Maamaja veesüsteem

[5U175]

Pildil on vana maamaja praegune sissetuleva vee lahendus, valge toru läheb ühte wc potti ja 30l boilerisse, need jäävad alles. Nüüd oleks aga samast kohast vaja vedada renoveeritava osa veevärk. Mismoodi ja mis torujämedusega seda mõistlikum teha oleks, uude poolde tuleb köök, vannituba, ca 100m2 küttega põrand, maaküte ja selle soojaveeboiler, kunagi hiljem ka teise korruse vannituba. Kui keegi viitsiks võiks puust ja punaseks teha, või oskab viidata mingile materjalile kust saaks infot, kuna objekt asub suht kaugel asustatud kohtades siis kohale tulemiseks, konsuldatsiooniks või töötegemiseks, mõistlikku pakkumist pole saanud

[Urmas]

... , kuna objekt asub suht kaugel asustatud kohtades siis kohale tulemiseks, konsuldatsiooniks või töötegemiseks, mõistlikku pakkumist pole saanud

Mõistliku pakkumise saad siis kui sul on mõistlik projekt, mille alusel pakkujad saaksid teha mõistliku pakkumise ja arvesse võtta kõiki nüansse alates asukohast ja lõpetades viimase kruviga. Kui sul mõistlikku projekti ei ole, mille alusel pakkuja saaks koduse arvuti taga istudes veidi kalkuleerida, siis jäädki ülemõistuse pakkumisi saama. Sinu soovide kirjeldus ei ole projekt.

[suvaline]

Urmas, vaata manomeetrit: klistiiriga peseb hambad ka korraga puhtaks, suva mis läbimõõt torudel.
Lisatud: praktikud, mitut viga fotol näete?

[Kalvis]

Iseenesest tuleb pildil nähtud kohast toru lahti võtta ja kollektor vahele panna. Sama asi on vaja teha soojaveeboileri juurest või siis ostad boilereid juurde.

[elektron]

Iseenesest tuleb pildil nähtud kohast toru lahti võtta ja kollektor vahele panna. Sama asi on vaja teha soojaveeboileri juurest või siis ostad boilereid juurde.

Aga miks, kui üks ühenduskoht on juba reservis olemas ja kork otsas?
Ei saa pildilt aru, kas on 1/2 või 3/4'', aga kuna survet on kõvasti, siis tõmbad sealt nt 20mm alupexiga külma vee uude majaossa, seal võid hargnemisi juba 16-se alupexiga edasi teha.

Kuidas küll põrandaküte asjasse puutub, sellest ma aru ei saa

[suvaline]

elektron,
Te pole innovatiivne: kui on põrandaküte siis äkki on ka põrandajahutus? Elab inimene näiteks surnuaia lähedal ja teeb "trenni" külmade varvaste näol?
Karta on, et sellise survega võiks kasutada 2,0 mm ja sada meetrit eemal 1,6mm alupexi, oleks vähemalt huvitav katse.
Endiselt: mitut viga näed fotol?

[Kalvis]

Nägin ka korki jne. Seepärast oligi üldine vastus - et vaadaku kus ise lihtsam vahelt võtta. Väljuvale liinile saab alupexi lihtsalt vahele lõigata. Samuti on sisenev PEM, ka sinna pole probleemi väljavõte teha. Küsimuses on tihti ilu mõõde ja küsija maitsemeelt ei tea.
Kogu küsimus on lihtsalt nii lihtne - leidku küsija mõni torumees ja lasku töö lõpule viia.

[ping]

Nähes pildil sellel manomeetril "hallitust", arvan et see mõõteriist on juba ammu surnud ja näitab aiateibaid.
Mehhanism on kinni ja hüdrolöögid on näidu ülesse löönud. (Manomeeter on ju valesti, toru otsa paigaldatud.)

[suvaline]

ping, aga kuhu selle manomeetri siis oleks pidanud algselt panema?
Kas aiakastmisvoolikuga eest ära tõstma (muru tahab ju niita) ja rõdule?

[ping]

ping, aga kuhu selle manomeetri siis oleks pidanud algselt panema?
Kas aiakastmisvoolikuga eest ära tõstma (muru tahab ju niita) ja rõdule?

Mitte toru otsa, kuhu koondub hüdrolöögi laine vaid kolmiku külgharule, et lööklaine läheks manomeetrist mööda.
Näiteks selline paigaldus oleks sobilik aga üldveemõõtja asukoht peaks olema eespool:


Aurutorudes, kus juba projekteerimisel arvestatakse hüdrolöökidega kasutatakse külgväljavõttel erinevaid summuteid ja "seasabasid" enne manomeetrit:



Ka auto vedelikkude rõhkusid mõõdetakse kolmikult, mitte tupikliinilt (asiaadid nimetavad bensiini - "oil"):

[suvaline]

õpilane ping, istuge, kaks (tegelt üks!)

[elektron]

Ainuke, mille üle võiks "kobiseda" on see, et pem liitmik on seina sees, kui sealt midagi lekkima peaks. Samas eks lõpuks ole see ikka näha ka. Manomeetri asukohal pole midagi viga, rõhk levib gaasis ja vedelikus ühtlaselt igalepoole.

[ping]

õpilane ping, istuge, kaks (tegelt üks!)

Paluks korrektselt argumenteeritud põhjendust.
Mitu korda päevas keskmiselt ise jälgite erinevate manomeetrite näitusid ja võrdlete nende näite reaalse torustikus oleva rõhuga?

[ping]

... Samas eks lõpuks ole see ikka näha ka. Manomeetri asukohal pole midagi viga, rõhk levib gaasis ja vedelikus ühtlaselt igalepoole.

See kehtib kooliraamatus ühtlase rõhu korral vedelikus kus puuduvad määramatud lisategurid - sodi vedelikus, hüdrolöökidest põhjustatud mõõteriista mehaaniline kulumine, ummistuv düüs manomeetri ees ja ajafaktor.

[suvaline]

õpilane ping, istuge, kaks (tegelt üks!)

Paluks korrektselt argumenteeritud põhjendust.
Mitu korda päevas keskmiselt ise jälgite erinevate manomeetrite näitusid ja võrdlete nende näite reaalse torustikus oleva rõhuga?

Kui Te nii jätkate siis Teie hinne võib muutuda lausa negatiivseks.
https://www.osta.ee/hudraulika-ja-pumba ... 04418.html
ja sellest raamatust alates lk 18 (enne punkti 2.2 on kaldu kirjas lause), kuigi soovitan tungivalt alustada algusest.

Mis on pildil väga valesti: paremal pool olevat helesinist mehaanilist koonusliitmikku ei soovita isegi vaenlasele, veel vähem jätaks selle seina sisse. Enne manomeetrit alati sulgmehhanism (kuulkraan on ühekordseks sulgemiseks) ja see manomeeter tundub olevat seinale nii lähedal (foto nurk pole sobilik), et kuidas seda küll lahti keeratakse, süvistatakse puitu mingi lohk?

[ping]

õpilane ping, istuge, kaks (tegelt üks!)

Paluks korrektselt argumenteeritud põhjendust.
Mitu korda päevas keskmiselt ise jälgite erinevate manomeetrite näitusid ja võrdlete nende näite reaalse torustikus oleva rõhuga?

Kui Te nii jätkate siis Teie hinne võib muutuda lausa negatiivseks.
https://www.osta.ee/hudraulika-ja-pumba ... 04418.html
ja sellest raamatust alates lk 18 (enne punkti 2.2 on kaldu kirjas lause), kuigi soovitan tungivalt alustada algusest.
....

Selline vastus laseb arvata, et Härral on ainuke kokkupuude manomeetritega lauataga rõngaid joonistades ja raamatuid lehitsedes kui midagi konkreetset öelda ei oska.

[suvaline]

Sm ping, ma olen 20 aastat ainult kandilisi manomeetreid projekteerinud. Need näitavad survet alati õigesti ja ka siis, kui survet polegi.

Aga minu poolt viidatud raamat: ma saan aru, et need neli autorit on lihtsalt kamp oinaid? Krt, oleks teadnud, et Tiit Koppel mulle hüdrodünaamikat lugedes tegelikult pullikakat suust välja ajas ... oleks parem ühikas õlut mekutanud. Oh kurja, prof Uno Liiv ajas siis ju ka udujuttu, ma pean ikka oma teaduskraadi diplomi ülikooli tagasi viima.

Elektrikud, kas särts koguneb ka juhtme otsa, nagu hüdrauliline löök toru lõppu?

[ping]

Sm ping, ma olen 20 aastat ainult kandilisi manomeetreid projekteerinud. Need näitavad survet alati õigesti ja ka siis, kui survet polegi.

Aga minu poolt viidatud raamat: ma saan aru, et need neli autorit on lihtsalt kamp oinaid? Krt, oleks teadnud, et Tiit Koppel mulle hüdrodünaamikat lugedes tegelikult pullikakat suust välja ajas ... oleks parem ühikas õlut mekutanud. Oh kurja, prof Uno Liiv ajas siis ju ka udujuttu, ma pean ikka oma teaduskraadi diplomi ülikooli tagasi viima.

Elektrikud, kas särts koguneb ka juhtme otsa, nagu hüdrauliline löök toru lõppu?

Pole mõtet viidata mingile raamatukaanele, mida ammu kuskilt saada pole, selle asemel et midagi tarka öelda.

Vee ühtlane, ühesuunaline liikumine torus on nagu alalisvool juhtmes.
Järsk suunamuutus sarnaneb rohkem vahelduvvoolule ja see teema läheb juba laineteooria valdkonda mida nähtavasti torumehed enam koolifüüsikast ei mäleta.
Jah koguneb, kui selleks on põhjus ja vanasti nimetati ühte sellist nähtust "Püha Elmo tuled" ja ka Koroonalahendus : https://en.wikipedia.org/wiki/Corona_discharge Ning ka lainejuhtide ja antennide planeerimisel arvestatakse nii seisulainete, nende jaotuse ja lainepikkustega.
Analoogsel alalisvoolu impulsitekitamise mehhanismi tulemusel tekitati säde kontaktide ja kondekaga, jagajates vanematel automootoritel.

(Kas just tagasi viima aga mõnda teemat võiks korrata küll kuna probleem oli ka pumpade käivituskoormustega, kus samamoodi tekkib pumba käivitamise hetkel laine mille energia peab panema liikuma kogu torus oleva vedelikumassi.)

[suvaline]

Noo kuulge, öelnud kohe, et abi vaja raamatu näol, ma teen leheküljest 18 foto ja asi korras.

Selle raamatu näol on tegu hüdraulikute jaoks õpikuga, sest lisaks surveliste süsteemide käsitlusele sisaldab ka vabavoolseid lahendusi jne jne jne ... sisuliselt peaks iga tõsine hüdraulik seda raamatut suutma peast (kõigest 468 lk). Kui soovite veetehnika osas olla kompetentne veel ka näiteks reoveepuhastuses siis see "piibel" on juba 1800 lk, tarbeveepuhastusest rääkimata.

Aga see "Vee ühtlane, ühesuunaline liikumine torus on nagu alalisvool juhtmes." Hommikul pissile minnes topite kolla-rohelise juhtme väljalaskekollektorisse, et maandada võimalikke laenguid?

Teie laineteooria: https://www.youtube.com/watch?v=njl7s-L ... Lemmiklaul

EDIT: tänud kasutajale aero (loomulikult panen endale ühe, lausa imaginaarse).

[aero]

(siia vist ilma URL ei saa fotot panna).

Kindlasti saab. "Sisesta" nupust grammike allpool vasakul sakk Manused. Ei ole ju keeruline. Paned endale ka hindeks ühe nüüd?

[ping]

Vaatamata minu austusele kõrgete koolide lõpetanute vastu, suudavad nad järjepidevalt demonstreerida oma kitsast silmaringi ikka ja jälle oma mõne koolis kuuldud lause jäärapäise kordamisega ning üha uuesti publikut üllatada.

Nimelt viidatud raamatulause käib hüdroSTAATILISE (ehk seisva) rõhu kohta, mitte liikuva vedelike massi kineetilise energia poolt tekitatud rõhulainete kohta, mida kõnekeeles nimetatakse hüdrolöökideks.

Kui toru (pika suletud anuma) tarbija poolne ots on suletud, ja teisest otsast toru survestatakse, siis on tegu hüdrostaatilise olukorraga aga kui teine ots mingil määral avatakse ja torus vedelik liigub või äkiliselt seiskub, ei ole see hüdroSTAATILINE olukord vaid hüdroDÜNAAMILINE koos teiste seadustega. https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=staatiline
staatiline <staatili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs staatikasse (1) puutuv, sellega seotud
2. rahu- v tasakaaluseisundis olev, paigalseisev, arenguta. Vastand dünaamiline, astaatiline

Kui vedeliku rõhk oleks võrdne igas punktis, olenemata vedeliku liikumiseenergiast, ei saaks töötada selline teravmeelne leiutis nagu "vesioinas" ja pumbata vett kõrgemale algnivoost: https://et.wikipedia.org/wiki/Vesioinas
https://www.google.com/search?q=vesioin ... IDQ&uact=5

"Selle vesioina ehitamine tõestas, et meetrise langusega pumpab umbes nelja meetri kõrgusele asuvasse tiiki vee ära küll. Pole kõige tootlikum pump - arvutuslikult pumpab 3240 L/24h."
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=62454
https://www.youtube.com/watch?v=9zC6PuV ... el=DonnDIY

Nagu sellest videost näha suudeti 0,1bar vabavoolsest vedelikusambast tekitada üle 0,4bar rõhku ja seega on vägagi võimalik, 4bar võrguvee rõhust, tekitada hüdrolöögiga üle 16bar rõhku.

[Kalvis]

Elektrikud, kas särts koguneb ka juhtme otsa, nagu hüdrauliline löök toru lõppu?

Vaesekene - selline asi täitsa olemas nimega kondensaator. Soovitav oleks tungivalt hariduslikus mõttes laetud kondensaatorit näpuga katsuda ja veenduda, et juhtme otsa kogeneb küll. A-veelparem - katsu palja näpuga faasijuhet ja kontrolli kas ikka laeng on kogunenud!

[suvaline]

Ma pean ikkagi vist oma Pikri aastatellimuse tühistama, siin on tunduvalt humoorikam.

kunn24: aga millist lehekülge soovitate, mul raamat olemas nii mõnegi autori autogrammiga?

Kalvis: aga veesüsteemides, selline tavaline maakodu lahendus, kas sellel juhul saab veetoru otsa panna "kondensaatori" ja saada ... ei kujutagi ette, röögatu surve või vooluhulk või jääkülma või tulikuuma? Manomeeter neid viimaseid vist ei produtseeri?

TA esitatud fotol on täitsa ükskõik, kuhu hor.kollektorile manomeeter panna.

[suvaline]

kunn24: aga millist lehekülge soovitate, mul raamat olemas nii mõnegi autori autogrammiga?

Tee kõigist lehekülgedest koopia, ka autogrammist, siis vaatame. Mul pole seda raamatut ja ei näe vajadust niipea osta.
Kust sa Pikrit tellida said, kui saladus pole?

Palju maksad fotode eest, see pea 500 lk on sellises palavuses suur töö.
Naabrimehel on lademetes Pikri väljaandeid.

[suvaline]

Double Aitäh, ja graveerin su nime peldikuinale aukohale.

Nagu öeldakse, parem väike kupüür, kui suur aitähh, isegi Double puhul? Või tahate raamatu ja siis veel Pikri fotosid kah?