Avatud/suletud pooridega PUR ja termovaht - kuidas läheneda?

[Strand]

Sooviksin natuke nõu erinevate PUR vahtude osas.

Tegemist vana majaga ehitatud 1970 paiku. Läbilõige seinast seest-välja: kips - 50mm vill - laudis - ca 50mm saepuru - serviti tellis - õhuvahe 50 - 60mm - silikaat tellis. Kiviseinad seotud omavahel traadiga.

Soov oleks õhuvahe täis süstida PUR'ga aga välis fasaadi mitte muuta.
PUR müüjad kõik eri arvamusel, et mida peaks ja mida tohiks panna sinna. Kes ütleb, et ainult suletud poor ja kes ütleb, et ainult avatud poor. Ja kolmas variant on termovaht.
Suletud poor on soojapidavam, mis oleks muidugi parem.

Õhuvahe on küll ülevalt suletud(pead ei anna aga kõik märgid tunduvad sedasi, kui just kuskil ei ole ekstra avasid), aga on fasaadist ka mõned praod, et nagunii seal miskine õhuliikumine toimub lisaks loomulikule ringlusele seal. Ventilatsioonist niipalju, et lokaalne sund vent vannitoas, köögis. Seinas fresh klapp.
Kas avatud pooridega vaht toimib ka tuuletõkkena?

Millist vahtu tuleks eelistada? Kas äkki ei peaks üldse süstima? Kas on nii, et üks vaht on saatanast ja teine mitte?
Seina jääksid külmasillad kindlasti, kuna sillused valatud ühes tükis.

Ühel maja küljel on juurdeehitus, maja välissein selle ruumi sisesein. Kõetud ruum. Hetkel maja välis seinani tühjaks tehtud. Kuidas siin õhuvahele läheneda? Süstida või mitte? Lihtsalt seinale isolatsioon (SPU/vill) ja siseviimistlus teha?

Head!

[ping]

... Läbilõige seinast seest-välja: kips - 50mm vill - laudis - ca 50mm saepuru - serviti tellis - õhuvahe 50 - 60mm - silikaat tellis. Kiviseinad seotud omavahel traadiga.
... Õhuvahe on küll ülevalt suletud, aga on fasaadist ka mõned praod, ...
... Seina jääksid külmasillad kindlasti, kuna sillused valatud ühes tükis.

Et kui traadid läbiroostetavad jäävad seinu püsti hoidma ainult sillused, sest ega laudis seina stabiilsust suurt ei taga?

[Urmas]

Et kui traadid läbiroostetavad jäävad seinu püsti hoidma ainult sillused, sest ega laudis seina stabiilsust suurt ei taga?

Kui isegi traadid läbi roostetavad, kas õhuvahesse lastud vaht ei kleepugi telliste külge? Proovi lahti kangutada kahte 1m lauajuppi, mille vahele on lastud kasvõi 3cm montaaživahtu.

[ping]

Et kui traadid läbiroostetavad jäävad seinu püsti hoidma ainult sillused, sest ega laudis seina stabiilsust suurt ei taga?

Kui isegi traadid läbi roostetavad, kas õhuvahesse lastud vaht ei kleepugi telliste külge? Proovi lahti kangutada kahte 1m lauajuppi, mille vahele on lastud kasvõi 3cm montaaživahtu.

Kas see peaks lohutama, et kui kahe mõrase servi laotud telliskihi vahele pihustada ajas muutuva mahuga vahtu ja müüritisse lisandub vahu paisumise ja kahanemise tagajärjel mõrasid, et siis vaht hoiab maja püsti?

[Urmas]

Kas see peaks lohutama, et kui kahe mõrase servi laotud telliskihi vahele pihustada ajas muutuva mahuga vahtu ja müüritisse lisandub vahu paisumise ja kahanemise tagajärjel mõrasid, et siis vaht hoiab maja püsti?

Jah, lohutab küll rohkem. Kas praktiliselt 100% kahte tellisseina ühendav vaht ei seogi? Kui traadid on niiske õhu vabamas keskonnas, siis need vist ei roosteta kah nii intensiivselt.

Et kui traadid läbiroostetavad jäävad seinu püsti hoidma ainult sillused, sest ega laudis seina stabiilsust suurt ei taga?

Ja kui väljast soojustada, siis peale sidetraatide läbiroostetamist hoiab maja koos mis?

Minu kui lihtsa alevipoja mõistus ja loogika eelistaks teemaalgataja variandi puhul vahtu. Aga noh, alevipoeg Urmase tarkus ei ole veel viimane tõde.

[ping]

Kas see peaks lohutama, et kui kahe mõrase servi laotud telliskihi vahele pihustada ajas muutuva mahuga vahtu ja müüritisse lisandub vahu paisumise ja kahanemise tagajärjel mõrasid, et siis vaht hoiab maja püsti?

Jah, lohutab küll rohkem. Kas praktiliselt 100% kahte tellisseina ühendav vaht ei seogi? Kui traadid on niiske õhu vabamas keskonnas, siis need vist ei roosteta kah nii intensiivselt.

Et kui traadid läbiroostetavad jäävad seinu püsti hoidma ainult sillused, sest ega laudis seina stabiilsust suurt ei taga?

Ja kui väljast soojustada, siis peale sidetraatide läbiroostetamist hoiab maja koos mis?

Minu kui lihtsa alevipoja mõistus ja loogika eelistaks teemaalgataja variandi puhul vahtu. Aga noh, alevipoeg Urmase tarkus ei ole veel viimane tõde.

Soojustust läbiv metallside on sisuliselt külmasild läbi soojustuskihi ja sisemise pidava aurutõkke puudumisel hakkab selle traadijupi sisemisele otsale intensiivsemalt kondenseeruma siseõhust (sisemisest tellisekihist) niiskus.
Ehk vahe täitmisel vahuga võib kiireneda kinnitustraatide läbiroostetamine sest traatide otsetele tekkib erinev temperatuur.
Kuna pole teada, et milline servi olev tellisekiht on antud hoonel kandevkonstruktsioon, siis on hetkel mõtetu teha oletusi hoone edasise püsivuse osas kui sidemetraadid katkevad.

[Urmas]

Soojustust läbiv metallside on sisuliselt külmasild läbi soojustuskihi ja sisemise pidava aurutõkke puudumisel hakkab selle traadijupi sisemisele otsale intensiivsemalt kondenseeruma siseõhust (sisemisest tellisekihist) niiskus.
Ehk vahe täitmisel vahuga võib kiireneda kinnitustraatide läbiroostetamine sest traatide otsetele tekkib erinev temperatuur.

Näh, kas sa algse postituse sisu kah vahest meelde jätad?

Hetkel maja välis seinani tühjaks tehtud. Kuidas siin õhuvahele läheneda? Süstida või mitte? Lihtsalt seinale isolatsioon (SPU/vill) ja siseviimistlus teha?

Kasutaja Strand on lausa ise lahenduse välja mõelnud. Aurutõkkeks sobiks ideaalselt korralikult teibitud 25mm SPU, siis sõltumatu minimaalse paksusega kipskarkass, mille vahel võib veel villa paigaldada ja idee järgi peaks kõik olema nii nagu peab. Isegi SPU-d ei ole vaja augustada ja juhtmed saaks vedada karkassi sees.

[Strand]

Hetkel maja välis seinani tühjaks tehtud. Kuidas siin õhuvahele läheneda? Süstida või mitte? Lihtsalt seinale isolatsioon (SPU/vill) ja siseviimistlus teha?

Kasutaja Strand on lausa ise lahenduse välja mõelnud. Aurutõkkeks sobiks ideaalselt korralikult teibitud 25mm SPU, siis sõltumatu minimaalse paksusega kipskarkass, mille vahel võib veel villa paigaldada ja idee järgi peaks kõik olema nii nagu peab. Isegi SPU-d ei ole vaja augustada ja juhtmed saaks vedada karkassi sees.

Aga see õhuvahe? Seal ringleb ju sama külm õhk, mis mujal maja peal. Kui seda täis ei süsti kahe ruumi vahelt, kas siis soojustust vähe ei jää sinna juurdeehituse poole?

[Urmas]

Aga see õhuvahe? Seal ringleb ju sama külm õhk, mis mujal maja peal. Kui seda täis ei süsti kahe ruumi vahelt, kas siis soojustust vähe ei jää sinna juurdeehituse poole?

Minu arvamus oli ikka see, et kahe tellise vahe täis süstida ja siis organiseerida seestpoolt korralik aurutõke sinu pakutud SPU variandi ja sõltumatu karkassiga siseviimistluse jaoks. Aga ega ma ei ole insener kah.

Miks oli vaja eraldi teemat sama sisuga?

[ping]

... ja siis organiseerida seestpoolt korralik aurutõke sinu pakutud SPU variandi ja sõltumatu karkassiga siseviimistluse jaoks. ...

Usutav, kui tegu on ühe ruumiga, aga kui suure tõenäosusega tekitatakse "korralik aurutõke" vaheseinte ja lagede välispiiretega kokkupuutekohas?

[Strand]

Aga see õhuvahe? Seal ringleb ju sama külm õhk, mis mujal maja peal. Kui seda täis ei süsti kahe ruumi vahelt, kas siis soojustust vähe ei jää sinna juurdeehituse poole?

Minu arvamus oli ikka see, et kahe tellise vahe täis süstida ja siis organiseerida seestpoolt korralik aurutõke sinu pakutud SPU variandi ja sõltumatu karkassiga siseviimistluse jaoks. Aga ega ma ei ole insener kah.

Miks oli vaja eraldi teemat sama sisuga?

Teemad on sarnased jah. Vabandan sellepärast! Aga mõtlesin, et kui väga palju ühte kohta panna läheb veel segasemaks.

Millegipärast jäi tähelepanuta, et ikka süstida. Ise olen hetkel samal arvamusel aga küsimus on millega süstida?

Nagu ma olen aru saanud peaks väljastpoolt minema sein nö auru läbi laskvamaks ehk selle loogika järgi peaks minema avatud poor või termovaht.
Samas osad ütlevad, et avatud ei aita meil kuskile ja ainult suletud vahtu peaks kasutama.


Väljast uue viimistluse ja lisa soojustuse teemal - lihtsalt väike mõttearendus sell teemal. Vana maja võlud ja valud on koguselle asja nimi.
Maja suht kõrge ca 11m. Puit vooder ei sobiks nagu visuaalselt. Eps ja krohv on kuidagi väga kole minu joaks. Ega see silikaat ka teab, mis kunstiteos ole aga siiski. Mõtlesin vahepeal, et õhuvahe täis, välja karkass ja lisasoojustus ja näiteks marmoroc. Jälle tuleb väike takistus majal ühe ruumi väljaulatuv osa ümarguse seinaga (sell ajal oli moodne), marmoroc ju ei paindu.

[tabarabarap]

Mille peal see maja sein kannab? Sisemise tellise peal või mõlema tellise peal?

[Strand]

Ei oska kahjuks õelda kummale seinale teisekorruse talad ja katus toetub.

[ping]

Mille peal see maja sein kannab? Sisemise tellise peal või mõlema tellise peal?

Ma siin delikaatselt püüdsin vihjata, et kas sein sellisel kujul vahutamist üleelab ja mitte kokku ei kukku, aga paistab et hoone püsivuse teema pole hetkel päevakorras.
(Ka selles foorumis on kirjeldatud olukorda kus pärast vahutamist on servi tellis tulnud hiljem eemaldada.)

[Strand]

Mille peal see maja sein kannab? Sisemise tellise peal või mõlema tellise peal?

Ma siin delikaatselt püüdsin vihjata, et kas sein sellisel kujul vahutamist üleelab ja mitte kokku ei kukku, aga paistab et hoone püsivuse teema pole hetkel päevakorras.
(Ka selles foorumis on kirjeldatud olukorda kus pärast vahutamist on servi tellis tulnud hiljem eemaldada.)

Püsimine ikka päevakorras, sellepärast ma siit ka nõu küsingi. Välisvooder ei ole servi tellisest laotud.
Katsun selle teema ka üless otsida, mida mainisid.

[mõte]

viewtopic.php?t=62255

[ping]

Mille peal see maja sein kannab? Sisemise tellise peal või mõlema tellise peal?

Ma siin delikaatselt püüdsin vihjata, et kas sein sellisel kujul vahutamist üleelab ja mitte kokku ei kukku, aga paistab et hoone püsivuse teema pole hetkel päevakorras.
(Ka selles foorumis on kirjeldatud olukorda kus pärast vahutamist on servi tellis tulnud hiljem eemaldada.)

Püsimine ikka päevakorras, sellepärast ma siit ka nõu küsingi. Välisvooder ei ole servi tellisest laotud.
Katsun selle teema ka üless otsida, mida mainisid.

See arutlus ju on ka selle töö osa ja tulemus.
Küllalt tülikas ja kulukas on mõne ajapärast jälle seest tühjaks tegemine ja uue müüritise ladumine sisse sest servi laotud müüritis annab ennem järgi kui lappilaotud müür.
Ehk iga tegevuse mõju tuleks hinnata terve selle tegevuse elukaare jooksul.

[tabarabarap]

Püsimine ikka päevakorras, sellepärast ma siit ka nõu küsingi. Välisvooder ei ole servi tellisest laotud.
Katsun selle teema ka üless otsida, mida mainisid.

No a tee siis selgeks sellest sõltub seina tüüp (nõmme, harju, qerardi jne) ja tüüpiline soojustuslahendus.

Vabalt võib juhtuda, et saad fassaaditellise ümber lükata ja korralikult väljast soojustada.

[Strand]

Arvati, et mõlemad seinad kandvad. Hetkel pole veel seina avanud teiselt korruselt, et kindlaks teha, sarikate ja laetalade toetuspunkt.

viewtopic.php?t=62255

Tänud viitamast!

Ise olen aru saanud nii, et suletud poor surub kõige rohkem ja termovaht kõige vähem. On see tõene?

In: 22C 50%
Out: -10C 80%
Hetkeseisuga mõlemad kiviseinad külmas. Ja kastepunkt saepurus. Kondentsi hulk 9,1kg/m2

Koos termovahuga kondetsi hulk väheneb ja jääb 1,2kg/m2. Ja sisemise kiviseina saaks sooja.

Kuu keskmine temperatuur pole juba aastaid väga alla 0 läinud.

Kui ma peaksin võtma väljast voodri soojustamise ette, siis igaljuhul on vaja ka vahe täita, et tulemust annaks.

[Strand]

Olen üritanud siin veel areneda ja endale asju selgemaks teha ning on tekkinud mõned täiendavad küsimused.

Vanasti ehitati ja soojustati kivimaju ainult seest? - kas tolleaegse ehitusinsenäärid ei mõelnud siis niiskuse ja konstruktsioonide püsimise peale? Mis ajal tuli see teadmine, et siiani on kõik valesti tehtud?

Mida väljapoole seda seda parem peaks olema veeauru läbilaskvus. Kas sellisel juhul näiteks EPS on nii hea lahendus, enamus selle aegseid kivimaju löödud üle EPSi ja krohviga. EPS veeauru läbilaskvus ju kordades kehvem kui tellisel. Ei taha uskuda, et kõigil ka sees korralik ja tihe aurutõke tehtud välisperimeetri ümber. Samale väitele tulenedes ei soovitata suletud pooriga PURi.

No a tee siis selgeks sellest sõltub seina tüüp (nõmme, harju, qerardi jne) ja tüüpiline soojustuslahendus.

Vabalt võib juhtuda, et saad fassaaditellise ümber lükata ja korralikult väljast soojustada.

Lähiajal üritan teisel korrusel ühe seina avada ja vaadata kuhu toetub ja mismoodi õhuvahe katusealt lõpetatud.
Osa siseseinast on serviti valge tellis osa punane tellis, sisemises seinas õhemad kivid (60mm) ka nö. Arvatavasti, see et mida oli kätte saada sell hetkel.

Minu arvamus oli ikka see, et kahe tellise vahe täis süstida ja siis organiseerida seestpoolt korralik aurutõke sinu pakutud SPU variandi ja sõltumatu karkassiga siseviimistluse jaoks. Aga ega ma ei ole insener kah.

Siin veel üks väike vimka tulemas. Maja osal põrandatasapind ca 80cm maapinnast, juurdeehitusel maapinnal. Kas vundamendi peaks juurdeehituse poolt seest lahti kaevama enne uue põranda valamist ja soojustama pinnasesse ka sügavamalt? Vist pole vaja seestpoolt nagunii ju vundament soojustamata. Samas see 80cm on osaliselt siis ka toa sein. Sinna peaks vähe rohkem soojustust panema.


Leidsin kunagistest 1962 esijalgsetest kavanditest seletuskirja kontstruktsioonide osas (muidugi on seal realsusega väike erinevus, seal välisseinad krohvitud ja värvitud kirjelduses. Mine sa tea mis veel võib olla):

Alusmüürid laotakse paekivist segamördil mark"25". Isolatsiooniks on ette nähtud 2-e kordne tõrvapapp bituumeniga kaetult. Välisseinteks on ette nähtud silikaattellistest "Harju" seinad. Sisemised kandseinad 1-e kivi paksused tellisseinad, vaheseinad laudadest 10cm paksused.


Kas see erinevate vahtude surve osutamine seintele oletus oli mul õige?

[tabarabarap]

Eks vaata kuhu toetub. Kui ise ei oska võta ekspert.

Kui on Harju sein, siis välimine tellisvooder minema ja 250 villa selga, tuulduv vooder peale. Seestpoolt kivini paljaks ja krohvid siledaks. Tavaline tellissein ja ideaalne väljast soojustada.

[Strand]

Vaatan järele.
Jõle kahtlane tundub, et serviti tellis ainult maja püsti hoiab
Majal kogukõrgust ca 11m ja vooder läheb ikka täitsa üless välja, maja otstes puitu kasutatud pole. Teisekorruse lagi ca 6.5m maapinnast, seega kuskil seal lõppeb sisemine müüritis. Isegi vintskapid on/peaksid olema topelt kiviseinaga.

[Kalvis]

Olen üritanud siin veel areneda ja ...

Vanasti pandi tõrvapapp välja puitmajadele. Niiskustõkkeks väljast puitu tungiva niiskuse kaitseks. Paljud need tõrvapapiga majad läksid paarikümne aasta pärast hingusele...
USA-s pannakse siiamaani OSB välja. Samas osariigiti on täiesti erinev - paljudes on nii palav, et OSB väljas ongi ainus kiht seina.

Harju seina tehti kahte moodi - kui kandev oli kivi siis oli see tugevduspostidena laotud. Rohkem on levinud nn puitkarkassiga maja, millel eraldiseisev mittekandev iluvooder. Sellel viimasega on lihtne - soojustuseks lõhud voodri maha ja uus soojustus asemele koos karkassi ja fassaadiplaadiga. Kui kandev on aga kivi siis väljapoole lisad soojustuse kas vahtplastiga või karkassiga. Tuulduva õhuvahe paned kinni. Seest võid soojustuse välja lõhkuda

[Strand]

Harju seina tehti kahte moodi - kui kandev oli kivi siis oli see tugevduspostidena laotud. Rohkem on levinud nn puitkarkassiga maja, millel eraldiseisev mittekandev iluvooder. Sellel viimasega on lihtne - soojustuseks lõhud voodri maha ja uus soojustus asemele koos karkassi ja fassaadiplaadiga. Kui kandev on aga kivi siis väljapoole lisad soojustuse kas vahtplastiga või karkassiga. Tuulduva õhuvahe paned kinni. Seest võid soojustuse välja lõhkuda

Tugevduspostides hetkel jään vastuse võlgu. Kaheseina vahelt neid ei paista aga peaksidgi vist seespool olema, see peaks ka teisel korruse selguma kui seina lahti võtan. Akende kohal betoonsillused mis valatud välise voodri külge ja siseseina peale.
Pööningu osa otsaviilud on küll tugevduspostidega laotud, sest seal ühekordne tellis.

[Kalvis]

Kui kivisein on kandev siis toetuvad laetalad ja sarikad kivile, mitte ei lõpe puitosaga. Kui kannab puit siis kiviseina ja puitosa vahel on täiesti tühi õhkvahe. Jah, näha saab teiselt korruselt.