uudishimuküsimus maanduse kohta

[helitehnik]

Tere
Mul nõuka aegse maja külge tuleb õhuliin. õhuliini ühenduskohast majja, tuleb mööda maja välisseina traat, ja jookseb maa sisse. Mis on sedasorti maanduse eesmärk. Mul ei ole varem silma hakanud selline lahendus.

Tänan

[Küülaline]

Mille külge see traat seal ühendatud on?

[helitehnik]

Ma ei ole veel sisestuskaabli juurde roninud, ilmselt on seal 3 faasi ja maa.Ma unustasin muidugi vaadata, mis seal maapoolses otsas toimub. Eeldan, et kui traat juba tuleb, siis mingi maanduselektrood seal ikka peaks olema. Pigem olen mina aru saanud, et tavaliselt maandus jookseb maja kilbist maandusvaiadesse ja teine ots kuskil alajaamast, aga mitte kuskil õhuliini sisestuskohast.

[Küülaline]

Kui vana sisestus tuli torupüstiku kaudu siis maandati see toru ära. Tänapäevase õhukaabli kandetross on ka samuti ka kaitsejuhi PEN ülesannetes, mis on samuti maandatud. Kui see maa seest tulev traat on ühendatud õhukaabli kinnituskonksuga, siis võib seda ka kordusmaanduseks lugeda.

[jyrikg]

Vene aja lõpus maandati PEN hoone sisseviigul ehk raudjuht mööda hoone seina. Kunagi 20 aastat tagasi oli seal kindlasti ka maanduselektrood. Koos muu paigaldisega tasuks üle mõõta. Äkki veel toimib
Praegu tehakse kordusmaandus mastile ,millelt võetud hoone ühendus(liitumisühendus)- vaata, kas mastilt tuleb maandusjuht alla.

[Küülaline]

Väike täpsustus - vene ajal ei olnud PEN mõistet, see oli nulljuht.

[jyrikg]

Oli jah. Panin nimelt tänase mõiste. Leiab netist vajalikud materjalid üles. Küllap on majaomaniku soov ,midagi muuta või ümber ehitada kui üritab seni tehtust aru saada.
Liitumispunkti ja arvesti vaheline ühendus on Eestis kuidagi äraspidiselt lahendatud. Kui liitumispunkt õhuliini mastis või püstaku klemmidel peab majaomanik hoolt kandma mastist/püstakust arvestini paigaldatud ühenduse eest. Sel peaks olema lühistaluvus sama ,mis toitefiidril. Kui õhuliini fiider rekonstrueeritakse ELV initsiatiivil- pannakse suurema ristlõikega kaabel, vahel ka suurem fiidrikaitse, jäävad hoonete sisendite juhtmed ju vahetamata kuna maksumaksja raha eest ei tohi eraomandit remontida. Tore kui mõni omanik huvi tunneb arvestini kulgevate "traatide " töökindlusest.

[Metsakraav]

Oli jah. Panin nimelt tänase mõiste. Leiab netist vajalikud materjalid üles. Küllap on majaomaniku soov ,midagi muuta või ümber ehitada kui üritab seni tehtust aru saada.
Liitumispunkti ja arvesti vaheline ühendus on Eestis kuidagi äraspidiselt lahendatud. Kui liitumispunkt õhuliini mastis või püstaku klemmidel peab majaomanik hoolt kandma mastist/püstakust arvestini paigaldatud ühenduse eest. Sel peaks olema lühistaluvus sama ,mis toitefiidril. Kui õhuliini fiider rekonstrueeritakse ELV initsiatiivil- pannakse suurema ristlõikega kaabel, vahel ka suurem fiidrikaitse, jäävad hoonete sisendite juhtmed ju vahetamata kuna maksumaksja raha eest ei tohi eraomandit remontida. Tore kui mõni omanik huvi tunneb arvestini kulgevate "traatide " töökindlusest.

Kahjuks ei tea paljud majaomanikud ja ühistud, et need traadid ja arvestikilp on rikke korral nagu plahvatav granaat, kuna puudub eraldi peakaitsmega liitumiskilp.

[helitehnik]

Tänan selle arutelu eest, eks iga asi on tehtud põhjusega. Kui on tehtud, siis peab ka toimima nagu vaja. Oleks pidanud oma tänavas veidi jalutama, siis oleks näinud kas kohtab veel sarnast lahendust. Mul eelmisel majal tuli ka õhuliin sisse, aga seal polnud üldse mingit maandust näha. Isetegemist olematute vahenditega oli nõuka ajal palju, tahtsin veenduda, et kohe õhku lendama ei hakka, esialgu uurin kas maa sees ka mingid vardad on.

[jyrikg]

Vaata ka, kas läheduses toiteliini mastides kordusmaandused tehtud on. Ülalt maasse vasktross või tsingitud raudjuht. Vahetevahel neid lisati mastidesse õhukaabli paigalduse käigus. Need nagu uuemad, arvatavalt takistuski mõõdetud. Kui lähimas mastis uus maandusjuht olemas siis fassaadilt võid selle traadi ka ära koristada.