Sahvri ventilatsioon

[Screech]

Kuidas lahendada sahvris ventilatsioon, praegu toodud soojustagastusega vendi ots sisse või oleks parem teha loomulik vent läbi seina?
Eesmärk oleks hoida võimalikult jahedana(küte puudub).

Parimat

[Foxxy]

No ma ei tea
Kui soojustagastus tuleb SISSE siis mul oleks praegu sissepuhe 22°C
Vist on ikka väljatõmme?
Parimat, JR

[ping]

Kuidas lahendada sahvris ventilatsioon, ....
Eesmärk oleks hoida võimalikult jahedana(küte puudub). ...

Kuidas üldse "sahvriks" nimetatud ruumi jahedana hoidmine on planeeritud, kas ajalooliste vahenditega või kuidagi kaasaegsemalt?
Kuidas on plaan lahendada niiskuse kondenseerumine, jahedat ruumi suvel sooja niiske õhuga ventileerides?

[abe]

Mobiilne konditsioneer? Hoiab püsivat tempi ja võimaldab liigset õhuniiskust koguda. Juurikad ja värgid tahavad ju u. 5kraadist sooja. Kui sahver keldris pole, siis jahutuseta ei pääse.
Või ventilatsiooni sissepuhe sügavalt maa seest tuua. Ise ei paneks, tõenäoliselt pikapeale kipub seal elu tekkima.
Või suunad tarbevee enne boilerisse minekut vesi/õhk soojusvahetist läbi. Sahver jahedam ja boileril vähem tööd.

[Küülaline]

Juurikad ja värgid tahavad ju u. 5kraadist sooja

5° C tähendab ju tavalise külmkapi temperatuuri. Seda suures ruumis suvi läbi väga lihtsalt (odavalt) ei hoia. Sisuliselt on ise vaja ehitada sahvri suurune külmkapp vastava isolatsiooni, hermeetilise ukse, kompressori jms.

[abe]

Sahrisse soojatagastusega vetilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe otsad pluss väljast otse sundvent pluss loomuliku vendi auk välja. Reguleerid käsitsi/automaatselt ventilaatorit/soojatagastusega vendi klappe vastavalt sise/välistempertuurile/sissepuhketemperatuurile. Suvel läheb soojaks ikkagi.

[ping]

Sahrisse soojatagastusega vetilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe otsad pluss väljast otse sundvent pluss loomuliku vendi auk välja. Reguleerid käsitsi/automaatselt ventilaatorit/soojatagastusega vendi klappe vastavalt sise/välistempertuurile/sissepuhketemperatuurile. Suvel läheb soojaks ikkagi.

Klassikalise jaheda toidusäilitusruumi (sahver) sisetemperatuur erineb oluliselt eluruumide soovitavast sisetemperatuurist ja seega maja üldise ventsüsteemi temperatuurid soovitud tulemuse (jaheda ruumi) saavutamiseks ei sobi.
Kas soovitus sahvrisse oma, eraldiseisev ventagregaat paigaldada pole natuke ülepingutatud?

"Sahver" peab ka suvel jahe olema, muidu see pole mitte sahver vaid mõni muu panipaik. Näiteks "ait" on muutuva temperatuuriga (ilma temperatuurikontrollita) hoiuruum.

[aero]

Kuidas lahendada sahvris ventilatsioon, praegu toodud soojustagastusega vendi ots sisse või oleks parem teha loomulik vent läbi seina?
Eesmärk oleks hoida võimalikult jahedana(küte puudub).

Põhjus, miks vanade majade sahvrid on jahedad, ei seisne ainult kütte puudumises. Oluline on termoisolatsiooni puudumine sahvri all ja sahvri paiknemine põhjakaartes. Sahvrid on/olid betoon- vm hea soojusjuhtivusega põrandaga, mis toetub otse pinnasele. Külm põrand ja paiknemine maja põhjapoolsetes kaartes, köetud ruumidest eemal, tüüpiliselt pääsuga kütmata tuulekojast.

Minu arvates tuleks küsida - kas sahver üldse vajab venti? Teoreetiliselt tuleb säilitatavad toiduained võimalikult hermeetiliselt pakkida, et hapniku ligipääs minimeerida.

[Küülaline]

kas sahver üldse vajab venti

Kindlasti vajab. Välisseinas peaks olema suletav-avatav õhuklapp.
Minu majal on analoogiline kütteta ruum maja põhjaküljes. Põrand ei ole küll maapinnaga kontaktis, aga vähemalt 9 kuud aastast on seal jahedam kui toas (ja õues). Sel talvel ei sulgenud õhuklappi kordagi ja temp alla +4 ei langenud. Hetkel on seal +11.

[abe]

kas sahver üldse vajab venti

Kindlasti vajab. Välisseinas peaks olema suletav-avatav õhuklapp.
Minu majal on analoogiline kütteta ruum maja põhjaküljes. Põrand ei ole küll maapinnaga kontaktis, aga vähemalt 9 kuud aastast on seal jahedam kui toas (ja õues). Sel talvel ei sulgenud õhuklappi kordagi ja temp alla +4 ei langenud. Hetkel on seal +11.

Juurikad ja õunad tahavad väga kõrget suhtelist niiskust, 80-95%, vent üldjuhul kuivatab liiga.
Teadmata, mida teemaalgataja sahvris säilitada soovib ja sahvri asukoha andmeid, on raske midagi soovitada.

[ping]

Põhjus, miks vanade majade sahvrid on jahedad, ei seisne ainult kütte puudumises. Oluline on termoisolatsiooni puudumine sahvri all ja sahvri paiknemine põhjakaartes. Sahvrid on/olid betoon- vm hea soojusjuhtivusega põrandaga, mis toetub otse pinnasele. Külm põrand ja paiknemine maja põhjapoolsetes kaartes, köetud ruumidest eemal, tüüpiliselt pääsuga kütmata tuulekojast.

Minu arvates tuleks küsida - kas sahver üldse vajab venti? Teoreetiliselt tuleb säilitatavad toiduained võimalikult hermeetiliselt pakkida, et hapniku ligipääs minimeerida.

Hea näha, et keegi veel teab, et sahvri jahedus saavutati maaga kontaktis oleva soojusjuhtiva põranda kaudu.
Enne "betooniaega" kaevati sahvri alla auk mis täideti maakividega ja kivide vahed tambiti saviga tihedaks, et soojusülekanne sahvriõhust maapinda oleks maksimaalne.
Sahvri kõige jahedama temperatuuriga pind on (savi)põrand ja kõige jahedamale pinnale kogunes (kondenseerus) õhus olev niiskus.
Kuna savi on hügroskoopne, siis see imas õhust niiskuse endasse ja stabiliseeris sahvri temperatuuri- ja niiskusrežiimi.
(Samal põhjusel on kaasaegsetes energiatõhusates majades kasutatud "tampsaviseinu" ruumi sisekliima stabiliseerijatena.)

Suvel toob soe välisõhk sahvrisse niiskust juurde ja tõstab sahvri temperatuuri, aga talvine külm võib sahvriõhu temperatuuri liiga alla viia, ehk ventilatsiooni polnud sahvris praktiliselt vaja.

[pikk88]

Põhjus, miks vanade majade sahvrid on jahedad, ei seisne ainult kütte puudumises. Oluline on termoisolatsiooni puudumine sahvri all ja sahvri paiknemine põhjakaartes. Sahvrid on/olid betoon- vm hea soojusjuhtivusega põrandaga, mis toetub otse pinnasele. Külm põrand ja paiknemine maja põhjapoolsetes kaartes, köetud ruumidest eemal, tüüpiliselt pääsuga kütmata tuulekojast.

Minu arvates tuleks küsida - kas sahver üldse vajab venti? Teoreetiliselt tuleb säilitatavad toiduained võimalikult hermeetiliselt pakkida, et hapniku ligipääs minimeerida.

Hea näha, et keegi veel teab, et sahvri jahedus saavutati maaga kontaktis oleva soojusjuhtiva põranda kaudu.
Enne "betooniaega" kaevati sahvri alla auk mis täideti maakividega ja kivide vahed tambiti saviga tihedaks, et soojusülekanne sahvriõhust maapinda oleks maksimaalne.
Sahvri kõige jahedama temperatuuriga pind on (savi)põrand ja kõige jahedamale pinnale kogunes (kondenseerus) õhus olev niiskus.
Kuna savi on hügroskoopne, siis see imas õhust niiskuse endasse ja stabiliseeris sahvri temperatuuri- ja niiskusrežiimi.
(Samal põhjusel on kaasaegsetes energiatõhusates majades kasutatud "tampsaviseinu" ruumi sisekliima stabiliseerijatena.)

Suvel toob soe välisõhk sahvrisse niiskust juurde ja tõstab sahvri temperatuuri, aga talvine külm võib sahvriõhu temperatuuri liiga alla viia, ehk ventilatsiooni polnud sahvris praktiliselt vaja.

Nüüd kui siin see jutuks tuli, meenub ka mulle, et kiiresti riknevaid toiduaineid hoiti meil sahvrites põrandal, sest see pidi külm olema. Miks külm, selle üle lapsena väga ei juurelnud, kuid tagantjärele on meelde jäänud, et sahvri põrandal puudus soojustus. Mäletan, et ühes majas oli meil sahver umbes ruutmeetrine ruum, mille uks avanes samasse vahekoridori, kuhu jõudis välja trepp keldrist. Sealt tuli ka ilmselt jahedamat õhku lisaks. Kõik vaheuksed hoiti elamises kinni, ja mina küll ei mäleta, et sahvrisse mingi eraldi ventilatsioon oleks tekitatud. Ühe sahvriseina taga asus külm garaaz, teise seina taga saun ja kolmandas nurgas oli köögisein.
Teises majas milles sahvrit kasutati, oli see samuti ühte seina pidi köögi nurga taga. Teises seinas oli külm kuivkäimla, mis asus maja välisnurgas. Peldiku ja sahvri uksed avanesid mõlemad külma eeskotta kuid tollest elamisest pole enam nii selgeid mälestusi selle ruumi ehituse osas. Arvata võib, et süsteem oli sama. Ruumil oli külm põrand, lisaks jahutas seda välissein ning kõrval asuv käimla.
Teema iseenesest täitsa huvitav, sest olen korduvalt sellepeale mõelnud, et seda ruumi majja planeerida. Nii, et kui kellelgi on midagi asjalikku lisada siis jälgin huviga.