Eramu ventilatsiooni sissevõtu toru maa alt läbi

[abe]

Peab ikka meelerahuks torule mingi mõõdiku sinna torru mõtlema, või on selline asi kuskil olemas ? Hea kui jookseb juba siis ka andruido

Arduino't ikka mõtlesid?
TSI variante õhu liikumiskiiruse/koguse möötmiseks on erinevaid: https://www.google.com/search?client=fi ... low+sensor
Pane siis juba toru algusesse ja lõppu ntx. DHT22 sensorid ka (temp+suhteline niiskus) ja las ntx. ESP32 saadab andmed pilve (Thingspeak ntx.), sealt kõigil ea vaadata ja analüüsida ja kommenteerida.

[timmuat]

Majast jookseb juba kaks aastat dht22 sensoriga infot thingspeaks keskkonda, küll mitte enda poolt loodud . Eks mõtleb ja kui noor sugulane aega leiab ehk viskab õhuanduri juurde.
Elavhõbedat usaldan kuid eks kui mahti vean dht ka kanalisse

[mõte]

Kõigepealt peab vaatama, et kuskohast see "üleliigne soe", mis jahutamist vajab, pärineb.
Kui päikselt, siis päiksekiirgus meil on 1kWm2, ehk 1m x 1m aknast saab sisse tulla umbes 1000W soojusenergiat. Ühest 1x2m rõduuksest pea 2kW ehk samapalju kui tavaline odav soojapuhur sooja annaks.

Liigsoojuse päritolu point on minu arvates väga õige. Tihti on lihtsam lahendada põhjus kui tegeleda tagajärgedega.

Kuigi akende puhul pole nii lihtne, et kogu soojusenegia jõuab tuppa. See oleneb ka kiirguse langemisnurgast klaasile ja akna g väärtusest, kui suur osa soojuskiirgusest peegeldatakse minema ja palju tuleb tuppa.


Maja kütmine ja jahutamine õhuringlusega on levinud USAs sealt võib saada head infot projekteerimise ja simuleerimise kohta. ning millised on õhuhulgad mida keerutatakse.

Ise paneks pigem õhk-õhk pumba. Teine variant oleks kasutada veetorusid siseseintes mida talvel saad kasutada ka kütteks. Jahutuseks oleks jahutustorud laes kõige parem aga kütte jaoks põrandas kõige parem.

Tuleb meelde, et earthship kasutab jahutuseks torusid maa sees aga ma pole kindel kui hästi need toimiksid põhjamaa kliimas, võib olla on keegi katsetanud vms.

[ping]

Kõigepealt peab vaatama, et kuskohast see "üleliigne soe", mis jahutamist vajab, pärineb.
Kui päikselt, siis päiksekiirgus meil on 1kWm2, ehk 1m x 1m aknast saab sisse tulla umbes 1000W soojusenergiat. Ühest 1x2m rõduuksest pea 2kW ehk samapalju kui tavaline odav soojapuhur sooja annaks.

Liigsoojuse päritolu point on minu arvates väga õige. Tihti on lihtsam lahendada põhjus kui tegeleda tagajärgedega.

Kuigi akende puhul pole nii lihtne, et kogu soojusenegia jõuab tuppa. See oleneb ka kiirguse langemisnurgast klaasile ja akna g väärtusest, kui suur osa soojuskiirgusest peegeldatakse minema ja palju tuleb tuppa.


Maja kütmine ja jahutamine õhuringlusega on levinud USAs sealt võib saada head infot projekteerimise ja simuleerimise kohta. ning millised on õhuhulgad mida keerutatakse.

Ise paneks pigem õhk-õhk pumba. Teine variant oleks kasutada veetorusid siseseintes mida talvel saad kasutada ka kütteks. Jahutuseks oleks jahutustorud laes kõige parem aga kütte jaoks põrandas kõige parem.

Tuleb meelde, et earthship kasutab jahutuseks torusid maa sees aga ma pole kindel kui hästi need toimiksid põhjamaa kliimas, võib olla on keegi katsetanud vms.

Tavaliselt on ekspluatatsioonis odavam tekitada akendele välja varikatused või kleepida klaasile päiksekiirgust tagasipeegeldavad kiled, kui et tegeleda ruumi jahutamisega.

Ruumide jahutamisel seinasiseste torudega on oht seina sisse kondentsi tekkimisega ja seepärast kasutatakse jahutamiseks laealuseid "jahutuspalke" ning ka nende temperatuuri ei lasta oluliselt alla +17C muidu hakkaks need kondentsist tilkuma või läheks hallitama.

[ping]

Õhu erisoojus c = 1020 J/(kg·K) ja tihedus normaalrõhul ja 20 C juures ρ = 1,25 kg/m3
allikas https://old.taltech.ee/public/m/Marek_V ... STANTE.pdf

Teisendades m3-le, saame 0,82 kJ(m3*K). Arvestades eeltoodud 1 kW/m2, mis on 1000J/(s*m2) ja eeldades näitlikustamise mõttes 10 m2 aknapinda, saame päikese küttekoormuseks 10 kJ/s.

Ilma valemeid pikalt uurimata, tuleb 5 K temperatuuri muudu puhul vahetada õhku ligi 2 m3/s. Kuid see ei arvesta seina ega katuse kaudu tulevat soojust. Suvel võivad need pinnad päikesepoolses küljes, olenevalt kiirguse nurgast jne olla 50 kuni 100 C.

2m3/s = 7200m3 tunnis, ja see õhk peaks liikuma läbi filtrite.
Sellise õhuhulga liigutamine läbi torude ja filtrite nõuaks mõne kW ventilaatori kasutamist mis põhjustab märgatavat elektrikulu ja vahetada tuleks ka (raha maksvaid) filtreid.

Kuna inimeste eluruumis on lubatud inimeste paiknemise tsoonis max õhu liikumise kiirus 0,2m/sek siis eluruumide jahutamiseks sellised õhukogused ei sobiks kui inimesed seal viibivad.

[ping]

Peab ikka meelerahuks torule mingi mõõdiku sinna torru mõtlema, või on selline asi kuskil olemas ? Hea kui jookseb juba siis ka andruido

Arduino't ikka mõtlesid?
TSI variante õhu liikumiskiiruse/koguse möötmiseks on erinevaid: https://www.google.com/search?client=fi ... low+sensor
Pane siis juba toru algusesse ja lõppu ntx. DHT22 sensorid ka (temp+suhteline niiskus) ja las ntx. ESP32 saadab andmed pilve (Thingspeak ntx.), sealt kõigil ea vaadata ja analüüsida ja kommenteerida.

Huvitav, et mis mõte on investeerida lisaks toru paigaldusele veel keerulise tehnika näol, kui siin saab kah arvutada kasvõi näppude peal. (Kas tõesti igasugused "vinged äpid" halvavad loogilise mõtlemisvõime?)

Kui eeldame, et ühe ahjutäie põletamiseks kulub ca 100m3 õhku, siis selle õhukoguse temperatuuri tõusu kompenseerimiseks 5K võrra tuleb ahju lisada ca 50g (viiskümmend grammi) kaaluv klots.

Ehk kasu sellest torust tekkib siis kui väljas on oluliselt madalam temperatuur kui maa sees (temp tõus 5 kraadi võrra säästab ühe ahjutäie põletamisel 50 grammi puid).
Kui talvel võtta põlemisõhk toa (+20C) asemel maa seest tulnud õhuga (+4C), siis vahe ca 15K tekitab küttepuu kulu suurenemise ca 150g koldetäie kohta.
Aga kui välisõhu temperatuur on näiteks suvel oluliselt kõrgem kui maa sees, siis see maa sees jahutatud õhk suurendab küttepuude kulu vastavalt iga 5 kraadi kohta 50 grammi.

Koldesse eraldi põlemisõhu toomine on majanduslikult põhjendatud õhutiheda maja puhul, kus on kasutusel ventagregaat ja pliidi sundväljatõmme mis takistavad normaalseks põlemiseks vajalikku õhujuurdevoolu koldesse.

[tabarabarap]

Koldesse eraldi põlemisõhu toomine on majanduslikult põhjendatud õhutiheda maja puhul, kus on kasutusel ventagregaat ja pliidi sundväljatõmme mis takistavad normaalseks põlemiseks vajalikku õhujuurdevoolu koldesse.

On põhjendatud ka muudel juhtudel, näiteks juhul, kui on passiivne ventilatsioon ja aktiivne köögikubu või ükskõik milline kombinatsioon aktiivse ventilatsiooniga mis suudaks korstna tagurpidi tööle panna. Toas soojeneb ventileeritud õhk ja seda ei tõmmata korstnasse.

Mul endal tuleb kamina põlemisõhk läbi paekivi keldri, miinusesse seda imeda ei ole veel suutnud ja muul ajal toimib see läbi kamina lihtsalt keldri tuulutusena. Vaja oli selleks 1m toru ja auku põrandasse ja kaminaks valida õhutihe isend. Tulemuseks väga hea põlemine kuna õhk on soe, paaril tuttaval uutes õhutihedates majades põlemisõhk otse õuest liiga lühikeste kanalitega on suht hädas selle külma õhuga ei soojenda kaminat piisavalt ülesse, ukseklaasid tahmased jne.

Seega ma ei teeks sellist passiivset õhukanalit üldse maha ka ventilatsiooni jaoks. Piisavalt pikk ja lai kanal ja vaikselt liikuv õhk suudab eelsoojeneda või jahtuda. Kui krundil selleks ruumi on ja teostuseks ressurssi ja energiat jagub siis tasub mõtelda.

[ping]

Koldesse eraldi põlemisõhu toomine on majanduslikult põhjendatud õhutiheda maja puhul, kus on kasutusel ventagregaat ja pliidi sundväljatõmme mis takistavad normaalseks põlemiseks vajalikku õhujuurdevoolu koldesse.

On põhjendatud ka muudel juhtudel, näiteks juhul, kui on passiivne ventilatsioon ja aktiivne köögikubu või ükskõik milline kombinatsioon aktiivse ventilatsiooniga mis suudaks korstna tagurpidi tööle panna. Toas soojeneb ventileeritud õhk ja seda ei tõmmata korstnasse. ...
... Seega ma ei teeks sellist passiivset õhukanalit üldse maha ka ventilatsiooni jaoks. Piisavalt pikk ja lai kanal ja vaikselt liikuv õhk suudab eelsoojeneda või jahtuda. Kui krundil selleks ruumi on ja teostuseks ressurssi ja energiat jagub siis tasub mõtelda.

Kui ma kirjutasin sundväljatõmbe poolt õhuliikumise takistamisest koldesse, siis ise kirjutad sama asja.

Passiivse maajahutusega ventilatsioonikanalit ei tee ka mina maha, vaid selle rajamine on majanduslikult mõtekas (kui välistemp on pikalt alla -20C ehk põhjapool), kui saadav sääst ületab "maaaluse soojusvaheti rajamiskulu" + selle soojusvaheti perioodiline hoolduspesu ja desinitseerimise.

Kui palju maksab mitmekümne meetri toru, hoolduseks vajalike kaevude mahapanek ja hooldus aastas võib huviline ise arvutada.
Kui on teada hoone vajalikku ventilatsiooniõhu kulu külmal talvekuul, siis saab arvutada, et mitmekümne aastaga selline rajatis ennast ära tasuks (kuna tegu on rajatisega, siis selle projektsioon maapinnal kuulub krundi täisehitusprotsendi arvestuse sisse.)


Eelnevalt sai arvutatud, et soojusenergia sääst tekiks ainult sellel perioodil kui välistemperatuur on alla ca -10C ja toodud ka füüsikalised suurused säästu rahaliseks arvutamiseks.
Meie tavalise talve temperatuuril (+2 - -7C) puudub praktiline soojustehniline kasutegur aga puhastada ja desinitseerida on seda torustikku ikkagi vaja, kui temast käib õhk läbi.
Meie oludes on energeetiline kasutegur ainult mõnedel külmal nädalatel aastast ja suvel on ökonoomsem see toru täitsa sulgeda, et õietolm ja niiskus seal vähem noort elu tekitaks.

Muidugi uhke tugitool teleka ees ei tasu kah ennast kunagi ära.
(Kirjutasin eelnevalt, et olen külastanud (kliendi tellimisel) juba ammu sellist lahendust müüva firma näidismaja ja lugenud nende uuringut seadme tööst, et selgitada välja lahenduse tasuvus meie oludes.)

[timmuat]

Peab ikka meelerahuks torule mingi mõõdiku sinna torru mõtlema, või on selline asi kuskil olemas ? Hea kui jookseb juba siis ka andruido

Arduino't ikka mõtlesid?
TSI variante õhu liikumiskiiruse/koguse möötmiseks on erinevaid: https://www.google.com/search?client=fi ... low+sensor
Pane siis juba toru algusesse ja lõppu ntx. DHT22 sensorid ka (temp+suhteline niiskus) ja las ntx. ESP32 saadab andmed pilve (Thingspeak ntx.), sealt kõigil ea vaadata ja analüüsida ja kommenteerida.

Huvitav, et mis mõte on investeerida lisaks toru paigaldusele veel keerulise tehnika näol, kui siin saab kah arvutada kasvõi näppude peal. (Kas tõesti igasugused "vinged äpid" halvavad loogilise mõtlemisvõime?)

Kui eeldame, et ühe ahjutäie põletamiseks kulub ca 100m3 õhku, siis selle õhukoguse temperatuuri tõusu kompenseerimiseks 5K võrra tuleb ahju lisada ca 50g (viiskümmend grammi) kaaluv klots.

Ehk kasu sellest torust tekkib siis kui väljas on oluliselt madalam temperatuur kui maa sees (temp tõus 5 kraadi võrra säästab ühe ahjutäie põletamisel 50 grammi puid).
Kui talvel võtta põlemisõhk toa (+20C) asemel maa seest tulnud õhuga (+4C), siis vahe ca 15K tekitab küttepuu kulu suurenemise ca 150g koldetäie kohta.
Aga kui välisõhu temperatuur on näiteks suvel oluliselt kõrgem kui maa sees, siis see maa sees jahutatud õhk suurendab küttepuude kulu vastavalt iga 5 kraadi kohta 50 grammi.

Koldesse eraldi põlemisõhu toomine on majanduslikult põhjendatud õhutiheda maja puhul, kus on kasutusel ventagregaat ja pliidi sundväljatõmme mis takistavad normaalseks põlemiseks vajalikku õhujuurdevoolu koldesse.

Minu puhul on suvila renoveerimise idee saada lõpuks õhutihe karp, selleks ka vundamendi soojustuse ja veetrassi rajamise käigus sai ka õhutorud maha visatud.


E. siis - kui vean soojast toast kolde täie talvist õhku läbi siis selle energia tagasi saamiseks kulub 150 g kütet ?

[ping]

Peab ikka meelerahuks torule mingi mõõdiku sinna torru mõtlema, või on selline asi kuskil olemas ? Hea kui jookseb juba siis ka andruido

Arduino't ikka mõtlesid?
TSI variante õhu liikumiskiiruse/koguse möötmiseks on erinevaid: https://www.google.com/search?client=fi ... low+sensor
Pane siis juba toru algusesse ja lõppu ntx. DHT22 sensorid ka (temp+suhteline niiskus) ja las ntx. ESP32 saadab andmed pilve (Thingspeak ntx.), sealt kõigil ea vaadata ja analüüsida ja kommenteerida.

Huvitav, et mis mõte on investeerida lisaks toru paigaldusele veel keerulise tehnika näol, kui siin saab kah arvutada kasvõi näppude peal. (Kas tõesti igasugused "vinged äpid" halvavad loogilise mõtlemisvõime?)

Kui eeldame, et ühe ahjutäie põletamiseks kulub ca 100m3 õhku, siis selle õhukoguse temperatuuri tõusu kompenseerimiseks 5K võrra tuleb ahju lisada ca 50g (viiskümmend grammi) kaaluv klots.

Ehk kasu sellest torust tekkib siis kui väljas on oluliselt madalam temperatuur kui maa sees (temp tõus 5 kraadi võrra säästab ühe ahjutäie põletamisel 50 grammi puid).
Kui talvel võtta põlemisõhk toa (+20C) asemel maa seest tulnud õhuga (+4C), siis vahe ca 15K tekitab küttepuu kulu suurenemise ca 150g koldetäie kohta.
Aga kui välisõhu temperatuur on näiteks suvel oluliselt kõrgem kui maa sees, siis see maa sees jahutatud õhk suurendab küttepuude kulu vastavalt iga 5 kraadi kohta 50 grammi.

Koldesse eraldi põlemisõhu toomine on majanduslikult põhjendatud õhutiheda maja puhul, kus on kasutusel ventagregaat ja pliidi sundväljatõmme mis takistavad normaalseks põlemiseks vajalikku õhujuurdevoolu koldesse.

Minu puhul on suvila renoveerimise idee saada lõpuks õhutihe karp, selleks ka vundamendi soojustuse ja veetrassi rajamise käigus sai ka õhutorud maha visatud.


E. siis - kui vean soojast toast kolde täie talvist õhku läbi siis selle energia tagasi saamiseks kulub 150 g kütet ?

Kui hoone karp on õhutihe, ja põlemisõhu juurdevool koldesse on takistatud, siis pole tegu mitte "säästuga ventilatsiooniõhu eelsoojendamiselt" vaid "oluline tarvidus küttekolde normaalse töö tagamiseks" ja siis peab leppima, et jahedama põlemisõhu juhtimisega koldesse on põlemisprotsessi kasutegur väiksem põlemisõhu eelsoojendamiseks vajaliku energia võrra.

Kui rääkida võrdluseks 100m3 ventilatsiooniõhu ruumalast, siis see on õhu kogus mille "tavaline" 100mm läbimõõduga ja ca 10eur hinnaga peldikuseina ventilaator peaks umbes ühe tunni jooksul suutma ruumist välja imeda.

Kaasaegsete eluhoonete arvestuslikult "suur ventilatsioonienergiakulu" tuleneb sellest, et projekteerimisnormide järgi on õhuvahetuse norm 0,42L(s*m2) olenemata kas ja kuipalju inimesi hoones viibib, mis teeb iga põrandapinna ruutmeetri kohta ca 1,5m3(h*m2), ehk 100m2 majast peaks 1 tunni jooksul läbi puhutama ca 150m3 ja ööpäeva jooksul ca 3600m3 õhku.
Ja 200m2 majast vastavalt ööpäevas 7200m3 õhku.

Kui kuulata inimesetohtrite juttu, siis elutegevuseks piisab ühele inimesele ca 10m3 õhku tunnis, mis teeks nelja liikmelise pere kohta 960m3 ööpäevas, kui nad on terve ööpäeva kodus.
(Mis põhjusel sellised normid on kehtestatud, võib igaüks ise arvata.)