Teipidest ja akna "ÕIGE-st" paigaldamisest.

[Külaline]

Tere. See "peenteadus" on lihtsalt mõtlemisvõimetus, insnerlik kirjaoskamatus. Aga see, et insenerlikke teadmisteta projekteerijaid on meil massiliselt on juba süsteemne viga. Kahjuks on vigane ka kod aero autlus. Seinavärv ei ole 200 x aurutihedam kui Fibo. Samuti on arusaam aurutõkke funktsioonist vähe vildakas. Soovituslik reegel (seinakonstruktsioonis) - konstrueerida sein niiviisi, et poleks vaja hakata tegelema "vigade parandustega" kilede ja muu aurutõkestusmaterjalidega. Aga akna ümber butüülteibist pole pääsu õigesti konstrueeritud seina puhul. Lugupidamisega. Ala Piirfeld

[keemik]

Tasuks arutleda ka selle åle, et väljaspoolt saaks akna vuugi tuuletihedaks. Pigem olen oma elus näinud aknaid, mille vuugid puhuvad läbi ja sellest tulenevalt on paled rikutud ja soojakadu olemas, kui et aknaid, millel aurutokke puudumisest probleemid.

[Külaline]

Tere. Need 2 asja käivad süsteemselt koos (+ soojusisolatsioon nende vahel). Lugupidamisega. alar Piirfeld.

[val]

....Soovituslik reegel (seinakonstruktsioonis) - konstrueerida sein niiviisi, et poleks vaja hakata tegelema "vigade parandustega" kilede ja muu aurutõkestusmaterjalidega. ...

Jääb mulje, et aurutõket vaja siis panna, kui ehitatakse valesti. Võtame tüüpilise karkassseina: http://goo.gl/3kj6Fz ...kuidas siin see "õigesti" ehitamise peaks käima, et aurutõket vältida ?

[Külaline]

Tere. Kõigepealt alustaks õige arvutusmetoodika valikuga. -22 C arvutades võib saada hirmuäratavaid tulemusi. Kütteperioodi keskmine on meil -5 C. Kui arvutada -10 C on piisav Tambovi konstant ka sisse arvutatud. Järgmiseks tuleks materjale valima hakata. Sellises konstruktsioonis Skano plaadi mym 5 on ikka liig, mis liig. Kui need 2 asja korrigeerida, siis peaks sein olema korras ka ilma kileta (ise ei kontrollinud) Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[keemik]

Noh, ma alustaks oige seinakonstruktsiooni tekitamisega. Kipsplaadi alla paneks OSB, et saada sein jäigaks. Ja tuuletokkeks paneks näiteks sealt valikust Tyveki. Pole kondensaati ega midagi ka -22 kraadi juures.

[val]

235 päevase kütteperioodi keskmine temp on nt Pärnu piirkonnas ~0. Mille alusel just -10 ? -10'ga lubatakse konstruktsioonis kondenseeriumist alates teatud välistmperatuurist. Seni olen teanud, et kondenseerumine peab olema välistatud. Mis on õige ?

Hullem see, et -10 juures juures tekib ikkagi vähene kondensaat ja -15 juures ei aita ka Tyvek H1: http://goo.gl/SpzVSn Skano μ andmed siit: Veeauru difusiooni takistustegur wet cup μ=2; dry cup μ=5 (EN 13986:2004), http://www.skano.com/fibreboard/images/ ... 1CPRSB.pdf

Antud juhul aitab vaid temperatuuri alandamine või sisse aurutõke. Kuna esimest ma määrata ei saa lähtun sellest, et meil on perioode, kus temp -15-20 ümber. Seega määran viimase, st sisse panen mingi aurutõkke (kile, osb, värv) ja väidan, et tegu ei ole valesti ehitamisega. Keemik sa panid muide esimese asjana konstruktsiooni aurutõkke (OSB), kuigi jutt oli, et kuidas ilma selleta saaks.

[Külaline]

Tere. Igasugune metoodika on mudel, mis väljendab tegelikku olukorda mingi vea piires. Viga, ehk "Tambovi konstant" on antud staatilisse metoodikasse sisse toodud (DIN4108) -10 C näol. Olles kindel algandmete (lambda, RH ja Temp) keskmise taseme õigsuses võib arvutada ka ilma Tambovi konstandita ehk 0C juures. Insenerid, kes oskavad tulemusi interpreteerida võivad algandmeid rahumeeli muuta. Kondenseerumine on lubatud teatud piires, aga parem on alati ilma kondensita. No Tyvek ei sobi kindlasti sellisesse konstruktsiooni. Nn "hingav aluskate" nõuab alati sisemist aurutõket. -15..-20 antud metoodika puhul ei arvutata vaid KÜTTEPERIOODI KESKMISE JÄRGI. Skano mym on liiga suur. Tuleb valida väiksema mym-ga tuuletõke.
Kordan, arvutage -10 ga ja pange normaalne tuuletõke mym 1,2 peaks olema korras.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[val]

Tänan teavitamast. Kahjuks ei osanud ma seda kusagilt välja lugeda, et Glaseri meetodil (u-wert.net) valitakse temperatuur kütteperioodi keskmise järgi. Mida mym tähendab sellele ma ei saanud pihta. Veeauru difusiooni takistustegur (μ) see ei ole, sest selle võtsin Skano andmetest ja viitasin.

[Külaline]

Tere. Kirjavahetuses kohtab veeauru difusioonitakistusteguri tähistamisena mym. Eks vist seepärast et tüütu on seda õiget märki üles otsida. Glaseri meetodi arvutusmetoodikast ei saa pahatihti aru ka akadeemiliste kraadidega inimesed, või ei taha meelega sellest aru saada. Ikka teatud kallutatuse jaoks, kuna vähe on neid insnere, kes teemat süvitsi valdaksid ja arvutuszonglöörimise ära tunneksid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld. P.S. Iga mudelarvutuse juures peab olema insner, kes oskab tulemusi tõlgendada. Kui tulemuste tõlgendamist (ehk teema valdamist) ei oska, siis võib arvutuse tulemused olla normaaltolerantsist väljas.

[val]

Skano plaadi mym (μ) on mul seega õige, st wet cup µ=2; dry cup µ=5 ?
Ise ehitades on see häda, et pole neid insenere kusagilt võtta, kes teadmisi sinna-tänna jagaks ja akadeemiline kraad on minsugustele iseehitajatele pigem ristiks, sest tahaks igat asja läbi arvutada ja üle kontrollida, aga nii võib ehitama jäädagi. Halvemal juhul teed vigase arvutuse pealt hoopis vale otsuse, selle asemel, et kogenud spetsi uskuda. Viimasel võib olla 6 kl haridust, aga ta teab ja kasutab teada-tundud ning töötavaid lahendusi ja saab alati hea tulemuse.

[kinnas]

Yhes teises teemas oli selline info.

majaehitajad tõid näite, et norras ei tohi puitmajale puitaknaid vahuga ette lasta ilma spets teibita. makro pidi kolinal niiskuse läbi laskma ja leng läheb mädanema. sama pidi ka palgiga olema. kas sellel jutul võib ka tõepõhi all olla. kõik aknad lendavad ju vahuga ette ja pole veel kullnud, et mõni mäda ja eest kukkunud. Pigem need takutatud aknad idanema läinud.

Tere. See Norra akende paneku info täiesti õige ja seda kõikide hoonete ja kõikide akende puhul - mitte ainult palkmajal. Akende paigaldamisel peaks aken olema mehaaniliselt kinnitatud, vahuga tihendatud, liite kohal sissepoole aurutihe butüülteip ja väljaspoole ilmastikukindel butüülteip. Sellel on täiesti ehitusfüüsikaline põhjendus. Kõik need takutamised on selles liites ehitusfüüsikaliselt vastunäidustatud. Palgi vahel (soojustuse all) ehitusfüüsikaliselt selliseid tingimusi pole, mis nõuaks veel nende vahu-liitekohtade teipimist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Esimene asi.
Palkmaja uus 200mm sein, varas isover vill. Kas isover rahuldab neid tingimusi varas, et alloleva lause esimene pool on täidetud (eeldan, et palgi vahel on peetud silmas varas olevat soojustust):

Palgi vahel (soojustuse all) ehitusfüüsikaliselt selliseid tingimusi pole, mis nõuaks veel nende vahu-liitekohtade teipimist.

Teine asi.
Akende paigaldus siis, et lengid kinnitad esmalt tendrisse, lengi ja tendri vahele isepaisuv tihend, seejärel vaht. Välja ilmastikukindel teip ja sisse aurutihe teip. Viimasena kattelaud peale.

Tekkis selline kysimus.
Akna lengi alla ja külgedele jäävad paigalduse ajal kitsamad vahed (lengi ja tendri vaheline tyhimik), mida tihendi ja vahuga täita ning teibiga katta kui seda on akna lengi pealne vahe. See siis sellest, et akna/uste avade tegemisel arvestatakse palkseina vajumisega. Esialgne aknaava kõrgus seinte vajumisega väheneb.
Kuidas sellist suuremat vahet tuleks lahendada:
- kui leidubki laiemat teipi etc. siis aja möödudes seinte vajumisega läheks teip kortsu. Samuti kas leidub vastavat mõõtu isepaisuvat tihendit ning kuidas vahu olemasolu koostöös seina vajumisega hakkaks mõjutama akent (raskus kandub aknale ning aknad ei käi enam korralikult);
- oodata nagu paar aastat, et suurem vajumine on toimunud ja siis alles teipida tundub ebaloogiline;
- lahendada aknaava seinas ka ylevalt tendriga - seina vajumine ei mõjutaks tendrite sees olevat aknaava mõõtu ja lengi ylesse jääks samuti kitsam vahe. Akna kohal oleva tendritala ja palkseina vahele tuleb jälle sama materjal nagu mujal varades ning seal valitseks samalaadne olukord kui mujal seinas/varades.

[Külaline]

Kui palkmaja sein pole õhutihe, pole ka suurt mõtet akent ette teipida ja aknaümbrust õhutihedaks muuta.

[iseehitajaTartu]

Tere, küsiks siis kuidas on õige.
Plaan maja soojustamise käigus tõsta olemas olevad plastikaknad soojustuse sisse. Prussidest tuleks seina peale alusraam aknale, alla aken klotsidele toetuma ja külgedele metall lintidega ära fikseerida, akna ja prussi vahe vahtu täis lasta. Väljapoolt akna põsega tuleks krohvitava soojustusega akna lengini, sisse poole tuleks põsed tõenäoliselt kipsiga.
Maja sein ise koosneb Tellis/saepuru/tellis+ suvel tulev soojustus väljapoole. Ühtegi auru tõkestavat kilet pole siseseintel. Kas kuskil sellises konkstruksioonis peaks/saaks kasutada teipe või muid vahendeid

Seest poolt peaks teipima akna lengi kokku tellis seinaga, mis omakorda peab olema krohvitud ning aurutihedaks muudetud.
Väljast tuleb viia akna leng kokku krohvitava soojustusega. Võib kasutada krohv liistu, mis kleebitakse akna peale ja krohvitakse üle. Kindlam on kasutada madala Sd väärtusega teipi, sest aja jooksul ei muutu teip vähe õhutihedaks, vaid kestab. Teip paigaldatakse kohvi ja lengi liitekohta. Oluline, et oleks ka madal termperatuuri talumise võimekusega teip.
Vt ka http://helioest.blogspot.com.ee/2014/02 ... amine.html

[Karisto]

Tere!
Sirvides teemat,siis "õigesti arusaades" pole vist palkmajale seda teipimist mõtekas teha?Küsimus siis asjatundjatele,uus palkmaja,millele said paigaldatud puitpaketid lengilaiusega 270mm,lengi ja palgi vahed täidetud Isover klaasvillaga(270mm laiuselt).Kas on mõistlik teipida see paigaldusvahe aurutõkketeibiga või jätta nii nagu on ja katteliist peale?

[vaarang]

Mõistlik oleks vahedele teip peale panna ja pärast liiste paigaldades katsu teipi mitte auklikus teha

[Hiid]

kuhu see teip liimitaks? Selle palgi otstesse saab liimida mõistlikult või?
Minuarust on siin tuule läbipuhumise probleem kõige suurem.

[vaarang]

Kuna küsimus oli aurutõkke teibis, siis selgelt probleem ju maja sisene, mitte väline. Eeldan, et välispidine tuuletõkke probleem on lahendatud. Muidugi ei olnud täpsustust, et millisest palgist maja, kas ümar või mitte.

[Kyłalinê]

Võtaks vana teema uuesti üles, kuna omal akna paigaldus ees.
Sein aerocist ja sisse tuleb kipsplaat aeroci peale. Välja laudis.
Kas on mõtet aurutòkketeipi paigaldada, kui ikkagi ülejäänud sein aurutõkkefunktsiooni ei oma?
Kas tohib tuuletòkketeipi väljapoole paigaldada, kui sisse aurutõkketeipi ei pane, või hakkab vahu ja tuuletõkketeibi vahele kondents tekkima?
Baurocist sain vastuse, et teipidega tegelevad aknamüüjad ja pole väga nende teema aga seejärel kohe soovitati ikka teibid panna, kuna tänapäeval ikka enamasti pannakse, lisaks väidetavalt ei pidavat aeroci aurutihedus rolli mängima ja läbi seina montaazivahuni jõudev niiskuse kogus pidavat olema olematu Seriously? Kõlab kahtlase müügijutuna.
Aga mis mõte on teha aurutihedaks vaid 10cm akna ümbrust nagu hr. Piirfeld enne siin mainis?
Aknatootja ka ei oska vastata, ütleb vaid, et paigaldavad nii nagu soovin.

[Hiid]

Väidetavalt on vaja vahtu kaitsta sinna sisse liikuva niiskuse eest seetõttu, et see kümudes vahtu ära ei lõhuks. Samas ei tea ma kedagi, kel see vaht ümber akna jääs oleks....
Aga muidu väljast poolt võiks UV eest kaitsta teda küll. Mina omal küll ei kaitsenud.
Panin Makroflex Whitega,

[Oiks]

Kuna teema haakub, siis võtan selle vana teema üles. Elementmajal said aknad paigaldatud, seest SIGA akna teibiga korralikult teibitud. Väljast teibiks ka korralikult välitingimustesse mõeldud akna teibiga. Samas on tuuletõkkekipsi peal aurutõkketeip: https://photos.app.goo.gl/GBiMCA2MLxLfaDsSA
See ulatub ka aknale. Kas on õige see sama teip akna külge teipida või peaks ikkagi kasutama akende jaoks mõeldud teipi.
Tuuletõkkel on majatootja kasutanud seda aurutõkketeipi:
https://www.ehituskaup24.ee/ee/aurutokk ... mx25m.html

[Hiid]

ausalt öeldes ei saa ma enam millestki aru.
Sees peaks olema alati tihedam, kui väljas.
See roheline on kirjade järgi ka aurutõkketeip.
Antud juhul tuleks siis kahelepoole vahtu hermeeriline kiht....
kui raha juba matate sinna teibi alla, siis võiks need vähemalt õiged olla. Kuigi paigaldada te neid nagunii ei suuda, et süsteem toimiks. Nii et vahet pole. Pange, mis värv meeldib

[Oiks]

Kuigi paigaldada te neid nagunii ei suuda, et süsteem toimiks. Nii et vahet pole. Pange, mis värv meeldib

Ei suuda, ei saa on nõrkadele, mina see ei ole. Kuna ma ei ole spetsialist teipide alal ja nägin minu jaoks midagi valet, siis siit abi palusingi. Mina tellisin akna paigalduse koos teipimisega. Seega enne paigaldust pandi akendele sisse poole korralik Siga Fentrim teip ja peale paigaldust ühendati see sees oleva aurutõkkekilega.
Kuna väljast teipimine ei olnud akna paigaldajalt tellitud, siis soovin seda ise ja õigesti teha ning seetõttu siit abi palungi.

[Hiid]

see Te oli rohkem üldistavalt mõeldud. 95% teipimisest on objektidel lihtsalt kaugeltvaatamiseks. Igasugu nurgad ja ebatasasused ei ole reeglina tihedad, rääkimata osadest tuuletõkkeplaatidest, kuhu teip üldse külge ei hakkagi. Samuti teibitakse ehitusel märgi seinu, kuna kedagi ei huvita tulemus, vaid tähtaeg taob jalaga takka.
Kui oled just sea usku, siis pane musta siga https://vbh.ee/aknatihendusteibid/
muidu on ka alternatiivseid tootjaid, mis vähe odavamad https://ee.proclima.com/tooted/tihendam ... ndusteibid

[rundll]

Kuna teema haakub, siis võtan selle vana teema üles. Elementmajal said aknad paigaldatud, seest SIGA akna teibiga korralikult teibitud. Väljast teibiks ka korralikult välitingimustesse mõeldud akna teibiga. Samas on tuuletõkkekipsi peal aurutõkketeip: https://photos.app.goo.gl/GBiMCA2MLxLfaDsSA
See ulatub ka aknale. Kas on õige see sama teip akna külge teipida või peaks ikkagi kasutama akende jaoks mõeldud teipi.
Tuuletõkkel on majatootja kasutanud seda aurutõkketeipi:
https://www.ehituskaup24.ee/ee/aurutokk ... mx25m.html

Pildil suur aken teibitud 3 külge, mis alumisega saab?

Keskmine aken jällegi 4 küljest teibitud. Eeldan et aknaplekk tuleb kuskile. Kuidas soonde saada, kui teip ees.