Päikesepaneelide hinnapakkumised

[new1]

https://www.utilitas.ee/jatkusuutlikud- ... iatohusus/

Kohalik link sulle ka siis lahti seletamiseks, oleks pidanud kohe selle otsima ja siia toppima, siis oleksin enda aega pm sama jutu trükkimise arvelt säästnud.

Utilitase müügimehe reklaamprospekt. Palun hoidu sellistest. Kui teha "puhas" kondenstehnoloogial katlamaja, võib kasuteguri ajada üle 100 %. Samas on kunstlikult näidatud koostootmisjaama kasutegur 100 % peale. Elektritootmise kasutegur on jälle kunstlikult madalamana näidatud. Puhas demagoogiavõte. Ehk kas sihilikult edsitad lollusi või tahad mind närvi ajada, ?

Protsendinumbrid on ehk näidatud nende suunas positiivsematena, ent mis tahad siis väita, et seda kasutegurit pole olemas? Kurb küll, aga mina sellise jamaga ei ole sul eales päri, kuna kui vähegi loogiline mõtlemisvõime olemas, siis suudab igaüks näha koostootmisjaama reaalselt märkimisväärselt suuremat kasutegurit siiski, kui seda siin ümber lükkama tahad hakata, siis tuleb jälle trollidemaale ära sõita ja muud midagi.

[xxx111]

Tead, ma põhimõtteliselt ei vaidle selle vastu, et saab oluliselt "puhtamalt"
Kas just nullemissiooniga selles kahtlen küll
Mind huvitab selle juures et mis see tegelikult maksma läheb...

[trebla]

Tsitaat Utilitaselt:

"Koostootmisjaamade käitamine riigipoolse toetusperioodi lõppemisel on võimalik, ent selliste jaamade ehitamine poleks ilma toetuseta teostatav, sest investeeringud koostootmise tehnoloogiasse on kõrged ja tasuvuse saavutamine jaama eluea jooksul väga keeruline"

sobib väga hästi ka tuumajaamade kohta.
Kui ikka ehitusmiljardid otse korstnasse kirjutada, siis ainult jooksvate kulude peal võib suht soodsat elektrit toota... heameelega ostaksin..
Koostootmisjaama suurus peab olema vastavuses asulaga mida see kütab. Narvas huugas 2 GW nõukaajal 24/7 ja 6 GW voolas samamoodi 24/7 veehoidlasse. Nüüd ongi seal põhjavee temperatuur kõrgem kui mujal.
Olkiluoto 3 peaks kah keset Moskvat asuma, siis ehk saaks vähemalt talvel selle 3 GW sooja kasulikult ära tarbida...

[xxx111]

Kas kehtib tuumajaama kohta või mitte ei tea - ei oma selleks piisavaid teadmisi
Vahe on aga selles, et pole kuulnud, et Fermi sooviks toetusi
Seni kuni asja tehakse oma rahaga pole ju probleeme
Kuid niipea kui Fermi peaks hakkama ajama toetuste juttu muudan oma arvamust

[trebla]

Toetuse nõudmiseks võib pidada juba ka seda, et tuumajaama eeldusena tahab ta, et Eesti looks omale ja hakkaks käigus hoidma vastavaid kiirgusteemaga tegelevaid struktuure... ühe 300 MW reaktori pärast...

Sestap ma ostakski pigem Soome või Rootsi tuumaelektrit.
Päikesepaneeliinspektsiooni loomist keegi ei nõua...

[ping]

Kombijaamade promost on üks pisiasi väljajäänud, nimelt need toodavad sünkroonis võrguga, võrku elektrit, aga ei taga võrgu varustuskindlust ja elektrivarustust võrguhäirete puhul ega oma iseseisvat kompensatsioonivõimekust.

Mul on kantseldada mõned generaatorid, mis võrguhäirete puhul kaotavad sünkronisatsiooni ja lülituvad hoobilt välja. (Tuleb käsitsi käivitada.)
Ehk mingi piirkonna elektriga varustamiseks kombijaamade kaudu tuleb ümber ehitada võrgud/alajaamad, et sellised genekad saaksid töötada "ups"i režiimis, mingi piirkonna elektriga varustamisel.

[Kalvis]

Paraku EL silmis tuleb koostootmisjaamad sulgeda. Olen korduvalt öelnud, et see on ajuvabadus aga valitsus arvab samamoodi.
Fermi poisid juba tasakesi lisasid oma nõudmistele valitsuse rahasüsti soovi - loomulikult täitmaks rohelise elektri üleminekul nõudmiseid.

[trebla]

Koostootmisjaam võib samahästi töötada ka kivisöel - peaasi, et toodaks koos sooja ja elektrit.
Tegelikult ei ole suures plaanis vahet, kust see C-aatom tuleb, kivisöest või biogaasist.
Ja seda ebalust on aeg-ajalt kuulda, isegi mingi eesti meeste graanulitega köetava elektrijaama äri pandi kuskil Belgias või Hollandis kinni (st jäeti toetustest ilma). Ahjukütte keelustamisest on vihjeid olnud.
Samas aga autokütuse biolisandi jaoks raiutakse Brasiilia metsi ja veetakse seda tankeritega Euroopasse.

Samas aga pole keegi kunagi poole sõnagagi viidanud kliimaerinevustele piirkondade vahel - sellele, et enamus maailmast põletab tihti kütuseid selleks et saadud elektriga hiljem jahutada. Endal on neil sel hetkel reeglina päike vabalt käes, mingeid akudesse salvestamisigi poleks vaja. Lajatatakse aga sama reeglistikuga ka neile, kellel on tõesti vaja kütta sooja saamise pärast. Ka voliniku jutust ei saanud kuskilt aimata, et miskid erinevad lähenemised võiksid olla.

Võtaks keegi õige välja öelda, et kaotame ära sisepõlemismootorilt käitatavad konditsioneerid? Saaks kütusekulust kohe 1 liitri 100-le maha. Linnaummikutes rohkemgi? Jahutamine on luksus, mis tuleb eraldi kinni maksta. Kui raha pole, tee aken lahti või higista.

[ping]

... Võtaks keegi õige välja öelda, et kaotame ära sisepõlemismootorilt käitatavad konditsioneerid? Saaks kütusekulust kohe 1 liitri 100-le maha. Linnaummikutes rohkemgi? Jahutamine on luksus, mis tuleb eraldi kinni maksta. Kui raha pole, tee aken lahti või higista.

Liiklusohutuse spetsialistid on väljauurinud, et kui juht viibib tund üle +40C temperatuuris muutub tema reaktsioon samaväärseks kui alkoholijoobega juhil ja nõuavad juhikabiini temperatuurikontrolli.
Näiteks üks teemakohane artikkel linkidega: https://novaator.err.ee/949451/ulevaade ... a-rumalaks

[trebla]

Egiptuses ei lubatud vist lapsi kooli saata kui oli alla +7 °C, Samamoodi võiks ka siis üle + 40-ga autoroolis kauem kui tunni istumise ära keelata... vahepeal peab siis seisma jääma ja puu varjus taastuma ...

See ei tähenda, et võid selle pärast Maa kliima pekki keerata, et sul konditsioneeri jaoks akuga roheelektri autosse kaasavõtmiseks raha ei ole...

[ping]

Päike tuleb autosse kiirgusena, st saab seda vastavate filtritega piirata. Jahutamine on sekundaarne meede. Meil miskipärast on juhiakna toonimine keelatud.

Läbipaistvuse piiramine akendel on normeeritud (teatud protsendini) ja päiksekiirgust takistav kile mahub kenasti lubatud protsendi sisse esiakendel, ja see on ka esiaknal lubatud.

[xxx111]

Kuna jälgin sektorit (ja ka oman) siis vaatan igapäevaselt kõiki börsiuudiseid...

Täna torkas silma selline tekst:

The new gas plant, and others like it, has a 40-year lifespan. That means it will still be there in 2035, the year that President Joe Biden has promised a zero-emission electricity sector, and in 2050, the deadline set by its owner, Southern Co., to reach carbon neutrality. It could even burn past 2060, more than a century after the first coal facility opened on the site — making the complex a testament to the endurance of fossil fuels.
The decision by one of the biggest U.S. power companies to develop new fossil fuel assets is hard to square with a low-carbon future. But it’s not unusual. At least eight large utilities in the U.S. are building new gas plants right now, and another five are thinking about doing the same. That lays bare an uncomfortable truth about the sector’s commitment to fighting climate change: All those carbon-neutral pledges don’t necessarily mean quitting fossil fuels.
Power companies explain their commitment to gas by arguing that it’s both necessary for electric reliability and an important bridge to transition from coal to cleaner energy sources. California learned that the hard way. Over the past five years, the state retired enough gas capacity to power 6.8 million homes, and had to resort to rolling blackouts last summer when a heatwave taxed the electric grid just as solar waned at sunset.
“Cloud cover comes and goes,” said Katharine Bond, vice president of public policy and state affairs at Dominion Energy Inc. “The winds slows. We've got to have something that we can ratchet up.” Dominion, which has a 2050 net-zero pledge and is required by Virginia to be 100% carbon free by 2045, is also considering building a new natural gas-fired plant.
It’s a worldwide phenomenon. The Spanish utility giant Iberdrola just finished building over $1.6 billion worth of gas plants in Mexico, though it vows to be carbon-neutral by 2050. French multinational electric utility Engie SA plans to build four new gas-fired plants in Belgium by 2025. Europe’s biggest utility, Enel SpA, pledged zero emissions by 2050 and also plans to build new gas plants in its home market, Italy, where they can replace coal stations.

[trebla]

Üleminekuajal tuleb ikka dubleerimist ette.
Kunagi lintšisid usas valged neegreid, tulevikus vast neegrid valgeid.... praegu vast mõlemad vahetevahel...

Vaadake homseid Saksa elektrihindu... kui keset päeva on miinus 69 euri MWh pealt, mida see gaasijaam sellest gaasist sel juhul ikka põletaks, saaks ju kraani lihtsalt kinni keerata...

[xxx111]

Lihtsalt kommentaariks - tegemist on börsifirmadega mille eesmärk on aktsionäridele raha teenida

[ping]

... Vaadake homseid Saksa elektrihindu... kui keskpäeval on -60 euri MWh pealt, mida see gaasijaam sellest gaasist sel juhul ikka põletaks...

Pigem "kui päike ei paista ja tuult ka pole" siis määrab elektrihinna turg ja tootjate vähesus.
Kuna suveelekter akudes ületalve ei seisa, siis tuleb hakata suveelektriga biokütust (samakat) talveks ajama.

[Kalvis]

Taastuvenergia nõuab jah alternatiivvõimsuse dububleerimist juhuks kui päikest või tuult EI ole.
Täna kahjusk pole häid lahendusi "akudesse" elektri salvestamiseks. Ainus toimiv lahendus on pump-hüdrojaamad.

[xxx111]

Siia sobivad hästi ka Tarmo Soomere mõtted:

Fossiilsetel ja taastuvatel energiaallikatel tugineva energia hankimisel on üks oluline erinevus.
Fossiilkütuste igas kilogrammis on päris palju energiat. Nii saab kogu riigi jaoks vajalikku energiat toota ühest mitte kuigi suurest kohast. Selle kohta öeldakse, et fossiilkütuste energiatihedus, nt massiühiku kohta, on päris suur.
Taastuvenergiaga on lood teisiti. Kui orkaanid, tornaadod ja nende väikesed sõsarad trombid välja jätta, siis ühes kilogrammis liikuvas õhus või ühele ruutmeetrile langevas päikesekiirguses ei ole väga palju energiat. Seega on taastuvenergiaallikate energiatihedus, võrreldes fossiilkütustega, päris väike.
Kaasaegne ühiskond vajab pidevalt ja palju elektrienergiat. Meie praeguse tuumiklahenduse ehk fossiilkütustel põhineva energeetika ülalhoidmine seni, kuni uued allikad on võimelised olemasolevat asendama, on mitte niivõrd harjumuse, odavuse, mugavuse või isegi sotsiaalpoliitika küsimus, vaid ennekõike energiajulgeoleku teema.
Praegused akudega elektriautod on pikas perspektiivis tõenäoliselt tupiktee, aga lühemas tulevikus samm edasiliikumiseks. Sama käib näiteks soojuspumpade kohta. Vähemalt seni, kuni need tarbivad fossiilkütuste põletamisest saadud elektrit. Kolleegide arvutused ütlevad, et fossiilse elektri kasutamine elektriautodes ja soojuspumpades hoopis tõstab summaarset süsinukuheidet, võrreldes sisepõlemismootoritega autodega.
Taastuvenergia arendamise keskkonnajalajälg on praegu tõenäoliselt kõvasti alla hinnatud. Me lihtsalt ei oska veel ette kujutada selle sektori seadmete, protsesside ja materjalide kogu elukäiku.
Hea analoog on biokütused. Kui algul tundus nende kasutusevõtmine transpordisektori energiakasutuses peaaegu et kannapöördena, siis tasapisi on selgunud, et ühe liitri mitmete biokütuste tootmiseks kulub rohkem kui liiter naftat. Pluss maa ja vesi.

[Kalvis]

Dubleerimine= tootmine, ressursside raiskamine, CO2 täiendav emiteerimine. Olemasolevate jaamadega tihti dubleerida ei saa, kuna nad on vananemas, ei sobi selleks jne.

Saab ja edukalt Eestis kasutatud.
Ega paljud hüdrojaamad ei võimalda samuti reguleervõimsust.
Soojusjaamaga reguleervõimsuse mõte on ikka selles, et kui tuul ja päike on siis töötavad miinimumvõimsusel ja kui hakkab ära kaduma siis keeratakse reguleervõimsust juurde. Muud viga polekski kui EL nägemuses on tegu täiesti lubamatu asjaga - pigem kukkugu elektrivõrk kokku kui Narva korstnast suitsu tuleb.

[xxx111]

...kui tuul ja päike on siis töötavad miinimumvõimsusel ja kui hakkab ära kaduma siis keeratakse reguleervõimsust juurde.

Kõik õige - aga siin kusagil on "tuule ja päikese" osakaalu optimum...

[new1]

Üleminekuperioodi paratamatus, pool aastat suvisemast perioodist poleks ehk üldse vaja mingi hetk neid soojaski hoida. Kokkuvõttes fossiilkütuste kulu isegi sedasi oleks väiksem, kui 40-50% oleks taastuva peal. Pumphüdro või siis kaabel selleni oleks muidugi palju parem lahendus.

[xxx111]

Kokkuvõttes fossiilkütuste kulu isegi sedasi oleks väiksem, kui 40-50% oleks taastuva peal.

Täiesti nõus, et fossiilkütuste kulu on väiksem...
Kas see optimaalne % (meie geograafilises asukohas) on 40-50 või 10-20 või 20-30 või midagi muud on arvutuste teema...

[Kalvis]

Jep, teoreetilise jutust pole siin suurt kasu. Jah, kasutegur sõltub koormusest kuid elektrijaama omanik pakubki NPS vastavalt sellele oma toodanguhinna. Lõppkokkuvõttes NPS ostetakse reguleervõimsust sellelt, kes pakub seda odavamalt. Klassikalisel soosjuselektrijaamal on kasutegur alates poolest katla võimsusest juba väga hea. Aga gaasturbiinjaamal on hea punkt ainult nimivõimsuse juures jne..
Kokkuvõtvalt on tavainimese jaoks piisav et NPS tegeleb siin -nemad otsivad igapäevaselt kõige soodsamat lahendust.

[ping]

Suure katla üleskütmine võtab KAKS ööpäeva ja kuidas seda päiksevalguse rütmiga siduda?
Ehk kui suur katel seisab "soojas reservis" on kasutegur miinusmärgiga (kütus põleb + püsikulud) aga kasulikku energiat ei tule vaid köetakse ainult ilma soojaks.

Ehk ettenägelik peremees peab suure tõenäosusega tulevikus ise omama võimekust, katelde üleskütmise ajaks, tagada ise oma majapidamisele vajalik elektrivarustus.
(UPS´i kasutatakse lühiajaliste katkestuste puhuks, seni kuni oma varugeneraator on käima saadud.)

[trebla]

Kui mastaapi muuta, siis sisuliselt te rehkendate siin küüni alla ostetava diiselgeneraatori võimsust, kusjuures endal küüni katus ja küünitagune heinamaa päikesepaneele täis ning mererannas ka tuulik püsti ning samal ajal pidev võrguühendus samuti olemas....

Pumphüdro või siis kaabel selleni oleks muidugi palju parem lahendus...

Kõige parem lahendus on kaabel pumphüdroni, mida ei pea üles tagasi pumpama, ehk siis lihtsalt hüdroni.
Lähim arvestatav selline on Lätis, vägevamad Skandinaavia mägedes ja Volgal.
Kui meil jääb elektrit üle, siis keeravad nemad seal kraani lihtsalt kinni ja tarbivad meie oma.
Pärast tarbime meie jälle nende oma.

[xxx111]

Kui mastaapi muuta, siis sisuliselt te rehkendate siin küüni alla ostetava diiselgeneraatori võimsust, kusjuures endal küüni katus ja küünitagune heinamaa päikesepaneele täis ning mererannas ka tuulik püsti ning samal ajal pidev võrguühendus samuti olemas....

Aga nüüd siis kujuta ette, et "pidev võrguühendus" on samuti "küünitaguste PV paneelide" tagada...