Õppematerjale keskkütte süsteemi ehituseks

[antonio1]

Kas keegi teab soovitada sellist kirjandust, mille põhjal saaks ehitada ise kaasaegse keskküttesüsteemi?
Soovitatav kirjandus võiks kirjeldada erinevaid vesikeskkütte liike (põranda-, radiaatoritega-, kombineeritud süsteem jne.), sisaldada arvutusteks vajalikke valemeid (radiaatorid, torustik), ning tüüplahenduste jooniseid.

Tänud ette!

[raivoo]

Tere.
Usun, et küte on maja üks pöhiosadest ja selle peaksid projekteerima profid, sest kui betoon peal, siis...Ei ole kohanud spets. kirjandust, kuid vöiksid külastada firmade kodulehekülgi, kust saaksid üldteavet ja mingi ettekujutuse näit. http://www.pg ehitus.ee
vöi http://www.warmia.fi , usun,et neid on rohkem.EDU

[kaidu]

nii ütles ka mu naine et kas mitte profid ei peaks keskkütte süsteemi paika panema ja sammuti ütles ka trepi ,katuse (katuseakendest rääkimatta),maja soojustuse,tava akende,uste,akupaagi ja muidugi korstna kohta varsti ütleb veel millegi kohta -annan teada

[virgor]

Kas su naine pole siis kõiki vigu veel üles leidnud ,et kardad mis ta veel ütleb.Anna ikka teada

[dumbuser]

Mina sain küll ise hakkama. Tõsi küll ma kogesin radiaatoritega ja ahjuga võimalusi (need olid juba enne olemas) ja ei meeldinud. Siis kogesin põrandakütet ja sinna ma jäingi. Juhuslikult oli mul aga igasugu tuttavaid, kelle abiga sain küttekontuuride pikkused ja asukohad teada. Kuna see tehti mingi eraldi programmi abil, mis arvestas üsna paljusde asjadega (ilmselt siiski elementaarsed asjad nagu soojustus, akende pindala ja asukoht ruumis, mis otstarbega ruum on, jne) siis polnudki muud kui asjad ära osta ja pihta hakata. Katla puhul istusin netis ja muudkui kaevasin igasugu segusõlmede, automaatika ja pumpade kohta plusse ja miinuseid. Samuti käisin kõik tuttavad läbi ja uurisin, et kuidas neil miski asi on tehtud ja mis seal meeldib ja mis ei meeldi. Umbes kaks nädalat tegelesin, siis olin endas niialju kindel, et läksin jälle asju ostm. Ja lõpuks kui ma kõik selle plaanitud asja valmis tegin siis leidsin ka igasugu skeeme, mis minu üllatuseks olid samasugused nagu see mille ma valmis tegin. Sellepeale muidugi läks enesekindlus kõvasti tugevamaks. Leiutasin küll jalgratta aga nagu ilmnes siis polnud ma seda valest otsast leiutanud. Isetegemisel on ka see rõõm (ma ei tea kas see nüüd kõigi jaoks rõõm on), et kui midagi juhtub siis sa tead täpselt kui hästi või halvasti sa oled mingi asja teinud ja kuidas seda viga kõrvaldada. Naabriga on nüüd hea võrrelda, temal tehti kõik firma poolt. Ja osa asju tahab ta nüüd ringi teha. Mingi kõva tegija ma küll ei ole. Lihtsalt teadmiseks, et saab ka ise teha ja täitsa töötavaid asju.

[virgor]

Õige.

[antonio1]

Tere.
Usun, et küte on maja üks pöhiosadest ja selle peaksid projekteerima profid, sest kui betoon peal, siis...Ei ole kohanud spets. kirjandust, kuid vöiksid külastada firmade kodulehekülgi, kust saaksid üldteavet ja mingi ettekujutuse

Üldteave ning ettekujutus olemas.

Olen mõned viimased aastad ehitusega tegelenud, nüüd aega oma koduga tegeleda. Usun, et saan süsteemi ehitamisega hakkama. Pole enne ühtegi keskkütet ise teinud, seega enne tegutsemist loeks ja arvutaks natuke. Kuna tegemist on vanema majaga, kus puitvahelaed jne pole asi nii lihtne kuna igale poole ei saa põrandakontuuri panna.
Hetkel olemas toimiv veneaegse katlaga ülaltjooksuga süsteem. On plaanis täielikult uus süsteem ehitada sellisel kujul, et tuleb osaliselt radiaatoritega ning osaliselt kontuuriga küte.

PS! Mul on selline palve, et siia teemasse postitaks andmeid ainult küsitud kirjanduse kohta. Kui keegi ka seda foorumit modereerib, siis palun kõik teemasse mittepuutuv ära kustutada.

[kaidu]

´virgorile-asi pole vigades vaid selles, et ikka teadjad ja tegijad mehed peavad ehitama niiöelda tuleb suur raha neile ära maksta ja kõik. kuigi teema on" õppematerjalid" jääme selle juurde. antoniole -vaevalt sa saad eestikeelse õppematerjali kuskilt pigem muugeelse aga seega pead seda keelt hästi valdama, võibolla saab ka netist ja see on kõige tõenäolisem ja lihtsam varjant vaevalt et raamatupoes seda on ,vot ei ole teadja .Aga kui saad kuskilt, siis anna teada.EDU

[virgor]

Miks ei saa igalepoole põranda kütet panna,mis sul seal nii erilist siis on.Kaidu ära solvu

[antonio1]

Miks ei saa igalepoole põranda kütet panna,mis sul seal nii erilist siis on.Kaidu ära solvu

vaata..suures osa esimesest korrusest on põrandal saare-tamme parkett (liistparkett, täispuidust, mitte laminaat) mis ilusti korda tehtud mõni aasta tagasi. Parketi all on põrandalaud. Parketi ja laua paksus kokku ca 6cm, kardan, et ei küta ära puidu paksuse tõttu. panen ka sinna altpoolt kontuuri alla nagunii, saab ühekorraga taladevahelise saepuru ka villa vastu vahetatud. Radikaid vaja ikkagi lisaks.

[virgor]

No vot,jutt hoopis selgem.Enne kirjutasid,et puit vahelaed jne.ei saa põranda kütet panna.Sellest minu küsimus tekkiski.Sinna alla pole tõesti mõtet panna.(vaata..liistparkett,täispuidust mitte laminaat) pole küll nii rõhutamist väärt

[wimms]

"DESIGN PRINCIPLES OF HYDRONIC HEATING SYSTEMS", by Mario Doninelli
toksi googlisse, saad pdfina kätte Caleffi lehelt.

"ENGINEERING MANUAL of AUTOMATIC CONTROL", Honeywell
saad ka pdfina kätte

"ASHRAE HVAC Fundamentals Handbook". Uueneb perioodiliselt. Väga abiks asi.

http://www.engineeringtoolbox.com/hvac- ... -t_23.html

neid on tonnide kaupa

[Külaline]

kas eesti keelseid pole?

[ping]

Mina sain Feb`ist Grundfos`i "Paigaldaja käsiraamatu" kus ka keskkütte osa sees, 72 lehekülge tabelitega. Eestikeeles.
(Netist seda ei leidnud)