Suvemajakese ehitusest, rookatusest ja muust

[rs7]

Tere!

Mõni aeg olen mõlgutanud mõtet, et võiks endale järve äärsele krundile väikese suvemaja/suvise külalistemaja ehitada. Väikese 4x5m. Üks 20m2 ruum ja eraldi teisi ruume ei ole vaja.
Ega sellel teemal ei olekski otselest mõtet, kui telliks kogu töö ja sellega oleks ka asi ants.
Aga tahaks ise ehitada kogu asja algusest lõpuni. Vundamendist katuseni ja akende-uste paigaldamiseni.
Tuleb ka tõdeda, et mul ei ole eelnevat ehituskogemust. Aga on mõned sõbramehed, kes on sellel alal töötavad, küll aga sisemeestena. Müüride ja katuste tegijat ma ei tunne.

Aga... Esmane ideekavand näeb välja selline, et vundamendi valaks, seinad laoks plokist, krohviks välisseinad, siseseina värvitud voodrilaud ja kuna mul järve ääres vohab pilliroog nii mis hirmus, siis prooviks eksperimendi käigus ise seda talvel lõigata ja suvel paigaldada. Rookatus on selle ehituse juures ka kõige huvitavam asi ja minu arvates sobib see ka muu kompleksiga kokku.
Sestap ka küsimus rookatuse asjatundjaile, et kuna katuse kalle peab olema 45-50 kraadi, siis see teeb katuse
viilu kõrguseks umbkaudu 4 meetrit. kiire arvutuse kohaselt on katuse pindala umbes 60 ruutmeetrit, mis võib muutuda vastavalt sellele, kas ehitada otsad kokku või mitte. Hetkel on koos. Tundub viusaalselt ilusam.
Olen lugenud, et katusele kulub rookahle (63 cm ümbermõõduga roogudest punt) kümme tükki ruutmeetri kohta. Roo pikkus on umbkaudu 170 cm. Kas see tähendab siis seda, et 30 cm paksuse katuse ehitamiseks on vaja ca 600 rookahlu varuda? Tundub kuidagi paljuvõitu nii pisikese maja kohta.
Millisest plokist oleks kõige lihtsam sellist suhteliselt pisikest majakest laduda? Armeerimine on vajalik olenemata seinte suurusest? Uitmõttena oleks kena, kui seinte välised servad oleksid ümarad.

Siia alla panen pildikese, mis mul mõttes on ja kiiruga ära visualiseerisin.

Kive veel tellitud ei ole ja labidatki ei ole maasse löödud. Hetkel ainult indeefaas ja mõtlen, et kas on üldse šanssi eksperiment edukalt sooritada.
Tänan kõikide vastuste ja nõuannete eest.

[keemik]

Teeks pigem puitkarkassil ja postvundamendil.

[aero]

Kui pisut norida siis teemaalgataja ei küsinud - mida või kuidas teeks kasutaja x või y. Ta küsis kommentaari oma plaanidele. Viimaste suvede kuumade ilmade peale mõeldes mina eelistaksin küll betoonplaati ja kiviseinu. Rookatus peaks päris hea soojusisolaator olema. Kui vältida ka lõuna- ja läänekaarte akendest sissepaistvat päikest, siis peaksid olema kõik eeldused, et saab suvel hakkama ilma aktiivjahutuseta. Rookatust ei oska kommenteerida aga usun, et asjatundjad ei pea paljuks isetegijale näpunäiteid jagada või mõneks nädalaks abitööliseks võtta vms.

Optimaalne armeering tundub mõistlik. Kui soov on välisnurgad kumeraks teha siis aeroc peaks kõige töödeldavam olema ja õõnesplokk on ebamugavaim. Riskides astuda samale rehale, millest alustasin - kooskõlastades oma eskiisi (pädeva) arhitektiga on tõenäolisem, et su majake hakkab nii seest kui väljast ok ja proportsioonis välja nägema ja vähendad tuleviku heietusi stiilis (oleks pidanud ikka ...). Vähemalt tõmbid/pennid tuleks läbi möelda, et katus ei hakkaks seinu laiali lükkama.

[Urmas]

Mõni aeg olen mõlgutanud mõtet, et võiks endale järve äärsele krundile väikese suvemaja/suvise külalistemaja ehitada. Väikese 4x5m. Üks 20m2 ruum ja eraldi teisi ruume ei ole vaja. ...

Lugesin hommikul teemat ja mõtlesin, et ah, las ta olla. Nüüd õhtul uuesti pilku peale visates tekkis paar küsimust. Esimene- mille kuradi pärast on SULLE vajalik aastaringseks elamiseks mitte mõeldud ROOKATUSEGA pergalo? Kolmel suvekuul kasutamiseks panna selline raha sinna alla? Jah, ma saan aru, et külaliste majutamiseks, aga kas need külalised on väärt seda raha? Vaevalt, et sa hakkad oma külaliste käest mugavusteta majakeses ööbimise eest raha küsima ja kui hakkad, siis varsti sul ei ole enam neid külalisi ning suvemaja jääb jõude seisma. Mida see planeeritav majake sulle või/ja su perele isiklikult juurde annab? Näiteks, kui meil on maal pidu, siis ca 20 inimest majutab üheks-kaheks ööks ära küll. Kes saab vooditesse, kes toa põrandale madratsitele, keegi läheb sauna eesruumi voodile, veidi jahtunud leiliruumis on magatud, keegi on endale telgi kaasa võtnud jne. Ise olen maganud ka batuudil ja muide väga mugav. Ja mis põhimine- ei mingeid kulutusi külaliste majutamiseks. Kui kellegile külalistest need magamisvariandid ei meeldi, siis tavaliselt on kõik tulnud kohale autoga ja autoga võivad sõita ka koju oma pehmesse voodisse magama.
Teiseks- ma saan aru, et rookatusega suvemajake sobib su järveäärsele krundile ja aknast vaadates paistab roogu ka laialt käes olema, aga kas see roog ikka on vabalt sinu lõigata? Ei taha uskuda, et see on peremeheta vara.

[aero]

...mille kuradi pärast ... ... kas need külalised on väärt seda raha?

Sa tahad inimeste väärtust rahasse arvutada. Oma direktori väärtuse oled juba kokku löönud? Raha on vahend, tuleb ja läheb. Inimesed, kohtumised, emotsioonid, kogemused - kogu see värk võiks rahast olulisem olla. Sa ei arva nii?

[Urmas]

Raha on vahend, tuleb ja läheb. Inimesed, kohtumised, emotsioonid, kogemused - kogu see värk võiks rahast olulisem olla. Sa ei arva nii?

Ei arva. Külalised tulevad ja lähevad ja selle üks-kaks ööd õige külaline kannatab ära askeetlikemates tingimustes(põrandal) magades. Mul on külaliste jaoks maja ehitusele kuluva rahaga targematki teha. Ma ei saa mingit emotsiooni ega kogemust magavast külalisest.

[rs7]

Oh jummel... Esiteks tänan kõiki vastuste eest, aga kommenteerin kõigepealt Urmase postitust.
Kulla Urmas, ära Sina küll minu raha loe. Las see otsus, kas vajaminev rahasumma on minu jaoks palju või vähe, jääb minu otsustada. Kas ma olen selle jaoks pikalt raha kõrvale pannud või on see mul tagataskust võtta jääbki sinu eest saladuseks. Tahan ja ehitan. Kui majake peaks valmis saama, kas üht või teistpidi, ja ma olen sellega rahul, siis ehitan kasvõi kolm. Mõtle kuitore! Kui kallid kauged sugulased ja sõbrad tulevad külla mitte ainult päevaks joomapeole kus keegi kukub ja ärkab seal, kus jalg enam ei kanna, vaid kõigil on mitte ainult oma koiku, vaid lausa oma maja! Seda juba saia peale ei määri. Ja üleüldse tunnen ma asjade omamisest rõõmu ainult jagades neid lähedaste inimestega. Ja kui minu majake ei ole hõivatud külalistega, siis saame soojadel suveõhtutel seda oma kalli kaasaga kasutada nii nagu me tahame. Vot nii, kallis Urmas - selle kuradi pärast. Loodan, et vastus ammendas ja ei pea sinu poolt enam kahtlasevõitu finantsnõustamist kuulama.
Loodan ka, et sa liigselt teiste inimeste rahakasutamise pärast pead valutades und ei kaotaks, aga lisan siia veel ühe müsteeriumi Sulle. Paar aastat tagasi lasin endale kasvuhoone paigaldada. Kindlasti, Sa, Urmas, oskaksid täpse rahasumma kiiresti peast arvutades Maxima letihinnaga tomatitesse arvutada ja mitusada kilo saaks selle eest Kreeka, Hispaania või Intsu Talu tomateid. Või hoopis võiks arvutada juba tonnides?? Vot see jääbki Sulle nüüd mõtlemiseks ja mõistatamiseks. Ka see, mitu autot mul kodus on või käin ma tööl ja poes jalgsi või jalgrattaga ei ole ka teps mitte sinu asi, kuigi võid ka selle üle õhtuti mõelda.
Mis puutub nüüd pisut ka teema sisusse, siis minu krunt jookseb vee piirini. Vesi on juba riigimaa. Kas mul on õigus sealt lõigata või ei ole, ma jään vastuse ausalt öeldes võlgu. Oleme naabrimehega järve äärt kinnikasvava vaate puhastamiseks kohati aasta-paari tagant lõiganud ja koos võsa lõikamisega oleme ka pilliroo maha võtnud. Pilliroog on aga selline tegelane, et talvel lõigates on jaanipäevaks juba padrik ja ei olegi aru saada, kas on lõigatud või mitte. Siiani ei ole keegi märkuseid teinud ja kas ma panen lõigatud võsa ja pilliroo hunnikus põlema või köidan selle vihku ja panen katusele, ei tohiks normaalses ühiskonnas olla mingi takistus.


Aga rohkem veel tahan tänada neid sõbralikke ja sisu puudutavaid vastuseid ja soovitusi
Mis puutub puitkarkassi või kivimüüri, siis mulle tundub, et soonega kiviplokist on mul lihtsam saada sirget ja kandvat seina. Lisaks sellele tahaks küsida, et millised need plokid on, mis ei vaja lisasoojustust ja millised vajavad? Olen kuulnud, et mõned plokid on niisama hästi kui valmis karkass, mis vajab vaid sise- ja välisviimistlust. Lisaks sellele on kiviseinad kuumal päeval pisut jahedamad, nagu aerogi mainis. Jahedamal aastal on võib-olla vaja ka lisakütet. Ei plaani majja tulekollet, kütaks siis ajutiselt elektriga, kui vaja.
See eskiis on esialgne mõtte visualiseerimine ja proportsioonid ja üldine välimus on alles kujundamisel.
Kui vaadata traditsioonilisi rookatusega maju, siis need kipuvad olema tänapäeva mõttes kentsakalt ebaproportsionaalsed just tänu oma terava katusekalde tõttu. Kui kasvõi mõelda Eesti traditsioonilise rehielamu peale, siis tavalist kasvu mees läheb maja räästa alt kummardades läbi, aga harja kõrgus seinast on viis meetrit. Kui sellisele katusele panna peale plekk, siis näeb tõesti kummaline välja, kui aga roog, siis on silm harjunud selliste proportsioonidega.

Aga tahaks siia teemasse tuua sisse ka uue mõõtme, mida ma mõtlesin pealkirjas ...."ja muust" all.
Isetegemise lust ja õppimine on ajendanud mind vaatama igasuguseid ebastandardseid lahendusi. Vaadates neid aiamaju, mida pakuvad enamus moodulmajade tootjaid, on isu selliste lahenduste vastu kadunud. jutt on siis nendest 28-44mm seina paksusega majakestest.
Olles siin-seal ilmamuna peal ringi käinud, on mulle väga sümpaatseks saanud igasugused "huvitavad" lahendused. Traditsiooniline arhitektuur ja ehitamine materjalidest, mis on saadaval sealt samast maja ümbert või selle ligidalt. Rannikul on kasutusel olnud juba aastatuhandeid pilliroog. Seda nii Eestis kui Britannia saarel kui ka Prantsusmaal ja ilmselt mujalgi Euroopas. Sisemaal on metsamaterjal olnud see põhiline, millest on tehtud nii seinad kui ka katus. Ja loomulikult põllukivi.
Just Briti saare rannikul ja Prantsusmaa Normandia piirkonna taluarhetektuur on minu arvates visuaalselt väga kena oma romantilise-arhailise piparkoogimajakese väljanägemisega. Seda võib siis ka arvata, plaanitava maja inspiratsiooniallikaks. Üldiselt on tegemist kiviseintega, millele on kantud valge lubjakrohv või midagi taolist ja katusel on pilliroog igasuguste huvitavate vormide ja mustritega paigaldatud.
Rääkides käepärastest materjalidest, siis metsa mul ei ole - võib-olla vaataksin siis asja läbi selle prisma.
Küll aga on mul karjamaa, mida enam ei karjatata ja seepärast ongi pilliroog võtnud järve kaldal võimust.
Igal aastal kutsun ma kohaliku farmipidaja, kes niidab maa ära ja keerab selle rulli ja viib oma loomadele.
Kord Hispaanias juhtusin nägema maja, mis oli ehitatud puitkarkassi peale ja karkassi vahele täiteks oli jutu järgi laotud tihedad heinapakid. Sellele oli krohv peale tõmmatud ja mis seal salata- maja nägi väga lahe välja. See oli siis elumaja. Hiljem uurides selle kohta olen leidnud, et Californias ja mujal, kus on üldiselt väga kuiv kliima, see ei olegi nii ennekuulmatu meetod, aga siiski haruldane. Eestis pole sellist asja veel kuulnud ega näinud, et maja tagant ära niidetud heinast maja ehitatakse. Aga meitel on ka kasutusel pilliroomatid, mille peale kantakse fassaadikrohv ja mis toimivad ühtlasi ka soojapidava välisfasaadi materjalina.
Ühesõnaga - siin teemas võib igasuguste materjalide ja ebastandardsete lahenduste pakkumisega vabalt välja tulla. Lasta natuke fantaasial lennata - see on see, mis mind selle majakese juures ka köidab. Murukatus, põllukivist vundamendid, rookatustest ja -mattidest ja nii edasi.

Aitäh!

[Prill]

Väga lahe teema, hea jälgida kui kellegi on rikkumata visiooni ja energiat selliste projektidega tegeleda.
Paar asja mida tasuks hoolikalt läbi mõelda. Esiteks kas kindlasti on tegu suvemajaga ja tulevikus ei teki tahtmist aastaringi kasutatavaks teha - kui on kasvõi pisuke mõte, et võiks külmemal ajal ka kasutatav olla, on tark soojustuse ja avatäidete (aknad-uksed) osas sellega kohe arvestada.
Teine aspekt tuleneb esimesest, kui plaan ainult pisike suvemaja, kas on seda mõtet teha nö kivimajana, mida paljud isegi pärismajaks peavad ebamõistlikuks kulutuseks.
Üks variant oleks sihtida kohe seda öko värki, teha näiteks rookatusega põhumaja, see on sarnane Teie kirjeldatule, ainult mitte heinapakkidest vaid põhupakkidest ja neid peaks ka Eestis olema tehtud ja internetis info leitav. Põhumaja on vist kandekonstruktsioonilt puitkarkassmaja, kus karkassivahed on täidetud põhupakkidega, mis on terasvõrgu ja krohviga kaetud näriliste ja välismõjutuste eest ehk näeb välja nagu kivimaja Meenub, et kuskilt lugenud, et seest savikrohviga tehtud põhumaja kliima pidi samuti hea olema, st hea niiskusrežiim, hoiab suvel jahe ja talvel soe.
Rookatusega katsetamine on tänapäeval lihtne, sest enamus hoonete katuseid kaetakse katuse aluskattega, mis tagab sademete kindluse, kas katusekatteks on plekk, kivi, sindel või roog on juba esteetika küsimus. Isegi kui isetehtud rookatus ei tule veekindel, ei oleks see probleem ja roo puhul saaks keskenduda rohkem väljanägemisele nö butafooria. Samas rookatuse puhul ei saa päris mütsiga lööma minna, rookatus peaks ka tuultele-tormidele vastu pidama ja õige kinnitustehnoloogia on oluline.
Roogu vist lõigatakse talvel, siis pidavat maa kandma ehk jääpeal seda tööd parem teha kui m.nadeni mudas.

Arhitekti kaasmine on tungivalt soovitav, kui vähegi suuremat (nii raha, kui töö mõttes) ja ehitusvõhikuna projekti ette võtta.
Paha mõte ei oleks oma ehitusoskusi ja mõtteid proovile panna mõne väiksema ehitise peal, näiteks kui on plaan kuur, varjualune, lehtla vm rajada võiks sellest alustada, saaks nö kätt proovida ja miks mitte seda rookatuse teemat ka proovida.

[Urmas]

Mis puutub nüüd pisut ka teema sisusse, siis minu krunt jookseb vee piirini. Vesi on juba riigimaa. Kas mul on õigus sealt lõigata või ei ole, ma jään vastuse ausalt öeldes võlgu. Oleme naabrimehega järve äärt kinnikasvava vaate puhastamiseks kohati aasta-paari tagant lõiganud ja koos võsa lõikamisega oleme ka pilliroo maha võtnud. Pilliroog on aga selline tegelane, et talvel lõigates on jaanipäevaks juba padrik ja ei olegi aru saada, kas on lõigatud või mitte. Siiani ei ole keegi märkuseid teinud ja kas ma panen lõigatud võsa ja pilliroo hunnikus põlema või köidan selle vihku ja panen katusele, ei tohiks normaalses ühiskonnas olla mingi takistus.

Sul on natuke vale arusaamine sellest, et sinu krunt on sinu oma ja võid teha mida tahad. Ega ikka ei ole küll. See "sinu krunt" on samuti riigi oma ja lisaks maksad selle eest riigile renti maamaksu näol. Ise tavaliselt enne tegutsemist nuhin välja tegevuse seaduslikkuse, nonii igaks juhuks. Sinu ja su naabrimehe tegevus peaks käima Looduskaitseseaduse alla.

Mis puutub puitkarkassi või kivimüüri, siis mulle tundub, et soonega kiviplokist on mul lihtsam saada sirget ja kandvat seina.

Sirgeid prusse kasutades ise küll ei suudaks saada kõverat seina.

[suvaline]

Urmas,
valla ministritega tuleb soojad suhted hoida. Ise olen saanud emailitsi loa looduskaitsealusest pargist ära koristada tormiga murdunud oksad kütteks, oluline et visuaalne pool korralik oleks. Tüved lähevad vallasantidele kütteks.
Vaevalt et ühe onnikese katusele mõeldud pilliroo pärast KOV nutma hakkaks ja veekogu tervisele mõeldes peaks iga KOV rõõmus olema, kui "huvitatud osapool" oma raha eest pilliroo ära koristab (seda mitte ärilisel eesmärgil).

rs7, tehke kohe törts tõsisem hoone. Varsti soovite ka märtsis ja novembris naisega hõõgveini järve ääres nautida. Omad kogemused oma maakoduga. Muretsege või laske teha projekt, kus saate ise iga sõlme ise välja ehitada, sest ilma ehitusinseneri hariduseta tundub see olevat hetkel "kahe pulga risti panek ja keskele teeme lõkke".

[pikk88]

Ühesõnaga - siin teemas võib igasuguste materjalide ja ebastandardsete lahenduste pakkumisega vabalt välja tulla. Lasta natuke fantaasial lennata - see on see, mis mind selle majakese juures ka köidab. Murukatus, põllukivist vundamendid, rookatustest ja -mattidest ja nii edasi.

Aitäh!

Mõned aastad tagasi, kui alustasin oma maja planeerimisega, olin veendunud, et katus tuleb mättast/murust. Hea ja odav materjal. Võta koori ainult hoone kõrvalt üles ja pane paika. Aluskatuse tegemine käib ka lihtsalt. Kaks kihti tõrvapappi ning mummukile, et pinnas paremini paigal püsiks. Ühe katuse ehitasin ka valmis, kuid praeguseks olen meelt muutnud. Seda katust vaja pidevalt hooldada ning kuna ma olen loomult laisk inimene, kes ei viitsi pidevalt katust kasta ja rohida siis hetkel vaatan ühemõtteliselt kivikatuse suunas. Lisaks sellele vaja mätaskatusel ka neid puidust tugesid pidevalt tõrvata ja jälgida, et need mädanema ei hakkaks. Katus pidi muidu vastu pidama päris kaua. Kui õigesti mäletan siis suurusjärku 30 aastat ennem, kui kapitaalsemat remonti tarvis ette võtta. Reaalsus on see, et hetkeseisu järgi on aega nii vähe, et sellel suvel ei jõua isegi mitte nii kaugele, et osta vahendajalt paarkümmend ruutmeetrit uut mätast ning seda koos niisutussüsteemiga katusele paigaldada. Niisutamiseks oleks lihtne kastmisvoolik millele naelaga augud sisse pekstud. Nii too katus aianurgas hetkel kasvab. Samas on reaalsus see, et kui hoolduse vahega liiga pikale minna ja õige aeg käest lasta siis mädanevad küljelauad lihtsalt läbi ning kogu krempel vajub lihtsalt laiali.
Üks pilt ka lõpptulemusest.

[aero]

...kas ma panen lõigatud võsa ja pilliroo hunnikus põlema või köidan selle vihku ja panen katusele, ei tohiks normaalses ühiskonnas olla mingi takistus.

Sul on natuke vale arusaamine sellest, et sinu krunt on sinu oma ja võid teha mida tahad. Ega ikka ei ole küll. See "sinu krunt" on samuti riigi oma ja lisaks maksad selle eest riigile renti maamaksu näol. Ise tavaliselt enne tegutsemist nuhin välja tegevuse seaduslikkuse

Kui finantsnõuannet ei vajata, siis tasub katsetada juriidikaga.

Mis puutub puitkarkassi või kivimüüri, siis mulle tundub, et soonega kiviplokist on mul lihtsam saada sirget ja kandvat seina.

Sirgeid prusse kasutades ise küll ei suudaks saada kõverat seina.

Profid mõõtsid-valasid vundamenditaldmiku. Nende ülemused, omaniku järelevalve ja tellija - kõik olid rahul kuni tuli müürimees ja näitas kuidas esimene plokirida kipub ühest nurgast üle taldmiku serva. Ladumine oli täpne. Soonega plokk peaks lihtsam ja kiirem olema vist küll. Ma olen endale ladunud vaid sooneta plokki ja tellist. Kui eesmärgiks on arhailine stiil, siis väikesed seinakõverused käivad asja juurde ja siledat plokki ei ole vaja välistada.

[Urmas]

Kui finantsnõuannet ei vajata, siis tasub katsetada juriidikaga.

Kuna veekogude kallasrada on vaba, siis võib mõni roheline seal kolada ja avastada, et lendorav on pardipessa endale elamise teinud, teavitab sellest keskkonnaametit, et nii lolli lendoravat ei leidu tervel planeedil Maa ja see loll lendorav tuleb kaitse alla võtta ning tagatipuks keelatakse ka inimestel 2km raadiuses elamine.