Lihtne põrand vanasse maakivi majja

[KarlK123]

Tere

Soov oleks tekitada vanasse maakivi majja põrand. Maja oli kunagi vana abihoone/kõrvalhoone. Ruum ise ristkülik 9460 x 6700 umbes 64 ruutu. Praegu on seal tavaline muldpõrand. Aluspind on praegu väga ebaühtlane. Ukse juures kõrgus ja diagonaalis üle ruumi erineb silma järgi peaaegu pool meetrit. Majast kunagi eluhoonet ei tee. Vaja on vaid lihtne põrand tekitada mis ei kannata väga suuri raskusi. Üldiselt toimub elu seal ainult suvel. Sisse tuleb mingil määral mööblit, külmkapp, tööriistu... mitte midagi väga suurt, et kandevõime hea peaks olema.

Siit siis küsimused, et milline võiks olla põrand?
Alguses sai kaalutud, et teeks betoon põranda kuid see tundus liiga mahukas ja kallis töö olevat. Tassi liiva, killustiku läbi ühe ukseava, tasanda ja lõpuks telli ka betooniauto.

Nüüd on mõttes teha põrand selline, et teeks n.ö. postvundamendi kergplokkidega mille peale umbes 150x45 ristlõikega talad ja selle peale 22 soonega osb. Kergplokid oleks mõelnud panna lihtsalt muldpõranda peale. Soojustust ei näe me mõtet paigaldada kuna närilisi on omajagu ja mingisugust närilistetõket paigaldama ei hakka. Kui see idee tundub olevat hea siis oleks ka lisaküsimusi:
Kui palju võiks põrand mängima hakata kui kergplokk lihtsalt muldpõranda peale panna? Ütlen veel, et ideaalset põrandat vaja ei ole vaid lihtsalt enam-vähem sirget ja piisava tugevusega alust.
Kui tihedalt peaks paigaldama kergplokid?
Kas üksteise peal olevad kergplokid tuleks kinnitada omavahel ka?
Kas tala ja kergploki vahele tuleks panna ruberoidi ka?
Tala kinnitus kergploki külge nurgikutega?
Kas 400 samm või 600 samm taladele?
Mis pidi võiks talad paigaldada? Mõlemat pidi pean niikuinii jätkama. Vist vaadata puhtalt selle järgi, et jääki palju ei jääks.
Kas OSB-ga võib ka midagi juhtuda? Talvel külmumine? Paisumine? Õhk käiks läbi alt ja ülevalt.

Pikk jutt aga ehk oskate anda soovitusi.
Tänud ette!

[tabarabarap]

Plokid, plaadid jne selgelt töömahukam, kui betoonpõrand või olmasolev muldpõrand lihtsalt tasaseks lükata.

[toomas]

Tere.

Isiklikult lükkaks olemasoleva muldpõranda tasaseks, kiht killustikku, kile, armatuur ja betoon. Pinnakõvendiga üle lihvida, ei tolma. Põhimõtteliselt võid ka teha ilma igasuguse soojustuseta, oleneb pinnasest
Kunagi hiljem saad sinna soojustuse panna ja valada küttega plaadi või teha mida iganes. Ja pole probleemi närilistega.

Võid ka tänavakivi maha panna, kui kunagi eluhooneks ei tee.

Toomas.

[KarlK123]

Tere.

Isiklikult lükkaks olemasoleva muldpõranda tasaseks, kiht killustikku, kile, armatuur ja betoon. Pinnakõvendiga üle lihvida, ei tolma. Põhimõtteliselt võid ka teha ilma igasuguse soojustuseta, oleneb pinnasest
Kunagi hiljem saad sinna soojustuse panna ja valada küttega plaadi või teha mida iganes. Ja pole probleemi närilistega.

Võid ka tänavakivi maha panna, kui kunagi eluhooneks ei tee.

Toomas.

Kui paks peaks olema sellise põranda betoonikiht? Endale tundub betoonpõranda töö mahukam ja kallim. Esiteks käsitsi mulla tasandamine. Killustiku vedamine oleks ka katsumus läbi väikese ukseava käruga. Lõpuks betooniauto transpordi, tunnitöö ja betooni maksumus.

[KarlK123]

Muld ja põrand tänapäeval ei käi hästi kokku. Kas või juba selle tõttu, et kui on kütmata ruum ja pinnaseniiskusega (kapillaartõus!) see ära külmub ja ebaühtlaselt kerkima hakkab.

Kuna mulla ja osb vahele jääb ka ruumi siis peaks hästi ventileeritud olema ja ideeliselt ei tohiks väga midagi plaadiga juhtuda?
See kerkimine võiks olla kui palju? Mõned cm? See oleks suhteliselt ükskõik.
Otsest vett põrand ka ei saa. Kui siis ainult ukse juurest kui tuppa tulla.

[tabarabarap]

Ega meie ei tea mis sinu jaoks kerge või raske palju uksi aknaid ja kui kaugel betoonitehasest või kas su ainsaks töövahendiks on prügikühvel, kas teed üksi või paned naise tööle jne.

Tuulduv põrand tahaks enda alla min 35cm tuulutusruumi ja õhuavasid. Ventileerimine tuleb tagada see iseeneset ei teki. Vanade ehitiste puhul, kui pinnas kuiv tehti ka laudpõrandaid otse liivale.

Osb on liimitud materjal, niiskuse käes läheb pudedaks, hakkab haisema ja ilmselt peagi ka hallitama. Kui juba seda teed lähed tee lihtsalt hööveldatud prussidest.

Pakuti ka sillutiskivi, sillutusplaate. Mida iganes sa ka ei tee alus tuleb sirgeks ajada niiehknaa.

[ping]

Tere

Soov oleks tekitada vanasse maakivi majja põrand. Maja oli kunagi vana abihoone/kõrvalhoone. Ruum ise ristkülik 9460 x 6700 umbes 64 ruutu. Praegu on seal tavaline muldpõrand. Aluspind on praegu väga ebaühtlane. Ukse juures kõrgus ja diagonaalis üle ruumi erineb silma järgi peaaegu pool meetrit. Majast kunagi eluhoonet ei tee. Vaja on vaid lihtne põrand tekitada mis ei kannata väga suuri raskusi. Üldiselt toimub elu seal ainult suvel. Sisse tuleb mingil määral mööblit, külmkapp, tööriistu... mitte midagi väga suurt, et kandevõime hea peaks olema.

Siit siis küsimused, et milline võiks olla põrand?
Alguses sai kaalutud, et teeks betoon põranda kuid see tundus liiga mahukas ja kallis töö olevat. Tassi liiva, killustiku läbi ühe ukseava, tasanda ja lõpuks telli ka betooniauto.

... Soojustust ei näe me mõtet paigaldada kuna närilisi on omajagu ja mingisugust närilistetõket paigaldama ei hakka. Kui see idee tundub olevat hea siis oleks ka lisaküsimusi:
Kui palju võiks põrand mängima hakata kui kergplokk lihtsalt muldpõranda peale panna? Ütlen veel, et ideaalset põrandat vaja ei ole vaid lihtsalt enam-vähem sirget ja piisava tugevusega alust. ...

Kõige odavam põrand on olemasoleva pinnase silumine.
Hinnalt järgmine võiks olla kasutatud kaubaalustest põrandategu. Materjal on odav ja ventileerub hästi ja närilised saavad rõõmsalt joosta.
Siledama välimuse saamiseks võib põranda katta papptaaraga ja kui mädanema kipub saab kenat lõket teha ning igati roheline lähenemine.

[toomas]

Muld ja põrand tänapäeval ei käi hästi kokku. Kas või juba selle tõttu, et kui on kütmata ruum ja pinnaseniiskusega (kapillaartõus!) see ära külmub ja ebaühtlaselt kerkima hakkab.

Tere.

Teema algataja ütleb. et tal on :
Soov oleks tekitada vanasse maakivi majja põrand.
Sellest, eeldan, et ka kõik seinad on kivist. Nii-palju, kui mina olen selliste hoonetega kokku puutunud on seinad kahekihilised.

Tomas.

[nokits7]

Mul umbes sarnane probleem. Ei taha uut teemat teha, seepärast kirjutan siin teemas.

Mul on vaja lihtsat põrandat ca. 22 m2 teha 50-ndatel ehitatud silikaatkivist seintega abihoonesse. Seal oli algselt tuulutuseta puitpõrand, mis nüüd viimaks läbi mädanes. Kuna hoonel sokkel sisuliselt puudub, siis on tuulutuse tegemine välistatud ja seega puit kui materjal.

Puitpõranda jäägid olen nüüd välja lõhkunud ja ära põletanud. Aluspind on liiva ja kruusa segu läbisegi kivitükkidega. Tundub kuiv, arvatavasti on seal vana ruberoid all. Vana pinnast eemaldada ei kavatse. Olen ise pensionieelik ja lisatööjõudu pole. Nopin suuremad tellisetükid välja ja tasandan enam vähem siledaks. Sealt algse põranda pealispinnani on mul ruumi maksimaalselt 23 cm.

Maksimumprogramm sinna võiks olla:

1. Ca. 10 cm killustikupadi, tihendan plaatvibraga;
2. 50 mm xps
3. 7-8 cm raudbetoonikiht.

Kuna olen üksi ja betooni teen segistiga kohapeal, valaksin 90x400 cm plaatide kaupa.

Küsimus raua kohta. Mul on olemas 4mm 15x15 cm silmaga võrku. Kas see jääb liiga nõrgaks? MIngit erilist koormust ja liikumist sinna põrandale ei tule - saepink, tisleripink, paar kappi ja lauda. Hea meelega kasutaks olemasolevat materjali.

Säästuvariandina olen mõelnud sisse vedada ca. 25 cm killustikukihi, selle plaatvibraga hästi korralikult kinni ja siledaks tampida (pealmine kiht peen fraktsioon) ja siis lihtsalt tsemendipiimaga üks-kaks korda üle valada. Kuna mul on olemas seda 4mm võrku, siis võiksin selle ülemisse kihti ca 5 cm alla põrandapinda ka sisse panna. Kas keegi on midagi sellist varem teinud? Palun laitke seda mõtet. Iseenesest mulle hetkel see variant ei tundu üldse hull, aga andke tuld.

Muidugi oleks mingisuguse soojustusega põrand parem, kui ilma millegita. Mul on seal ruumis vana raudahi. Samas pole mul 10 aastat olnud vajadust seda ruumi talvel soojendada. Sellel talvel veidi kütsin, kui vana põrandat lõhkusin.

[nokits7]

Kuna ma puidust põrandat teha ei saa, siis ongi jah variant teha see mingitest kividest või betoonist. Sillutiskivi peale olen ka mõelnud, kuid ega see kokkuvõttes betoneerimisest odavam ega vähem töömahukam tule. Lõppkokkuvõttes on betoon pigem kindlam ja püsivam lahendus. Lihtsalt huvitav teada, mis juhtub, kui korralikult tihendatud peene fraktsiooniga killustik korduvalt tsemendipiimaga üle valada, kui alus on stabiilne. Mis sellega halvemal juhul juhtuda saab? Tulevad mõned kivid lahti või juhtub midagi hullemat? Mul fantaasiat kahjuks eriti pole.

[Urmas]

Lihtsalt huvitav teada, mis juhtub, kui korralikult tihendatud peene fraktsiooniga killustik korduvalt tsemendipiimaga üle valada, kui alus on stabiilne. Mis sellega halvemal juhul juhtuda saab? Tulevad mõned kivid lahti või juhtub midagi hullemat? Mul fantaasiat kahjuks eriti pole.

Minu hallrakud sellisest fantaasiast arvavad, et see variant on raha raiskamine. Poolkõva värk ei rahulda kedagi.

Lõppkokkuvõttes on betoon pigem kindlam ja püsivam lahendus.

Ja sa vähemalt tead, et tulemuseks on kõva värk. Kui sul seda võrku on rohkem, siis võid ju mitu kihti betooni sisse panna.