Toru kinnitamine trelli külge

[Urmas]

Kuna olen objektidel ja tellija jaoks mittevajalike ehitusjääkide suhtes "kriitiline" ehk äkki läheb mul vaja, siis näiteks palju on armatuuride või torude jääke, mida tellija nõusolekul olen valmis ise utiliseerima oma kuludega. No mis mul saa olla tasuta materjali vastu. Aga tihtipeale on utiliseeritav materjal ja ka poest ostetav välitingimustes hoiustatuna juba liiga roostetanud korraliku keevise/värvimise saamiseks. Jube tüütu on neid peos hoides relaka otsas oleva traatharjaga puhastada, panin oma hallrakukesed tööle ja tekkiski järjekordne kulibinlik uitmõte. Välja tuli allpool olevatel piltidel konstruktsioon. Oi kui lihtne oli näiteks kuni 12mm armatuuri vardaid roostest puhaks lasta. Relakas käima, varda pistsin trelli otsa ja ca 1m jupi puhastamine võttis aega vast 30 sekundit. Suurema läbimõõduga(üle 13mm) torusid trelli otsa juba ei pista ja "käsitöö" liigutustega nühkimine annab küll efekti, aga tulemus võiks oleks olla kiirem kui saaks toru mingi instrumendiga trelli otsa ja siis harja vahelt läbi lasta. Nüüd küsimus- kas on olemas midagi trelli otsa käivat, kus pakid käiksid vastupidi ehk hoiaks toru seestpoolt? Väga loodan, et saite mu mõttest aru.

Tänud ette!

[ping]

Võta näiteks 12mm polt, mida pikem seda parem ja mutter.
Tee plekist 2 seibi, mis mahuks hästi vajaliku toru sisse (seibid saab treida relaka abil, trelli padrunis poldil, vajalikku mõõtu).
Otsi jupp voolikut (kasutatud amordi- või stabikapuks), mis mahuks hästi torusse ja et polt mahuks vooliku auku.
Pista polt voolikusse, nii et kummasegi otsa jääb seib ja keera mutter otsa.
Pista see kooslus torusse nii et poldi 12mm osa jääb välja ja pinguta muttrit et kumm paisudes kiiluks torusse kinni.
Nüüd saab selle 12mm poldiotsa kinnitada trelli padrunisse ja sellega toru keerutada.

Peeenemate torude keerutamiseks saab ka sobivas mõõdus müüriankruid kasutada.

[Urmas]

Võta näiteks 12mm polt, mida pikem seda parem ja mutter. ...

Kas sa oled kah Kulibini kauge sugulane?

[Urmas]

Nonii Ping, väike aruandlus. Hing ei andnud rahu ja oli kange tahtmine su õpetust proovida. Võtsin ühe 8mm keermelati jupi, 5cm jupi käsitöö maheveini väljaimemise voolikut ja ühendasin need sinu soovituste järgi. Proovisin 1/2" roostes torujupi peal. Esimene kord ei olnud päris see ja põhjuseks oli, et sisemine mutter keeras ennast ise edasi. Egas midagi, keevitasin esimese mutri ja seibi lati külge kinni ja uuele katsele. Vau, toimis! Isegi need roostesed ussikohad, mida tavaliselt puhtaks ei saa, siis peale "lihvpingist" läbikäimist läikisid.

[jyrikg]

Kas selle keermelatiga on siis detailile ettenihe ka tehtud. Lihtsalt keerutamiseks sobib ju puupunn ja priskem puidukruvi (ilma peata)

[Teinekülaline]

Tubli tubli. Olete poolel teel tavalise tsentriteta lihvpingi (taas)leiutamise poole

[Urmas]

Tubli tubli. Olete poolel teel tavalise tsentriteta lihvpingi (taas)leiutamise poole

Ah, mis tsentrist sa räägid, mul oli vaja töö enda jaoks lihtsamaks/mugavamaks/kiiremakas teha. See 3-4-5-6 pööret minutis tsentrit nüüd küll ei vaja, vinkel hoiab paigal. Ja kui see meetod toimis, siis miks mitte kasutada.

OT. Kasutaja Teinekülaline võiks oma motot täiendada ja lisada moto esimele lausele sõnad "või mõistust".

[Teinekülaline]

Ma räägin justnimelt tsentriteTA lihvpingist. Hästi lihtsustatult on see selline, et selle relaka vastaspoolel oleks teine relakas, mis pöörleb samuti detaili suhtes ülalt alla. Seejuures on ühe relaka kiirus veidi suurem kui teisel, sellega pannakse detail pöörlema ja relaka pöörlemistelg ei ole päris paralleelne detaili teljega vaid veidi kallutatud ja see annab detailile ettenihke. Siis polegi muud kui ainult torusid ette anda. Kunagi eelmises elus nõukaajal tuli kamandada muuhulgas ka galvaanika brigaadi ja seal tuli justnimelt sellel põhimõttel pingist iga kuu sadu meetreid torusid läbi lasta.