Silikaatvoodriga puitkarkassmaja soojustamine

[Reiman]

Plaanis on soojustada ühekordset väiksemat maja. Seina konstruktsioon järgmine. siseviimistlus, laudis, puitkarkass ca 10cm on soojustatud linaluu ja saepuruga, laudis, siis õhuvahe ning seejärel silikaatvooder. Maja seestpoolt korralikult krohvitud, pahteldatud, viimistletud. Fassaadi silikaatvooder ka suhteliselt sirge. Seega fassaadi lammutada ei taha. Plaanis soojustada ainult väljastpoolt kas 15 cm krohvitava 15 kuni 20cm villaga või epsiga. Esmane plaan oleks liimida vill või eps otse silikaatvoodrile ning katta õhekrohviga. Tuulutusvahet saab ülalt sulgeda tuulutuskasti kaudu, nii et välisõhk ei saaks sinna tungida.

Maja köetakse õhksoojuspumbaga ja ahjuga. Talvel õhuniiskuse mõõtja annab errorit, seega õhk väga kuiv. Ventilatsiooniks seintes tuulutusklapid. Küsimus siis järgmine. Kas epsi või krohvitava villaga silikaatfassaadi katmine on mõistlik eeldusel, et siseruumides on korralik ventilatsioon? Kui soojus liigub seestpoolt väljapoole, siis piisava välisoojustuse puhul on ka silkaatvooder piisavalt soe ja kastepunkt peaks jääma kuhugi epsi või villa sisse.
Väidetavalt linaluul olevat ka omadus siduda niiskust ning seda ka välja anda. Kas tekib oht ja võimalus, et külmal ajal, mil siseõhk niigi kuiv ja siseruumide ja välikeskonna õhurõhud tänu tuulutusklappidele suhteliselt võrdsed, niiskus kondenseerub silikaatvoodrile ning kahjustab puitkonstruktsioone? Ja lisaks mõte, et kui paigaldada mõned niiskuseandurid tuulutusvahesse, siis näeks ka võimalikku liigniiskuse teket. Fassaadi tuulutuseks võib ka teha mõned tuulutusklapid, mida saaks vajadusel kas siis sulgeda või avada. Sai pikk jutt. Palun jagage kogemusi ja soovitusi. Konstruktiivne kriitika on ka teretulnud.

[Kalvis]

Palju variante pole... Asendad linaluu ja saepru parema soojustusmaterjaliga aga igal juhul on 10 cm väga vähe.
Kuni õhkvaheni (õhkvahe juures laudis jääb) seestpoolt puhtaks, vill asemele ja sisse uus siseviimistlus.
Praeguse soojustus on muidugi täitsa olematu, ime, et keegi talve selles hundilaudas üldse üle elada suudab.
Et aastate pärast kooliraha maksma ei peaks siis tasub soojustus korralikult läbi mõelda.

[keemik]

Kui väike maja, siis jaksab kütta ikka. Kui loetu mõttest õigesti aru sain, siis seest poolt lähenemine on välistatud ("Maja seestpoolt korralikult krohvitud, pahteldatud, viimistletud."), mis on ka mõistlik. Ja väljast ka lammutada ei taha, sest silikaatvooder on korralik. Variant on sel juhul soojustada muid kohti (laepealne), uued aknad (kui juba pole uued aknad ees), läbi seina ei ole majadel suurim soojuskadu.

Kui kindel soov soojutada seinad ka, siis peaks ikkagi silikaatvoodri lammutama ja selle paksuse võrra saab paigaldada uue soojustuse.

Enda majal tuli seinte soojustamise tasuvusajaks arvutuse järgi ca 50 aastat. Tehtud see siiski sai.

[Reiman]

Majal juba on uued 3 kordsed aknad ja pööningul 30 kuni 40 cm villa.

[Kalvis]

Soojustuse paksus peaks olema min 20 cm. See on poole vähem minimaalsest. 10 cm ära ei külmu, saab isegi natukene mitte kõige meeldivate küttearvetega hakkama - eriti võrreldes praeguse olematu soojustusega.
Üks tuttav paigaldas soojustust 10 cm. enne oli hundilaut, võrreödes algse küttekuluga hoidis 4 korda kokku (Jah, täiesti võimalik!). Esimesed 5 aastat oli rahul. Kui naabrid uuendasid omal majal 20 cm peale siis nüüd enam pole rahul. Asi selles, et tollal oleks vaid karkass koos villaga vaja olnud 20 cm teha aga väristas kätt. Enamus kulust oli ju siseviimistlus ja kallis fassaadikate. Töö maht oleks sama olnud. Nüüd tuleks fassaadikate ja päris palju korstnasse koolirahaks kirjutada ja need pole väiksed summad. Nutab ja kirub ja omad vitsad peksavad hästi.

Siiski on sul algtingimused rasked. Sul pole selle majatüübi juures rohkem kui 15 cm sisse laiendada mõtet. Kui tahad rohkemat siis lammuta silikaatvooder maha (aga seda sa ei taha). seega, halbadest variantidest vähem halvem ongi soojustus 10-15 cm peale ringi vahetada ja rohkem variante pole.

[MehisLaane]

Sama teemaga tegelin ka ise. Silikaatvooder juba maas, Plaanis selle asemele panna kivivillakiht 150mm, ainuk konks jäi, kidas see kinnitada puitkarkass seinale, tüüblid ju kiviseinale mõeldud, Äkki eksisteerivad mingid "seibid" mis kruvipea alla käivad, või on mingid spetsvahendid ( plastist ) ?

[tabarabarap]

Sõltub kas plaan krohvida või katta mõne muu materjaliga?

[Kalvis]

Villakihi jaoks tehakse puitkarkass. Puitkarkassi saab kinnitada nii kiviseinale kui puitseinale. Igas ehituspoes on kõik kinnitusvahendid müügl

[MehisLaane]

Peale läheb tuuletõke, distantsliist ja voodsilaud.
Seibid juba leidsin, sellegipoolest ei tahaks pikkade kruvidega villaplaate augustada.

[tabarabarap]

Peale läheb tuuletõke, distantsliist ja voodsilaud.
Seibid juba leidsin, sellegipoolest ei tahaks pikkade kruvidega villaplaate augustada.

Aga proovi lugeda tootja juhist sellisele paigaldusele

[Kalvis]

Tuuletõke kinnitatakse distantsliistuga. Kruvi liigub ju läbi distantsliistu tuuletõkkeplaadist aluskarkassi ja katab kruviaugu kinni. Mingi pseudoprobleem.

[Silwer]

Endal sama teema. Puitkarkassmaja. Soojustust seinas vähe. Seina konstruktsioon sama nagu teema algatajal. Lammutada ei taha ei seest ega väljast. Erinevad vahu lahenduste pakkujad on soovitanud 5cm paksune õhuvahe, mis on seina laudise ja tellise vahel vahtu täis lasta.

Kas on tänapäeval mingi vahu tüüp, mis päriselt sobiks sinna laskmiseks? On sellest kasu?

[vuuk]

Endal sama teema. Puitkarkassmaja. Soojustust seinas vähe. Seina konstruktsioon sama nagu teema algatajal. Lammutada ei taha ei seest ega väljast. Erinevad vahu lahenduste pakkujad on soovitanud 5cm paksune õhuvahe, mis on seina laudise ja tellise vahel vahtu täis lasta.

Kas on tänapäeval mingi vahu tüüp, mis päriselt sobiks sinna laskmiseks? On sellest kasu?

Oletan, et tegemist on Nõmme tüüpi ehk puitkarkassil kanduva telliskivist voodriga majaga. Kivivoodritagune 30...40 mm õhuvahe on vajalik, kuna tegemist tuulduva soojustussüsteemiga.
Tuulutusvahe vahuga täites võib majaomanikule küttekuludelt kokku hoitav kasu olla sel juhul lühikeses perspektiivis väga marginaalne. Pikemat perspektiivi arvestades võib selline tegevus kiirendada puitkarkassmaja lõppu.

[Kalvis]

Täpsustaks - see vooder sellises majas ei omaks erilist soojapidavust - kivi on piisavalt hea soojusjuht. Seega varasemad soovitused on head - karkassivahe (tavaliselt seal saepuru) asendad villaga ja/või lammutad kivivoodri ja nüüd asemele lisakarkass koos soojustusega.

[vuuk]

Tellisvoodri funktsioon on olla välisviimistlus. Seda tüüpi majadel kas puhasvuuk või krohvituna. Kui kivivooder korralik, tugev, laotuna 120 mm ehk lapiti kiviga, siis alternatiivina võiks jätta see lõhkumata.
Vaadata tuleks kompleksselt maja kui tervikut.
Vahetada aknad. Kui vahetatavad aknad valida võimalikult soojustõhusad (kolme klaasiga, U-arv võimalikult väike), siis juba see annab päris suure kokkuhoiu küttekuludelt.
Akende vahetamisega tekib aga kohe nüanss, mida tuleks arvestada. Nimelt kaasaja aknad ei ole samasuguse laiusega lengidega, mis vanad. Paigaldades aknad väljast vastu kivivoodrit, jääb toapoolt viimistlemist vajav avakülje osa. Sellele mõeldes, tekib minul mõte, et võiks toa poolt lammutada, karkassi vahedest olemas olev termoliit võimalikult tõhusa soojustusmaterjaliga asendada + tekitada soojustuse välisküljele tuuletõke ja paigaldada sisse lisaks näiteks 40 mm paksune Kingspan Therma Anselmi lisasoojustus, mille siseküljel asub ühtlasi 9 mm viimistlusvalmis kipsplaat. Muidugi on siin veel mitmesugused probleemkohad ja nüansid.
Seina U-arv hakkaks olema ligikaudu 0,2 W/(m²K) (kui puitkarkassi osakaalu mitte arvestada), mis vastaks tänasele miinimumile.
Antud lahenduse puuduseks võib tuua, et tuba muutub mõne cm võrra väiksemaks. Plussiks on, et saab teha jupi kaupa ehk ühe toa haaval, kuidas rahakott ja aeg võimaldab.

[Silwer]

Ok. Lasen arvutada mõlemat lahendust. Seest karkass tühjaks ja uuesti täita + viimistleda või siis väljast kivivooder ära ja selle asemele siis kivivill.

Aga selle viimase lahenduse puhul ma enam majale krohvitud välimust ei saa? Peaksin maja katma siis laudisega?

[Kalvis]

Kui paned karkassi vahele vahtplasti või krohvivilla siis on lihtsamgi - uut lisakarkassi ei tule ja krohvid.
Kui nüüd krohv ei meeldi siis võid lisaks laudisele kasutada tempsi plaati, marmoroci, mistahes kombinatsioonis laudist, jne. Märksõnaks fassaadikate.
Kui aga olemasolev krohvitud silikaat siis jah - odavaim ja lihtsaim karkass puhtaks ja täies ulatuses vahtplast + lisakiht vahtplastiga. edasi võrk ja krohv ja võid kasutada igasuguseid seksikaid krohvilahendusi.