Betoonelement maja

[xxx111]

Lamekatuse äärealadel see kõige suurem tuulekoormus (tõstev) ongi...

[pancho villa]

Nurgas on kõige suurem, aga ma igaks juhuks lähtun edaspidigi tuulekoormusearvutustest ning keskel gravitatsiooni hooleks ei jäta..

[xxx111]

Nurgas kõige suurem - õige...
Tuulekoormuse arvutuse juures on veel selline asi, et konstruktsioonile ja kinnititele mõjuvad koormused on erinevad (kinnititele LOKAALSELT suuremad)...
Lisaks on tuulekoormuse arvutamise puhul olulised ka siserõhutegurid (lisaks välisrõhuteguritele)
Tõstev tuulekoormus on üldse selline huvitav asi, et selle peale just eriti ei mõelda (kogemustest)
Nt kergete terashallide puhul võib vabalt tekkida olukord kus fermide alumine vöö on surves (tavakoormusega tõmbes) - kui aga sidemeid pole siis on vöö nõtkepikkus kogu pikkus (ja rohkemgi) ning sellise varda survekandevõime on ääretult väike...

[elektron]

Lihtsalt fantaseerin -
Betoonelement maja, ühekordsed elemendid, mis oleks ühtlasi kandevseinad ning jääks maja välisseinteks ja fassaadiks. Soojustuse paigaldaks sissepoole ning siis laoks siseseinad, millest iganes. Oleks see ulme või siiski mõeldav? Kuidas hinnas kajastuks, kui sandwich paneeliga võrrelda?
Plusspoolele paneks, et külmasillad sellise lahendusega puuduvad - sandwich paneelis on selleks terasvardad. Samuti on võimalik varieerida siseseina materjali.
Muidugi ei oska ma pakkuda kui paks peaks olema see väline kandevsein, aga näiteks ühekorse maja puhul mitte vist liiga paks?
Ning teiseks kui igikestev see betoonelement siiski on?

[xxx111]

Lihtsalt fantaseerin -
Betoonelement maja, ühekordsed elemendid, mis oleks ühtlasi kandevseinad ning jääks maja välisseinteks ja fassaadiks. Soojustuse paigaldaks sissepoole ning siis laoks siseseinad, millest iganes. Oleks see ulme või siiski mõeldav? Kuidas hinnas kajastuks, kui sandwich paneeliga võrrelda?

Tavaliselt väliskiht 80mm - teha see kandvaks ning arvestada ka tõstmisega ja transpordiga - min 140mm
Kui väliskiht on kandev siis järelikult laepaneel toetub väliskihile - külmasild

Täpsemalt küsimus - milleks sellist asja oleks vaja teha?

Saab teha (ja on tehtud) nii, et kandvad seinad laod millest iganes / soojustad ja nüüd monteerid väliskihi betoonpaneelid

[elektron]

Tavaliselt väliskiht 80mm - teha see kandvaks ning arvestada ka tõstmisega ja transpordiga - min 140mm
Kui väliskiht on kandev siis järelikult laepaneel toetub väliskihile - külmasild

Aga kui tuleb karp-karbis? Toa lagi toetub sise-seinte peale.

Täpsemalt küsimus - milleks sellist asja oleks vaja teha?

Ilmselt on ühekordne betoonelement oluliselt odavam nii omahinnalt, kui transpordi ja montaazi poole pealt. Teiseks saab siseseina materjali varieerida ning soojustust ise valida - tahad, teed ühe toa dekoratiivtellisest, teise toa fibo+krohv jne. Ma ei väida, et see kokkuvõtteks tingimata odavam ja mõistlikum on - nagu ma enne ütlesin, lihtsalt uitmõte

Saab teha (ja on tehtud) nii, et kandvad seinad laod millest iganes / soojustad ja nüüd monteerid väliskihi betoonpaneelid

See on kah mõte, aga miks mitte ei võiks see betoonpaneel siis ikkagi juba kandev olla? Selle asemel, et teda suure vaevaga seina külge riputada.

[xxx111]

Tavaliselt väliskiht 80mm - teha see kandvaks ning arvestada ka tõstmisega ja transpordiga - min 140mm
Kui väliskiht on kandev siis järelikult laepaneel toetub väliskihile - külmasild

Aga kui tuleb karp-karbis? Toa lagi toetub sise-seinte peale.

Täpsemalt küsimus - milleks sellist asja oleks vaja teha?

Ilmselt on ühekordne betoonelement oluliselt odavam nii omahinnalt, kui transpordi ja montaazi poole pealt. Teiseks saab siseseina materjali varieerida ning soojustust ise valida - tahad, teed ühe toa dekoratiivtellisest, teise toa fibo+krohv jne. Ma ei väida, et see kokkuvõtteks tingimata odavam ja mõistlikum on - nagu ma enne ütlesin, lihtsalt uitmõte

Saab teha (ja on tehtud) nii, et kandvad seinad laod millest iganes / soojustad ja nüüd monteerid väliskihi betoonpaneelid

See on kah mõte, aga miks mitte ei võiks see betoonpaneel siis ikkagi juba kandev olla? Selle asemel, et teda suure vaevaga seina külge riputada.

Loe nüüd see uuesti läbi ja näe, et Sa räägid ise endale vastu (kord kannab väliskiht ja kord sisekiht)

[xxx111]

...Selle asemel, et teda suure vaevaga seina külge riputada...

Miks nad rippuma peavad?

[elektron]

Loe nüüd see uuesti läbi ja näe, et Sa räägid ise endale vastu (kord kannab väliskiht ja kord sisekiht)

Kas seal, et toa lagi kannab siseseinte peal? Ma mõtlesin siiski toa lage kõige otsemas tähenduses. Väline lae/katuse - paneel kannab ikka välisseinte peal.

[xxx111]

Loe nüüd see uuesti läbi ja näe, et Sa räägid ise endale vastu (kord kannab väliskiht ja kord sisekiht)

Kas seal, et toa lagi kannab siseseinte peal? Ma mõtlesin siiski toa lage kõige otsemas tähenduses. Väline lae/katuse - paneel kannab ikka välisseinte peal.

Aga kui tuleb karp-karbis? Toa lagi toetub sise-seinte peale.

See on kah mõte, aga miks mitte ei võiks see betoonpaneel siis ikkagi juba kandev olla? Selle asemel, et teda suure vaevaga seina külge riputada.

Kas Sul on 2 lage?
Siis küsimus milleks?

[elektron]

Kas Sul on 2 lage?
Siis küsimus milleks?

Peamiselt ikka sellepärast, et külm välispaneel ja soe toa lagi oleks üksteisest isoleeritud. Lisaks saab kahe lae vahele peita ka vent torustiku jms. Kuidas see siselagi kannab oleks juba dela-tehniki. Kas prussid siseseinte peal või ripub laepaneeli küljes.

[xxx111]

So Sul on kandev lagi - selle peal on katusekonstruktsioonid
Ning Sul on sellest eraldatud sisemine soojustatud lagi
Ja see tähendab soojustust seespool

Jätkuvalt küsimus, et milleks selliseid asju välja mõelda???

[Äärenurk]

Nurgas kõige suurem - õige...
Tuulekoormuse arvutuse juures on veel selline asi, et konstruktsioonile ja kinnititele mõjuvad koormused on erinevad (kinnititele LOKAALSELT suuremad)...
Lisaks on tuulekoormuse arvutamise puhul olulised ka siserõhutegurid (lisaks välisrõhuteguritele)
Tõstev tuulekoormus on üldse selline huvitav asi, et selle peale just eriti ei mõelda (kogemustest)
Nt kergete terashallide puhul võib vabalt tekkida olukord kus fermide alumine vöö on surves (tavakoormusega tõmbes) - kui aga sidemeid pole siis on vöö nõtkepikkus kogu pikkus (ja rohkemgi) ning sellise varda survekandevõime on ääretult väike...

Aga mis edasi toimub kui sidemeid pole ja nõtkepikkus suur? Nõtkub välja?
Aga kui tuul katuse "lahti laseb", siis ju tõmmatakse alumine vöö sirgeks?

[xxx111]

Nurgas kõige suurem - õige...
Tuulekoormuse arvutuse juures on veel selline asi, et konstruktsioonile ja kinnititele mõjuvad koormused on erinevad (kinnititele LOKAALSELT suuremad)...
Lisaks on tuulekoormuse arvutamise puhul olulised ka siserõhutegurid (lisaks välisrõhuteguritele)
Tõstev tuulekoormus on üldse selline huvitav asi, et selle peale just eriti ei mõelda (kogemustest)
Nt kergete terashallide puhul võib vabalt tekkida olukord kus fermide alumine vöö on surves (tavakoormusega tõmbes) - kui aga sidemeid pole siis on vöö nõtkepikkus kogu pikkus (ja rohkemgi) ning sellise varda survekandevõime on ääretult väike...

Aga mis edasi toimub kui sidemeid pole ja nõtkepikkus suur? Nõtkub välja?

Kui survekandevõime ületatakse siis toimub varing...

Aga kui tuul katuse "lahti laseb", siis ju tõmmatakse alumine vöö sirgeks?

Päris nii ikka ei toimi asi...

[Äärenurk]

Aga mis edasi toimub kui sidemeid pole ja nõtkepikkus suur? Nõtkub välja?

Kui survekandevõime ületatakse siis toimub varing...

Kuidas toimub varing, kui katus seisab õhus? Tuule tõstev jõud on ületanud gravitatsiooni.

Aga kui tuul katuse "lahti laseb", siis ju tõmmatakse alumine vöö sirgeks?

Päris nii ikka ei toimi asi...

Miks?

[xxx111]

Ferm on SÜSTEEM
Igasuguse elemendi eemaldamine (või kandevõime ületamine) mõjub SÜSTEEMILE laastavalt sest SÜSTEEM enam ei toimi ning kõik jõud "paigutatakse" ümber...

Mis suunas mõjuvad jõud ei oma konstruktsiooni seisukohalt mingit tähtsust...
Kui ületatakse konstruktsiooni kandevõime siis on varing paratamatu

[xxx111]

Fermi tööskeem on lihtne
Asenda ferm lihttalaga / leia paindemoment
See paindemoment jaga fermi vööde vahelise kaugusega
Tulemuseks saad survejõu (ülalt alla mõjuva koormuse puhul) ülemises vöös ja tõmbejõu alumises vöös
Alt üles mõjuva koormuse puhul vastupidi (alumine vöö surves / ülemine tõmbes)
Fermi puhul lihtsalt paindemoment lahutatakse komponentideks e surveks ja tõmbeks
Soovitan teoreetilise mehhaanika ja ehitusmehhaanika käsiraamatuid...

Näide:
Koormus fermile 10 kN/m
Fermi sille 15m
Ülemise vöö ja alumise vöö telgede vahekaugus 1,5m
Paindemoment: M ~ 10 x 15 x 15 / 8 ~ 282 kNm
Jõud vöödes: N ~ 282 / 1,5 ~ 188 kN

[Äärenurk]

Ferm on SÜSTEEM
Igasuguse elemendi eemaldamine (või kandevõime ületamine) mõjub SÜSTEEMILE laastavalt sest SÜSTEEM enam ei toimi ning kõik jõud "paigutatakse" ümber...

...ja antud juhul "paigutatakse" jälle tagasi ka sel hetkel, kui tuul katuse "lahti laseb".

Kuidas ikkagi saab variseda konstruktsioon, mis hõljub, st millele mõjuv tõstev jõud on suurem kui gravitatsioon?

Ja kas antud juhul saab alumise varda stabiilsuse kaotuse liigitada kandevõime kaotuseks, olukorras, kus kohe kui soodsa mõjuga koormused mõjule pääsevad, stabiilsus taastub (vardas taastub tõmbejõud).

Kui stabiilsusest rääkida, siis kui resultantjõud on maa poole, on tegu stabiilse olukorraga, ja kui resultantjõud taeva poole, siis ebastabiilse olukorraga (st selline olukord ei saa jääda kestma ja peab kunagi alla tulema).

[xxx111]

Ühes teises "fermiteemas" ma vastasin taolisele probleemile, et olen loobunud vaidlemast sellistel teemadel
Samuti olen loobunud tellijatele lõpmatuseni selgitamast miks nii ja miks naa
Kui miski ei sobi saab alati valida teise projekteerija
Teeme nii, et Sina projekteerid nii nagu Sina heaks arvad ja mina omamoodi...

[Äärenurk]

Kas minu postituses on mingi loogikaviga, mida ma ei märka? Mis põhjusel selline arutluskäik õige ei ole?

[xxx111]

Kuna Sa oled projekteerija siis ma eeldan, et Sinu kasutuses on mõned konstruktsiooniprogrammid - tegelikult ma eeldaks, et nii lihtsaid arvutusi oskad ka ilma programmideta aga see selleks

Tee üks fermi arvutusskeem nt 20m fermile
Lihtsustuseks hülgame omakaalud
Oleta, et alumise vöö kandevõime on ammendatud (seda elementi enam pole) - so eemalda see fermist
Anna ülemisele vööle tõstev koormus nt 1 kN/m
Vaata tulemusi (arvesta, et keskel harjasõlmes on liigend või arvesta, et poltliide mis seal on võtab vastu paindemomendi M ~ 1 x 20 x 20 / 8 ~ 50 kNm, etteruttavalt ütlen, et seda sõlme ei projekteerita paindemomente vastu võtma)
Võid sama teha ka vastupidi - anna ülalt alla koormus 1 kN/m ja eemalda arvutusskeemist ülemine vöö
Ja nüüd mõtle - kas konstruktsiooni seisukohalt on vahet mis suunas mõjub koormus?
Vbl siin ongi point mis sai enne mainitud:

Tõstev tuulekoormus on üldse selline huvitav asi, et selle peale just eriti ei mõelda (kogemustest)

[T25]

Kas mitte fermi alumise vöö külge ei tule lagi, mis annab jäikust ja takistab läbi nõtkumist?

[xxx111]

Kas mitte fermi alumise vöö külge ei tule lagi, mis annab jäikust ja takistab läbi nõtkumist?

No reeglina ei tule...
Sest milleks? See on ju täiendav kulu...
Kui aga tuleb (nt roovid + ehitusplaat) siis loomulikult olukord teine
Tuletan meelde, et räägime kergetest terashallidest
Eramu olukord on teine
Me räägime põhimõtteliselt siin praegu konstruktsioonielementide tööskeemidest...

[betoonihuviline]

Kas vahepeal siin mõni huvilistest astus betoonelement-majaga sammu edasi kah, ehituse suunas?

[Capablanca]

Tere!

Mina lasin projekteerida endale sel aastal betoonelementidest eramu. Hoonel 2 korrust, 370m2 brutopinda. Elemendid toodab E-betoonelement. Kokku seinapaneelide kaal 200 tonni. Maksumus koos transpordiga ca 80k. Montaaz (100t kraana, valamine, jne) 20k.

Mida silmas pidada?
- Projekteerijad peavad olema väga kogenud. Tehas puudulikke jooniste peale ei tee isegi pakkumist. Tehased küsisid minult kohe ka projekteerija nime ja õnneks nimi oli hästi tuntud.
- Projekteerimine maksab kokku: arhitektuur (EP, PP, TP) + konstruktiivne osa (EP, PP, TP) ca 16 000 - 20 000 EUR.
- Maja projekteeritakse kuni pistikuteni BIM-is valmis. Saab väga palju ootamatusi ära hoida ja ehitajal mõnus projekti järgi ehitada.

Miks valisin SW paneelid?
- Ootamatusi vähem ehitusplatsil
- Lihtne tagada kvaliteeti
- Ehitus kiire
- Materjal küll kallim aga töökulu väiksem
- Massiivne betoon on helikindel, 200mm PIR vaht soe, kliima on majas hea.
- Ei pea viimistlusega tegelema. Väljast hall betoon mulle väga meeldib. Hiljem võib värvida, muu fassaadiga katta ja noo mida iganes pähe tuleb.

Alternatiiv oleks olnud:
- Monoliit. Mitmel sõbral, kes on teinud, on ehitajal kogemata raketised tuksi läinud. Ehitaja kommentaar alati selle peale "ongi omanäoline". Ei tahtnud riskida. Lisaks kõvasti kallim. Väga eeliseid ei näe SW paneelide ees.
- Aeroc/Bauroc on rabedad. Palju ehitajast sõltuv. Mina kontrollfriigina ei taha ka neid kelludega mehi objektil. Kui tahta kokku hoida, siis asjalik valik. Betooniga samast liigast minu jaoks pole. Lisaks peab tegelema viimistlusega. Ajakulu suur.
- Columbia. Ka betoonmüür sisuliselt aga lisaks peab tegelema soojustuse ja viimistlusega. Materjal soodsam, töö kulukam. Koos ilusa väliviimistlusega tuli hind minu arvutustel isegi sama.

Kokkuvõttes tuleb SW betoonmaja ca 10-15% kallim (kogu karbi eelarvest), kui kivist laduda. Minu hinnangul väga väike hinnavahe südamerahu ja kvaliteedi eest.