Õiged vahendid seina ja lae viimistlemisel

[ändi]

Pole ammu ehitanud ja seetõttu küsin targemate nõu. Üks Fibost laotud seina nurk vaja siledaks saada, samuti teine seina ots, mis tundub olevat Aerocist. Fibole vist piisab lihtsalt kipskrohvist, võrgust ja pahtlist. Aeroc pidi kõvasti niiskust imama, kuidas sellele peaks lähenema, et krohv peal püsiks ja kokku ei kuivaks? Samuti seal u 30mm soon kaablite jaoks. Kas võib tõmmata sinna nii paksu vorsti? Lagi on paneelidest, üleni ära krohvitud. Kas paljast osa paneelist peaks enne krohvimist nakkega töötlema? Kas seina ja lakke erinev krohv või pole vahet?
Mis seguga katta põrandas olevad kaablid? Kas ilma viimase isolatsioonikihita kaablit on üldse hea betooni või mõne muu segu sisse panna?

[Urmas]

Üks Fibost laotud seina nurk vaja siledaks saada, ...

Pane kõigepealt ühele seina poolele lauast majakas loodi ja tee kipskrohviga korda. Nurga teise poole jaoks majakat enam vaja pole, lihtsalt eelmise serva järgi täidad ära. Kui see tehtud, siis J pahtliga nurk kinni ja edai viimistle tavapahtliga jne. Paranduse ja seina korraliku osa piirile võiksid J pahtliga kleepida klaaskiud teibiga(mitte segi ajada klaaskiust võrkteibiga). Seda on näiteks Espakis müüa ka 10cm laiusega rullis.

..., samuti teine seina ots, mis tundub olevat Aerocist.

Kahele poole lauast majakad ja tõmbad kipskrohviga siledaks. Ei ole nii kitsal ribal vaja kruntida.Enne nurgatugevduste paigaldamist võid J pahliga paigaldada 10cm laiuse võrkteibi sinna otsaserva ja seejärel nurgatugevdused jne. Kui külgedel krohvitud seina osal nurgatugevdused ei kata ära parandatud osa, siis võiksid igaks juhuks J pahtliga kleepida klaaskiud teibiga. Kaablid võiksid enne krohviga täitmist natuke paremini seina külge kinnitada, just põranda juurest.

Kas võib tõmmata sinna nii paksu vorsti?

Vahet pole, kellele sa pead aru andma, aga võid neile vabalt öelda, et mina lubasin.

Lagi on paneelidest, üleni ära krohvitud. Kas paljast osa paneelist peaks enne krohvimist nakkega töötlema? Kas seina ja lakke erinev krohv või pole vahet?

Nakkega pintseldamine paha ei tee. Täida kipskrohviga. Servade teipimisest loe uuesti eelpool kirjutatut.

Mis seguga katta põrandas olevad kaablid? Kas ilma viimase isolatsioonikihita kaablit on üldse hea betooni või mõne muu segu sisse panna?

Põranda osas kasutaksin vist Weber S-100. Viimase küsimuse vastuse osas jääksin ka ise veidi kahtlevale seisukohale, kuigi, mis saab juhtuda korralikult jätkatud(õiged hülsid või joodetud, liimiga mahukahanevad katted jne) kaablitega seina sees. Aga, millegipärast pildi pealt vastu vaatav minu arvates ei vasta kirjeldatud tingimustele ja on isoleerigateibiga. Ei ole välistatud, et näen pildilt valesti. Märja krohviga auku täites võib niiskus isoleerteibi vahel läbi pugeda.

[Küülaline]

Sellisel kujul, nagu viimasel pildil, ei tohi kindlasti kaablit segusse valada. See paistab ju tavalise teibiga isoleeritud olevat. Iga soon tuleb eraldi pressmuhviga ühendada ja termokahanevaga isoleerida ja siis veel kõik koos jämedama termokahanevaga.

[Urmas]

Sellisel kujul, nagu viimasel pildil, ei tohi kindlasti kaablit segusse valada. See paistab ju tavalise teibiga isoleeritud olevat. Iga soon tuleb eraldi pressmuhviga ühendada ja termokahanevaga isoleerida ja siis veel kõik koos jämedama termokahanevaga.

Pildil olevale jätkule vist jämedamat termomuhvi peale ei venita? Kas tuleks jätkujupp juhet vahele panna? Tekib küll kaks ühenduskohta, aga siis saaks ka jämedamad termomuhvid peale lükata. No ja eks auk tuleks kah suuremaks raiuda, et parandus seina sisse ära mahuks.

[ändi]

See ilma isolatsioonita koht on joodetud, termo peale pandud+veel Tesa vulkaniseeruv teip. Ilmselt ei pane sinna üldse segu, midagi ei tohiks juhtuda. Ei tahtnud auku väga suureks piigata, sellepärast sai selline lahendus. Teised kaablid on samamoodi paigatud, need valan põrandasse. Otsisin enne jootmist, et milline oleks kõige parem viis kablasid jätkata. Jõudsin järeldusele ,et presshülsid ja termo. Läksin ühe väga tuntud el. tarvete poodi neid hülsse ostma aga tange polnud kohapeal ja ei viitsinud mööda linna otsima hakata. Müüja soovitas "veel paremat lahendust", termokahanevad hülsid. Tundus kiire ja lihtne värk, paigaldasin neid aga tundsin, et midagi nagu rõhub ja töö ei edene. Jätsin pooleli, mõtlesin õhtul kodus ja teine päev võtsin jootmistarvikud kaasa. Lammutasin ühe selle termokahaneva hülsi lahti, ega väga suurt jõudu polnud vaja, sest see ikka väga hädine ühendus. Jootsin juhtmed kokku ja siis oli hing rahul tööga.

[ändi]

Põhiline, et ikka joota oskasid. Ca 50% jootjatest on sellised, kes suudavad kuidagi otsad kokku käkerdada ja neid võiks "tinutajateks" nimetada. Võiksid pildi teha- lisada 1-st jootekohast.

Loodan, et sobib ja paned allkirja alla

[Urmas]

Arvan, et peale väikest täpsustust selle esialgu probleemse ühenduse kohta, ise küll julgeks augu segu täis loopida.

[ändi]

Kui see tehtud, siis J pahtliga nurk kinni ja edai viimistle tavapahtliga jne. Paranduse ja seina korraliku osa piirile võiksid J pahtliga kleepida klaaskiud teibiga(mitte segi ajada klaaskiust võrkteibiga). Seda on näiteks Espakis müüa ka 10cm laiusega rullis.

..., samuti teine seina ots, mis tundub olevat Aerocist.

Kahele poole lauast majakad ja tõmbad kipskrohviga siledaks. Ei ole nii kitsal ribal vaja kruntida.Enne nurgatugevduste paigaldamist võid J pahliga paigaldada 10cm laiuse võrkteibi sinna otsaserva ja seejärel nurgatugevdused jne. Kui külgedel krohvitud seina osal nurgatugevdused ei kata ära parandatud osa, siis võiksid igaks juhuks J pahtliga kleepida klaaskiud teibiga.

Kas need teibid on nii erinevad, et peab eri teipi kasutama? Mul seda võrkteipi on rullike, võin hankida teist ka, kui tulemus parem saab ja praod ära hoiab. Veel küsimus, et kas on palju parem või lihtsam kasutada 2 erinevat pahtlit? Olen varem kokku puutnud Sheetrocki sinise ja rohelise sildiga toodetega. Kas tänasel päeval on midagi paremat soovitada? Kipskrohvi ma korraliku seinaga päris tasa ei tõmmanud, jätsin paar mm madalamaks. Kas peaks korralikkust seinast 2-3 mm paksust maha lihvima, et teibile ruumi teha ja ei peaks hakkama pärast väga pikalt pahteldama, et seina sigeks saada? Mul kohati rumal komme asju üle forsseerida, ehk on mõttekäik arusaadav?

[Urmas]

Kas need teibid on nii erinevad, et peab eri teipi kasutama? Mul seda võrkteipi on rullike, võin hankida teist ka, kui tulemus parem saab ja praod ära hoiab.

On erinevad. Klaaskiudteip on õhuke klaasriide riba, paranduskohad jäävad madalamad ja lihtsam hajutada. Reedel lihvimise käigus avastasin, et kipspinnale(renoveeritav, mitte uusehitis) on tekkinud on pragu. Uniflot ja klaaskiudteip tegid oma töö nii, et sain paari tunni pärast juba paranduskoha lihvida ja kruntida. Rull(25m) klaaskiudteipi maksab vist 1€ ringis, vähemalt Espakis. Võrkteibiga tehes pead vähemalt 2x täitma, sest võrgusilmad kuivavad sisse.

Veel küsimus, et kas on palju parem või lihtsam kasutada 2 erinevat pahtlit? Olen varem kokku puutnud Sheetrocki sinise ja rohelise sildiga toodetega. Kas tänasel päeval on midagi paremat soovitada?

Ei ole ei parem ega lihtsam, vaid lihvimisel võib hoopis probleeme tekitada. Kui all on jämepahtel ja peal peenpahtel, siis lihvimisel võid kergesti jämepahtli välja lihvida ja siis juba palju õnne paranduste tegemisel. Ise olen viimasel ajal kasutanud Makrosfera jämepahtlit, mis mõeldud rulli või pritsiga pealekandmiseks(kotil kollane kleeps). Seda on ka käsitsi paigaldamise jaoks ja nende erinevus seineb viskoosuses. Pritsi oma on väikse sutsu vedelam ja sobib mulle paremini, kuigi kannan seina-lakke käsitsi ehk ei ole vaja vett lisada, et töö ludinamalt läheks. Midagi pole häda ka Vivacolor LH või LF-l, Sheetrocki omadel. Vahest mängib suuremat rolli hind.

Kipskrohvi ma korraliku seinaga päris tasa ei tõmmanud, jätsin paar mm madalamaks. Kas peaks korralikkust seinast 2-3 mm paksust maha lihvima, et teibile ruumi teha ja ei peaks hakkama pärast väga pikalt pahteldama, et seina sigeks saada?

Kui allub lihvimisele kergelt, siis võid teha, aga ise olen hajutamisega hakkama saanud. 25-30cm mõlemale poole on piisav.

Mul kohati rumal komme asju üle forsseerida, ehk on mõttekäik arusaadav?

Mõistlikkuse piires täiesti tervitatav nähtus, sest remonti sa enda(?) jaoks vist ei tee 2x aastas, et, ah, küll poole aasta pärast teen uuesti kui hetkel läkski natuke nihu.

[ändi]

Millega saab laest ja seinast paksema kihi maha lihvida? Laes on erinevate tubades 5-15mm kõrguste erinevus. Ei tahaks hakata nii pikalt pahteldama. Loodiga vaadates tahaks ühe toa poolt paksema kihi maha võtta, siis juba läheb asi paremaks ja saab pahtliga ühte tasapinda. Teine koht on köögi seina osa, kus alumine ots jookseb loodist välja ja toa poole sisse. Sealt tahaks kah kõvasti maha võtta. Kas elektriline lihvija mingi 60-80 paberiga oleks õige valik või on veel mõni hea moodus? Ja siis veel küsimus, et kas leiduks mõni lahtise käega maaler, kes lõpuks tuleks tõmbaks need nurgad ja seinad sigeks? Ise teen mustema töö ära aga lõpu viimistluse jätaks spetsi hooleks hea meelega. Töö asukoht Harkujärve. Kellele võiks huvi pakkuda, saada privaatsõnum ja võtan ise ühendust.

[Urmas]

Millega saab laest ja seinast paksema kihi maha lihvida? Laes on erinevate tubades 5-15mm kõrguste erinevus.

Mahalihvimiseks head lahendust ei ole, aga minu jaoks oleks lihtsam võimalus kergelt juurde krohvida. Neid eelmise riigikorra ajal ehitatud kortermajade lagesid, millede paneelide otsad meenutavad tormise mere laineid, on küll sirgemaks ja visuaalselt korrektsemaks krohvitud.

Loodiga vaadates tahaks ühe toa poolt paksema kihi maha võtta, siis juba läheb asi paremaks ja saab pahtliga ühte tasapinda.

Kas ilma loodita ka häirib see kõikumine? On´s need kõikumised ilma loodita nii märgatavad? Suuremate pindade(ca 20+m2) puhul üldjuhul ei tohiks häirima jääda. Tähtsamad kohad on lae ja seina kokkupuute pinnad ja tavaliselt sellist kõikumist laes eriti ei märka kui just lakke ei tule valgustus, mis jookseks piki lage. Lae ja seina kokkupuute kohas aitab vigu optiliselt peita nn lutikariba ehk 19-38mm laiune lae värvi üleminek seinale. Lutikariba laiuse kõikumine sõltub lae kõrgusest. Mida kõrgem lagi, seda laiema teibi saab petekaks panna.

Nagu oled enne maininud oma ülemõtlemist, siis minu arvates oled sa juba muutunud perfektsionismi taotlevaks pedandiks. Loe vähem mu kommentaare ja võta asju rahulikumalt! Hakka parem mõne üldraamatukogu kasutajaks ja loe kasvõi eneseabi õpikuid, et kuidas probleemi lihtsamalt suhtuda, selmet laes 5-15mm kõrguse vahet vahtida. Huvitavat raamatut lugedes sul lihtsalt ei ole põhjust lage vahtida. Paljud probleemid tekitavad inimesed endale igavusest. Läbi on ka need ajad, kus tellija pani palgapäeval lati seinale ja niimitu 500 eegust sealt läbi mahtus, siis see võeti palgast maha. Õnneks teed ise ja oled vist ise ka tellija.

[ändi]

Mitte, et kedagi väga huvitaks aga valmis ta sai.

[Urmas]

Mitte, et kedagi väga huvitaks aga valmis ta sai.

Pildi pealt ei saa hästi aru, aga kui tegelikkuses ka kriitikat kannatab, siis on ju tore. Ja peamine, et ise rahul oled. Loodan, et mu mõningagad soovitused aitasid ja näedsa, said ise hakkama küll. Ei olnudki mulle vaja raha maksta.