Murran juba pikemat aega pead kuidas lahendada vesiküte vanemas majas (narva plokk + lisaks panen 10cm kivivilla välja, ehitatud kuskil 1986 aastal). Kütteks plaanin ÕV pumpa või pelletikatelt. Pole veel selgusele jõudnud tänaste elektrihindade tõttu. Toetama hakkab kamin.
Garaaz kolis eraldi hoonesse ja nüüd vaja sinna tuba teha. Kuna plaanis on suurem remont, siis tahaks juba terve esimese korruse põranda vesiküttele teha.
Aluspinnaks on betoon mida ei taha välja lõhkuma hakata. Pole teada kas seal all ka mingit soojustust on. Eluruumides (ca 60% esimesest korrusest) on praegu betooni peal laagid (ca 150mm) mille vahel vene klaasvill, selle peal puitpõrand ja linoleum.
Plaan 1: laudpõrand eemaldada, vana klaasvill asendada kivivillaga ca 15cm, 22x100 laudis risti põrandale selliste vahedega, et Uponori 20mm toruga Siccuse plaadid sinna ära mahuvad, torustiku peale 18mm MDF (OSB tundub liiga liimine), aluskate, laminaat. Sedasi ka garaazi osa.
Plaan 2: kogu korrus betoonini paljaks tõmmata, liivaga tasandada konarusi, 10-15cm EPS (100 või 120?), kile, armatuur, 20mm küttetoru, max 7 cm betoonivalu (siis ei tao veel pead ukseavadesse). Betooni peale laminaat oma alusvaibaga.
Küsimus on selles, et kumb nendest versioonidest kütab vähem pinnast? Esimene versioon on endale lihtsam teha, aga pelgan, et küttevee temp läheb liiga kõrgeks ja torude asukohad on kuumemad muust põrandast.
Teise variandi puhul võib juhtuda, et osades kohtades saab vana betooni peale panna ainult 10cm peno (maja osad erinevatel aegadel tehtud ja põranda kõrgustes vahed sees). Ukseavasid ei saa suurendada, sillused ees ning omal pikkust 2 meetrit. See variant läheb ka kallimaks, sest betooni töid ise ei taha teha.
Tänan ette ära kaasamõtlejatele ja uute ideede autoritele!
