Sokli soojustamine

[T25]

Hetkel veel kõik plaanimisjärgus ja head nõuanded on teretulnud. Küsimus selline, et kas sokli soojustuse ja seina soojustuse vahele käib ka mingit sorti hüdroisolatsioon. Ma tean ,et sokli ja seina vahele tavaliselt pannakse , aga kas see kehtib ka soojustuse kohta?

[Kalvis]

Täpselt ei saa aru, kuid vist mitte.
Hüdroisolatsioon paigaldatakse tavaliselt vundamendile (mis on tavaliselt kivist ja imeb vett) takistamaks kapillaarset vee liikumist vundamendist seina materjalidesse.

[T25]

Täpselt ei saa aru, kuid vist mitte.
Hüdroisolatsioon paigaldatakse tavaliselt vundamendile (mis on tavaliselt kivist ja imeb vett) takistamaks kapillaarset vee liikumist vundamendist seina materjalidesse.

Kas vahuga tuugalt vastu vundamendi soklit lastud soojustusplaadi ja vundamendi vahel ei teki kapillaarset niiskuse liikumist? Kas soojustus ise ei ima maapinnast niiskust ja ei vea seda ülesse poole seina materjalidesse? Plaan siis puitkarkassist hoone valmis meisterdada ja ära soojustada, kuid kõige keerulisem koht on sokkel, kus ilma soojustuseta tekiks jõhker külmasild tuppa. Näen seda oma garaazis, kui talvel sisemised nurgad härma lähevad ja eluhoone puhul tahaks sellist asja vältida.
Siis veel selline küsimus, et kui sügavale sokli soojustusega minna? Kui mitte väga sügavale, kas siis ei või tekkida olukord, kus külm veidike kergitab maapinda vundamendi ümber ja surub sokli soojustuse sokli küljest lahti? Kuna sokli soojustus on seina soojustusega koos, siis kas ei või tekkida olukord, kus sokli soojustus surub ka seina soojustust ja võib seda lõhkuma hakata? Kuidas teha nii, et asi oleks lollikindel ja ajas püsiv?

[xxx111]

Keldriga hoonel on vajalik VERTIKAALNE hüdro
Keldrita hoonel on vajalik ainult HORISONTAALNE hüdro pindade eraldamiseks, et vundamendist ei liiguks niiskus "tuppa" (soojustuse vahele seda vaja ei ole)

[Kalvis]

Jaga rohkem infot sokli kohta. Kas on kelder või mitte jne. Mis materjalidest miski on. Jube raske on midagi asjalikku oletada, kristallkuul on ammu nõidposija poolt tagasi võetud.

Vahtplast ise on suht raske veeläbilaskvusega - on katseid tehud vesi klaasiga plaadi peale pandud ja peaaegu olematu veekogus läks plaati aasta jooksul. seega vahtplasti ja betoonvundamendi vahel pole mõtet hüdroisolatsiooni teha kui just maja ujub veesees ja keldris on väljapumpamisega vee ärastus.

[xxx111]

Kui sees on kuivad ruumid (on soov saada kuivad ruumid) ja väljaspool on pinnas siis on vertikaalne hüdro vajalik...
Olenemata veetasemest...
Kui veetase on kõrge (surveline vesi) siis on vajalik tagada lisaks kõigele muule ka konstruktsioonide vastav tugevus ja vastupidavus vee üleslükkejõule (maja "ujub" vees)

[T25]

Kalvis, kõik on alles planeerimisjärgus, teen väikest eeltööd. Vundamendi valan monoliitse, selles olen kindel ja mingis osas on plaan väike kelder teha, kust kommunikatsioonid sisse/välja hakkavad minema. Niiskuse tase keldris ei ole oluline, seega täielikult hüdrotama ei ole kavas hakata. Sokli külmasild on probleem ja seetõttu soojustamise kohta küsingi. Üks mõte oli vahepeal selline, et tõsta põrandat niipalju, et põrandaalune soojustus katkestaks selle külmasilla ära, aga siis jälle see miinus, et puitkarkass algab põrandast altpoolt ja betoonpõranda korral tundub see kahtlane värk.

[Küülaline]

väike kelder teha, kust kommunikatsioonid sisse/välja hakkavad minema

Mis kommunikatsioonid? Veetoru ilma ühegi liidese või armatuurita, samuti kanalisatsioonitoru ja elektrikaabel. Ükski neist ei vaja hooldust ega mingit keldrit.

[T25]

väike kelder teha, kust kommunikatsioonid sisse/välja hakkavad minema

Mis kommunikatsioonid? Veetoru ilma ühegi liidese või armatuurita, samuti kanalisatsioonitoru ja elektrikaabel. Ükski neist ei vaja hooldust ega mingit keldrit.

Lisaks veel küttetorud ca 8 m kaugusel olevasse hoonesse.

[xxx111]

Mis sokli külmasild?
Seinal on väljaspool soojustus / soklil on väljaspool soojustus - kus on külmasild?
Või millest ma aru ei saa?

[T25]

Mis sokli külmasild?
Seinal on väljaspool soojustus / soklil on väljaspool soojustus - kus on külmasild?
Või millest ma aru ei saa?

Hea meelega jätaks sokli soojustamata, sest minu arvates on seda küllaltki keeruline teha ja ei ole kindel, kas peno jääb pidama korralikult sokli külge, kuna maapinna külmumine võib hakata peno liigutama . Lisaks veel vaja mingi plaat ka peno peale panna , et viisakam välja näeks. Odav see lõbu olema ei saa. Samas jällegi sokkel jääb sooja ja see on positiivne, kuna betoon ei saa siis külmumistsükleid ja loomulikult ka härmatist toanurkades ei sooviks näha. Küttearvetele selline külmasild ka ei mõju hästi. Mul läheb garaazis 40 ruudu peale talvekuudel ca 70 euri sooja peale õhksoojuspumbaga, vaatamata sellele, et laes on oma 50 cm penot.

[xxx111]

Ei saa aru...
Ei taha külmasilda, ei taha härmatist nurkadesse, ei taha suuri küttearved AGA SOOJUSTADA KA EI TAHA???
Sokli soojustamine on elementaarne asi - põhjendused "keeruline, kallis, peno liigutamine" jms on naeruväärsed...

[T25]

Ei saa aru...
Ei taha külmasilda, ei taha härmatist nurkadesse, ei taha suuri küttearved AGA SOOJUSTADA KA EI TAHA???
Sokli soojustamine on elementaarne asi - põhjendused "keeruline, kallis, peno liigutamine" jms on naeruväärsed...

Minu jaoks ei ole naeruväärne, ma mõtlen kõik asjad ikka läbi enne ehitust ja hetkel on sokli osa kõige keerulisem, kuna maapinna külmumine võib palju pahandust ju teha. Siin teemasid küll, kus terrassi postid külmaga välja kerkivad ja pärast karkass viltu on. Kui sama asi soojustusega juhtub, siis lükkab ju seina soojustuse ka seina küljest lahti. Enne kui palju raha maa alla matta, siis tahaks nagu kindel olla,et asi toimib. Seina soojustusele mõjub ju valdavalt tuul ja isegi see rebib teinekord soojustuse seina küljest lahti, kui kinnitused ei ole piisavad. Asi see külmal soojustusplaat minema pressida seina küljest ole. Siis veel muidugi ka katteplaadi, tempsi või mis ta nimi oligi, kinnitamine peno külge, et kui hästi ta selle külge pidama jääb. Ei meeldi mulle see tempsi plaat välimuselt eriti , aga ega sinna vist midagi paremat ka panna pole. Kokkuvõttes vähemalt minu jaoks tundub sokli soojustamine olevat kõige problemaatilisem koht.
Kas ongi ainult edulood või on kellelgi sokli soojustamine ka kehvasti läinud? Ootaks kommentaare, et mis on juhtunud. On kellelgi näiteks peno tempsi küljest lahti löönud või külm peno kergitanud või mis iganes probleeme olnud?

[xxx111]

Sokli katmiseks ei pea kasutama Tempsi plaati - võid kasutud ka muid plaate, võib kasutada erinevatest plokkidest müüritist, võib kasutada betooni sealjuures nii kohtraudbetooni kui monteeritavat raudbetooni, võid krohvida (erikrohvid ja vastavad armeeringud)...
Aga näha on, et Sa ise eriti kursis asjadega ei ole - järjekordne soovitus - pöördu spetsialistide poole...

[T25]

Sokli katmiseks ei pea kasutama Tempsi plaati - võid kasutud ka muid plaate, võib kasutada erinevatest plokkidest müüritist, võib kasutada betooni sealjuures nii kohtraudbetooni kui monteeritavat raudbetooni
Aga näha on, et Sa ise eriti kursis asjadega ei ole - järjekordne soovitus - pöördu spetsialistide poole...

Ehk siis nagu termoplokk, millel mõlemal pool betoon ja vahel soojustus? Üpris töömahukas värk, kuna selle teise kihi betooniga peaks ka külmumissügavuseni minema, et külm kergitama ei hakkaks.

[xxx111]

kuna selle teise kihi betooniga peaks ka külmumissügavuseni minema, et külm kergitama ei hakkaks.

Ei pea...
Veelkord - pöördu spetsialistide poole...

Üpris töömahukas värk...

Seda pead töömahukaks aga VÄLIPELDIKUT "tuumavarjendiks" ehitada ei pea???

[T25]

Ei pea...
Veelkord - pöördu spetsialistide poole...

Kas sa mõtled sedaviisi, et teha piisavalt lai vundament ja jätta enne maast väljatulekut piisavalt lai aste, kuhu mahub peno ja viimstlemiseks müüritis? Sellisel juhul aga ikkagi on müüritise kaudu ümber peno külmasild tuppa.

Seda pead töömahukaks aga VÄLIPELDIKUT "tuumavarjendiks" ehitada ei pea???

Ma võin vaeva näha, kui olen enam vähem kindel, et asi õnnestub. Hetkel on mul küsitavused , kas asi õnnestub nii, et pärast mingeid jamasid ei ole. Muidu teoorias ma olen täielikult sokli soojustamise poolt - positiivne on see, et soojaarved vähenevad, betoon ei saa enam külmumistsükleid ja isegi see, et väidetavalt niiskust hakkab rohkem vundamendi kaudu sissepoole majja tulema, on minu jaoks positiivne, kuna talvel on madala õhuniiskusega kogu aeg igavene jama ja seetõttu ma ei näe mingit probleemi, kui niiskust tiba rohkem vundamendist majja eralduma hakkaks. Küsitavusi tekitab aga hetkel praktiline teostus, et saaks kohe tehtud nii, et hiljem ümber pole vaja teha.

[Kalvis]

Infot tuli siiski piisavalt
Keldri osa kuni maapinnani võiks vett mitteläbilaskva kihiga katta. See tagab eelkõige, et keldri seinad on pea täiesti kuivad. Keldri kohast võib soojustus ulatuda kuni keldri põhjani, kuid täiesti piisav on plaat maapinnani (säästuvariant) Mujal pannakse vahtplasti vaid niipalju, et oleks maapinnast allpool - tavaliselt plaat lühemat külge et ei peaks lõikama. Ja sinna mingit vertikaalset hüdrot ei tule.. Tegelikult ei peaks seal üldse rohkem soojustama, tuleb tagada vaid seina välissoojustuse ja põrandasoojustuse kattuvus. Kuid ilu ja natuke parem külmasilla likvideerimine on just hea kui sokli soojustus on maapinnani. Vundamendi peale horisontaalne hüdro.
Vaidlen vastu - läbi keldri on väga hea kommunikatsioone teha, tehnilised ruumid (boilerid, kilbid, hüdrofoorid jne.), kola hoida. Muidu pead nagunii lintvundamendil 1,5 m sügavust kaevama, lisada 1 meeter otsa ei ole suur töö.

[kaimagk]

Ei pea...
Veelkord - pöördu spetsialistide poole...

isegi see, et väidetavalt niiskust hakkab rohkem vundamendi kaudu sissepoole majja tulema, on minu jaoks positiivne, kuna talvel on madala õhuniiskusega kogu aeg igavene jama ja seetõttu ma ei näe mingit probleemi, kui niiskust tiba rohkem vundamendist majja eralduma hakkaks.


Tegelt ka vä! Vundamendi kaudu hakkad maja sisekliimat muutma. Äkki jäi sul kogemata märkimata, et tahad ehitada mingi varjualuse loomadele:)
PS: Kui uue ehitusfüüsikaraamatu välja annad, võib vanad muuseumisse viia.

[xxx111]

T25 - tõepoolest, Sul on 2 varianti - kas teed ise endale asjad selgeks või pöördud spetsialistide poole...
Kui tahes tahtmata tekib mul küsimus - kui vajad meditsiinilist abi kas siis tudeerid meditsiini ja teed endale need asjad selgeks?

[T25]

Kaimaq ja xxx111, mis ma valesti siis ütlesin. Pannes soklile peno sinise peno, on sokli kuivamine väljapoole tugevasti takistatud, kuna sinine peno on küllaltki tugeva aurutakistusega. Umbes 100 korda suurema, kui fassaadi peno . Ja järelikult sokkel ise muutub siis mõnevõrra niiskemaks, mille tulemusena sissepoole aurustumine kõikide eelduste kohaselt peaks ju kasvama. Arvestades, et sokkel ise muutub soojemaks, siis aurustumine soklilt sissepoole ka muutub intensiivsemaks. Kokkuvõttes ju õhuniiskus peaks toas tõusma, mis talvel on minu jaoks vägagi positiivne nähtus. Samas suvel jälle ma ei ole kindel, kas tahaks liialt kõrget õhuniiskust. Siis oleks hea, kui sokkel tuulduks hästi ja soojustust üldse soklil ei oleks. Kahte asja korraga aga ei saa. Oleks meil püsiva lumekattega lumerohked talved, siis ma loobiks lihtsalt lumega sokli kinni talveks ja kogu lugu, aga lund viimasel ajal vähevõitu ja kipub vahepeal ära sulama.

[xxx111]

Jah - niisked piirdetarindid ongi eesmärk
Ja niiskete piirdetarinditega sisekliima tagamine
Ja hallitus / seenkahjurid jms niisketes piirdetarindites on ka hea
Ja miks siis ainult soklis nii teha / aurutõkked võiks ära jätta igalt poolt / ja piirdetarindi väliskihti lisada kile (veel parem SBS), et niiskus kindlasti välja ei saaks...

[T25]

Jah - niisked piirdetarindid ongi eesmärk
Ja niiskete piirdetarinditega sisekliima tagamine
Ja hallitus / seenkahjurid jms niisketes piirdetarindites on ka hea
Ja miks siis ainult soklis nii teha / aurutõkked võiks ära jätta igalt poolt / ja piirdetarindi väliskihti lisada kile (veel parem SBS), et niiskus kindlasti välja ei saaks...

Tarind saab kuivada nii sisse kui ka väljapoole. Hull lugu on aga siis, kui kuivamine on mõlemas suunas takistatud. Pannes soklile tiheda peno, siis väljapoole kuivamine on takistatud. Sissepoole kuivab ta aga ikka, kui just mingit aurutõket vms pole sinna ette tõmmatud. Mainisin lihtsalt, et talvel oleks see mulle kasulik, kui rohkem niiskust tuleks majja. Arvatavasti ma pole ainus, kes talvel ülimadala õhuniiskusega maadleb. Samas suvel jällegi ma pole nii kindel, kas tahaksin lisaniiskust.

[xxx111]

Piirdetarindi sisemine kiht ehitatakse õhutihedaks (aurutihedaks)
Tarindid peavad olema õhutihedad
Sisekliimat ei tagata sellisel moel nagu Sina kirjeldad - sest see on JAMA

[T25]

Piirdetarindi sisemine kiht ehitatakse õhutihedaks (aurutihedaks)
Tarindid peavad olema õhutihedad
Sisekliimat ei tagata sellisel moel nagu Sina kirjeldad - sest see on JAMA

Õhutihedus ja aurutihedus on erinevad asjad. Kilega näiteks on väga keeruline ja tülikas vajalikku õhutihedust saavutada. Näiteks elektripesa ümbrus ja muud läbiviigud on vägagi potentsiaalsed läbipuhumise kohad , kui ainult kile peale lootma jääda. Auru ta tõkestab küll , isegi auklik kile tõkestab , kuna aukude % kile üldpindalast ei ole suur, aga kui tuul nendest aukudest läbi puhuma hakkab, siis on asi jama. Soe õhk, mis liigub läbi sellise augu, kannab palju niisket õhku ja see jõuab tarindisse, kus võib tekitada niiskuse tõusu. Ja kile paigaldamisel ei tasu ära unustada ka seda, et tänapäeval paljudele meeldib maja jahutada kuumal suvepäeval konditsioneeriga ja siis võib see kile seinale saatuslikuks saada. Konditsioneeri ja kilede pärast on palju maju maha mädanenud. Isegi vinüültapeet on tekitanud probleeme, kuna ei lase niiskust läbi.