogu lugu.
Selliseid kuure tehakse nii, et postidele vöö, vöö peale põrandalaagid, sinna peale seinte alusvöö, seinte postid jne. Kui põranda sille suur või kandev vahesein, siis veel hoone sisse täiendavad postid või toed. Tekib siis alt tuulduv puitpõrand. Kui vesi kõrgel, siis võiks ärakooritud pinnasele laotada maja alla geomembraani ja sinna peale 10-20 cm liiva või killustikku (et kile paigal püsiks ja töö käigus ei vigastaks), takistab tõhusalt maja alla tulevat niiskust. Põranda all olevaid tugesid ei pruugi siis üldse maasse kaevata, vaid panna otse sellele kihile.

Kõik õige
Kruvivaia miinus on väga väike horisontaaljõudude kandevõime
Horisontaaljõud tekivad jäikussüsteemist (ja ilma selleta ei saa üldjäikust / üldstabiilsust tagada)
Ühesõnaga - need peaks läbi arvutama

Otsustage ära alustuseks, millist kandevõimet te vundamendi ehitamisega taotlete. Ülal on soovitus 40-60 vm laiaks taldmikuks, paar postitust hiljem tundub mõnemeetrise vahega postvundament ka okei.

Kandevõime vajadust ei tea enne kui on tehtud vastavad arvutused
Me räägime põhimõttest
Ja ma ei räägi ju siin paarimeetrise vahega vaiast
Vaiad võivad olla ka tihedmalt, võivad olla vaiapaarid jms
Lisaks arvesta, et vai võib olla sügavamal kui lint - so kandevõime ühiku kohta suurem
Lisaks arvesta, et mainitud oli, et allpool lubjakivi - ehk ulatub vai hoopis lubjakovini - kandevõime vahe ühikule erineb nüüd kümnetes kordades

[rein113]

Xxx111, kui kõik vaiad on kõigepealt ühendatud vööga, moodustades alusraami, nii et nad nihkuda ei saa, kuidas saavad siis vaiadele mõjuda horisontaaljõud? Jäikustugede horisontaaljõud kandub alusraami. Küsin lihtsalt teooria mõistmiseks.

[xxx111]

Xxx111, kui kõik vaiad on kõigepealt ühendatud vööga, moodustades alusraami, nii et nad nihkuda ei saa, kuidas saavad siis vaiadele mõjuda horisontaaljõud? Jäikustugede horisontaaljõud kandub alusraami. Küsin lihtsalt teooria mõistmiseks.

Aga kuhu see horisontaaljõud sealt raamist kaob?
Lõppkokkuvõttes tuleb jõud kanda pinnasele...
Täpselt samuti nagu vertikaaljõud kanduvad läbi vundamendi lõpuks pinnasele
Vaiad kokku sidudes saab horisontaaljõudu jagada vaiade vahel (aga see ei jagune võrdselt) kuid vaiadele ja sealt edasi pinnasele kanduvad need jõud ikkagi...
Lisaks tuleb nüüd lahendada ka vastav sõlm et kõik jõud ikkagi edasi kantaks...
Niipea kui sõlm on selline kus jõudusid üle ei kanta pole süsteemist midagi tolku
Jõudude ülekandmine erinevates sõlmedes on üks algajate konstruktorite tüüpvigasid
Süsteemi erinevad osad ise on küll piisava kandevõimega kuid süsteemi sõlmedes ei kanta erinevate süsteemi elementide jõudusid ühelt teisele üle - sõlm on lahendatud valesti ja pole sellele tähelepanu pööratud
Näitena toon kandva profiilpleki arvestamise jäikusdiafragmana
Diafragma ise on arvutatud õigesti kuid kuidas diafragmast tekkivad jõud kanda edasi karkassi jäikussidemetele - see sõlm on lahendatud valesti
Ja ongi olukord kus arvutusmudelis kasutatud jäikusdifragma tegelikult ei tööta nii nagu on kirjeldatud arvutusmudelis ja siit edasi on ohus kogu hoone üldstabiilsus

[taurenz94]

Plaatvundament ju peaks kõrge pinnavee korral olema hea lahendus, fibo peale ja peaks kannatama küll.
Korralik killupadi alla, korralik plaat peale, fibost seinad üle ja mis temaga juhtuda saab?

[Kalvis]

Algsele küsijale - kõik vundamendi liigid mõeldavad. Kui puitkarkassmaja siis lihtsaim oleks postvundament.
Ma võtaks valiku aluseks saunamaja põranda liigid. Kui kahhelplaat siis mõistlikum oleks plaat või lint kuna siis saab lihtsalt teha betoonvaluga põrandat. Minu eelistus oleks plaatvundament.