Väike boiler suvilasse, milline?

[Penskarieelik]

Kui suvilas on boiler veega täidetud ja kasutuses vaid paar kuud aastas suviti, siis kas magneesiumelektroodiga boiler sobib hästi ? See tähendab, et sellise kasutuse puhul ei pea magneesiumelektroodi vahetama iga paari aasta tagant ega pole tarvis titaanelektroodiga boileri peale kulutada?
Veesurve on 1 ati ringis, kas boileri torustiku võib teha survevoolikutest?

[pikk88]

Ei ole mingit vajadust titaanelektroodi järele. Survevoolikud jäta rahule. Neid pead ülimalt suure tõenäosusega hakkama igal hooajal vahetama, sest talvega sureb kumm ära. Veesurve ei mängi siin mingit erilist rolli.

[Penskarieelik]

Tänan hea nõu eest, et magneesiumelektrood käib küll. Ostsin Boschi miniboileri ära. Panen siis kõik vasktorudega (ehkki seni on mul külma veega valamu kraani survevoolikud 15 aastat vastu pidanud, talvel muidugi veest tühjaks lastud). Muide, kas vasktoru saan ilma spetslõikurita, lihtsalt rauasaega vajalikul viisil jupitada? Kas painutamiseks täita liivaga, et lössi ei läheks?

[Kalvis]

Saab. Aga võid kasutada alupex toru, eks ise vaatad, kumb odavam ja lihtsam tuleb.

[Prill]

Jutt, et survevoolikud aastaga riknevad on ilmselge liialdus. On ka minul kasutuses aastaid, isegi aastakümneid ja toimivad, lisaks hiljaaegu vahetasin välja ühe valamu kraani, kus poes oli valida kraanivariant, millel need survevoolikud komplektis - kas tõesti kõik need tuhanded survevoolikutega müüdud-paigaldatud kraanid on aastaga veeavariis.
Tõsi on ka, et profid torumehed neid survevoolikuid põlgavad, teevad maha, ning ei pea paigaldamise vääriliseks.
Tekib muidugi küsimus, miks need survevoolikud on välja mõeldud, neid toodetakse, kümnendeid müüakse ja kasutatakse, kui need aastat ei kesta ja kurja juur on. Või tegelikkuses pigem siiski ei ole, ongi keskmisele pereisale-emale hea lahendus väiksemate toruühenduste tegemiseks aga samas võtab proffidelt leiva käest, kes oma keerulisemate eritööriistu nõudvate torusüsteemidega sel juhul ju tellimuseta jäävad.

[Küülaline]

kasutuses aastaid, isegi aastakümneid ja toimivad

Ma vahetasin ka kevadel vetsupoti välja, mis oli survevoolikuga ühendatud 19 aastat tagasi. Vahetasin muidugi ka vooliku välja, aga vana tundus vähemat igati töökorras olevat.

[tabarabarap]

Jutt, et survevoolikud aastaga riknevad on ilmselge liialdus. On ka minul kasutuses aastaid, isegi aastakümneid ja toimivad, lisaks hiljaaegu vahetasin välja ühe valamu kraani, kus poes oli valida kraanivariant, millel need survevoolikud komplektis - kas tõesti kõik need tuhanded survevoolikutega müüdud-paigaldatud kraanid on aastaga veeavariis.
Tõsi on ka, et profid torumehed neid survevoolikuid põlgavad, teevad maha, ning ei pea paigaldamise vääriliseks.
Tekib muidugi küsimus, miks need survevoolikud on välja mõeldud, neid toodetakse, kümnendeid müüakse ja kasutatakse, kui need aastat ei kesta ja kurja juur on. Või tegelikkuses pigem siiski ei ole, ongi keskmisele pereisale-emale hea lahendus väiksemate toruühenduste tegemiseks aga samas võtab proffidelt leiva käest, kes oma keerulisemate eritööriistu nõudvate torusüsteemidega sel juhul ju tellimuseta jäävad.

Eks siin peabki kogemus tekkima endal. Ise püsivas paigalduses ei kasutaks kuna valusad kogemused olemas ja ei soovita ka teistel.

Endal lendas köögisegisti voolik, hea, et kõrval seisin ja kraan vahel ja sai kohe prügikasti alla jne wc ühendus on klassika , paaril korral jooksma hakanud. Olen olnud manukaks juhusele kus tuli lõhkuda korteri raud-uks, et leke peatada kortermajas kus korteri omanik saabus 3 kuupärast jne

Samas nüüd ka pex voolikud turul ja ehk parem valik.

Samas on mul mõni alati varuks ajutiselt kasutamiseks. Kui kasutada neid siis alati kraan vahele ja aeg-ajalt ikkagi monitoorida.

[suvaline]

Puuküttega nn vanniahi. Õue tünnile teine sarnane. Talveks keldris välja ehitatud torustiku tühjendamine ja haisulukkudesse klaasipesuvedelik. Toimib juba 10 a. Sel aastal juhtus nii, et pole lahjemat asja koldesse panna, kui 5a kuivanud saart, saabki vee poole tunniga pesemiskõlbulikuks.

[Urmas]

Endal kah negatiivne kogemus survevoolikuga kui öösel hakkas vanni all läbi laskma. Rüüž oli läbi roostetanud. Üldiselt olen võimalusel üritanud kohtkindlad torud panna, olgu need vask või alupex.

[pikk88]

Eks nende voolikutega olegi nii, et kui neid kasutad siis peab endal ka natuke mõistust peas olema. Pead oskama vaadelda kas seda survevoolikut saab taaskasutada või on ohutum see välja vahetada. Mul on väliköögis asuval kraanil vist juba kolmas või neljas hooaeg samad voolikud küljes. Ainult tihendid olen igal kevadel välja vahetanud. Samas sealsamas kõrval asuv pisike boiler on ühendatud otse Uponori torude otsa. Väga palju sõltub ka vee kvaliteedist. Kui vesi katlakivine siis kestavad need voolikud kindlasti vähem kui neutraalse vee korral. Kuna neti teel on väga raske välimäärata kas ja kuipalju inimesel mõistust peas siis ongi mõistlikum esmajärjekorras soovitada neist eemale hoida

[Küülaline]

tihendid olen igal kevadel välja vahetanud

Tähendab, sa võtad need ühendused sügisel nii kui nii lahti? Ja siis kevadel paned uued tihendid? Või mismoodi?

[pikk88]

Jah. Ma võtan iga sügis seinapealt maha nii boileri, paisupaagi kui ka segisti ning viin need sooja ruumi talvituma. Paika jäävad vaid torud, mis on paigaldatud niiviisi, et 90+% vett voolab neist lahtiühendamise hetkel ise välja.

[Kalvis]

Omal ajal sai suvilas ikka lihtsamini tehtud. Torude tegemisel sai jälgitud, et langeksid kenasti madalama punkti suunas. Seega kui sügisel oli viimane lahkumine siis veepump off, kõik dushi ja kraanikausi kraanid lahti koos madalaima punkti kraanidega, samuti boiler ja jooksis tühjaks. Nii pidas ideaalselt külma aja üle.

Kui oli kelder, mis ei külmunud siis loomulikult tuli vaid kraanid analoogselt tühjaks lasta.

[Penskarieelik]

Ostsin siis väikese (15 L) Boschi boileri ära. Komplektis ülerõhuklapp kraaniga, mida juhend käsib tingimata panna külma vee sissevoolutorule. Ühtlasi ütleb juhend, et soojendamise ajal võib (peab?) sealt tilkuda veidi vett. Ma saan aru, et selline klapp on vajalik juhul, kui veevärgis esineb survelööke või boileri piirsurvest 6 at (~6 bar) suuremat survet. Mul on suvilas veevärk väikese veetorniga, st surve ei ole kunagi üle 1 ati. Seega, kui vesi soojendamisel boileris paisub, saab ta alati ilusti külmaveetorustikku tagasi voolata/paisuda.
Kas sellisel juhul on ikka on vaja panna seda klappi ja kui on, siis kas keegi oskab seletada, miks ikkagi?

[suvaline]

Kas boileri kuum vesi tohib ilusti külmaveetorustikku tagasi voolata/paisuda?

[Penskarieelik]

Ei saanud küsimusest täpselt aru. Kui "tohib" tähendab, et kas saab,siis miks ei saa --- kui paak on täis ja kuum vesi seal paisub, siis tee külmatorustikku on ju talle avatud! (Kui just pole asi monteeritud nii, et boiler lastakse küll vett täis, kuid külmaveetorustikusse on pandud mingi kraan, mis siis peale boileri täitmist miskipärast kinni keerakse.

[Urmas]

Ei saanud küsimusest täpselt aru. Kui "tohib" tähendab, et kas saab,siis miks ei saa --- kui paak on täis ja kuum vesi seal paisub, siis tee külmatorustikku on ju talle avatud!

Asi vist selles, et boiler kannatab välja tunduvalt suuremat rõhku kui kogu sinu süsteemi 1ati rõhk. Oled kindel, et sinu süsteemi liitmikud peavad vastu misiganespõhjusel boileri keemaminekul? Miks sulle teeb muret ülerõhuklapi vahele panek? Tahad selle tagasilöögiklapi Osta.ee-s maha müüa?
Tead, kunagi ammu, eelmise sajandi 85-tel läks öösel köögi seinal olev 10l boiler põlema. Ei olnud tol ajal mingeid ülerõhuklappe, aga kindlustus maksis kinni kõik kahjud, kaasa arvatud 0,5 kg soola(maksumusega 1 kopikas). Muide, suitsukahjustusi saanud toiduainete maksumusest kogunenud kopikatest kogunes ligi 100 rubla. Tol ajal oli see üpris hea summa. Mul lihtsalt oli hea kahjukäsitlejast konsultant, kes käskis absoluutselt kõik kahjustunud asjad kirja panna.
Miks sa ei taha asja kokku panna tootejuhendi järgi, kusjuures see ülerõhuklapp oli sul vist boileriga kaasas ja sa pidanud seda poodi eradi ostma minema. Sa ei ole veel ingel taevas, kellel ei ole mingeid muresid, kes ei pea vaevama peakest VE foorumisse probleemide kirjutamisega ja pead seni hakkama saama palju reaalsemate muredega. Hakata võimalike probleemide tekkimisel kellegiga vaidlema? Ise küll ei viitsiks. Aga noh, valik on sinu.

[suvaline]

Oma kinnises süsteemis võite ju Legionella kasvandust pidada, aga kui asi puutub kokku ÜVK-ga siis tagajärjed võivad olla kurvad.

[tabarabarap]

Ilmselt mure sellega et sealt klapist lööb aegajalt vett välja ja vaja tekitada äravool

[Penskarieelik]

Jah, muidugi. Äravooluvajadus paneb piirangud boileri asikoha valikule. Aga peamine põhjus, miks ootan vastust oma küsimusele, on tehniline uudishimu mõista klapi rolli.

[Küülaline]

tehniline uudishimu mõista klapi rolli

Majade veesisenditele pannakse tagasivooluklapid tagasivoolu vältimiseks veetrassi. Sellest tuleneb ka klapi roll boileril. See peaks ju ometi arusaadav olema?

[Urmas]

Äravooluvajadus paneb piirangud boileri asikoha valikule.

Ei pane ta mingeid piiranguid. Piiranguid seab ainult fantaasiapuudus! Klapile saab külge ühendada peenikese vooliku, mille teie otsa pistad tühja plastikkankusse(auto klaasipesu 5l tühi kanister).

[Penskarieelik]

Tänan kõiki vastamise eest!

[Prill]

Kuskil siin teemade rägastikus väideti klapi tilkumise vastu aitavat nipp, kus klapile puuritakse väike millimeeter või paarine auk, augu kaudu ülesurve läheb trassi, tilkumist ei esine ja väikse "tagasilekkega" klapp hoidvat ka enamuse vee õigelpool klappi.

Meenub aastatetagune lugu, kus 8 korteriga majas ühel pensionäril boileririke põhjustas maja veemõõtja riknemise. Kusjuures boiler oli teisel korrusel ja veemõõtja ise keldris. Ei kujutagi ette, mis pidi boileril rikkis olema, termostaat ja tagasivoolu-ülerõhu klapp ei toimi, siis vist võimalik, et kütab sissetuleva veetoru ka keema.
Igaljuhul suur pahandus olevat olnud, et kes korvab kahjud ja veemõõtja, õnneks võrguettevõtte asendas oma kulu-kirjadega veemõõtja ja muid kahjusid vist ei olnud, kui boiler ise ja veetorud olid vanad terastorud, plasti ja moodsama nänni puhul oleks vist need ka üles sulatanud