"Vahtvannis" vundamendiplaadi alune kiht, et vältida märgumist.

[RainT]

Küsimus: kuna pidevalt on juttu, et eps või xps märgub maa sees ning kaotab oma soojus- ja tugevusomadused pika peale, siis kas oleks mõistlik teha nii:
1. koorida ära pinnasekiht 2. teha ca 20 sm killustikupadi (kas panna sellele või selle alla geotekstiil?) 3. valada kiudbetoonist ca 5 cm betoonplaat 4. katta see pealt hüdroisolatsiooniga (sbs vms, ehk mis oleks piisav?), selle plaadi kõrvale/ümber drenaazitorustik 5. teha sellele alusplaadile "vahtvannis" soojustatud vundamendiplaat, ilma põrandaküttetorudeta (näiteks see lahend: https://www.youtube.com/watch?v=zNVkHUjPNow), lisada kõrvale ca 1 m soojustusplaat, külmakaitseks, vundamendialla pugevale 6. vundamendiplaadile seinad peale 7. eps või xps soojustuskiht 8. põrandaküttetorustikuga kütteplaat 9. põranda kate (mingis osas parkett, mingis osas plaadid, koos vastavate alustega)
Eelkõige ja ainult küsimus siis kõige alumise betoonplaadi ja hüdrokatte kohta.
1. Kas see on piisav ja *õige", et tagada muretu elu "soojustatud vannis" olevale vundamendile.
2. Kas ja kuidas peaks hüdrotama soojustatud vahtvanni?
3. Kas mingisse kihti peaks lisama radoonikile?

Tänud ette!

[mkubi]

Juhin tähelepanu, et soojustuse tootja ei oska nurka armeerida.


Õige on siduda sisemine armatuur välimisega, nagu selles videos seletasin.

[RainT]

Juhin tähelepanu, et soojustuse tootja ei oska nurka armeerida.


Õige on siduda sisemine armatuur välimisega, nagu selles videos seletasin.

Tänud. Küsimus oli aluskihtide kohta.

[mkubi]

Muidu tundub selline kallima(kvaliteetse) poolne lahendus. Tekib muidugi küsimus, et milleks siis plaati soov teha? Me ei tea, milline pinnas sul on seal. Äkki 20cm maha koorida on liiga vähe. Kui on palju niiskust pinnases, siis võid sinna basseini kaevata ja drenaazitorudest pole kasu. Killustik sobib hästi kapillaarniiskuse takistamiseks, kuid kui seal on veetase kõrge, siis peab ka sokkel kõrgemal asuma. Aga võibolla on krunt kuiv.
Bituumen, mida kasutad hüdrotõkkeks töötab ka radoonikile eest, kuid servadest võib ikkagi gaas sisse tulla. Kui on kõrge radoonisisaldus, siis tasub ikka uurida selle tõrjemeetodeid.
Kui see soojustus pinnases märgubki, siis mingite aastate möödudes ta ei kaitse ka külmakergete eest. Lihtsalt hoiatuseks, kui majas näiteks on üks pool garaazi all, mida ei hoita nii soojana, siis võib jää ühelt poolt plaati painutama hakata. Eriti killustikuga, kui sinna ikka jääb vesi seisma, siis on kahju suurem, kui näiteks liival.
Peno hulk on muidugi päris suur, mõtle ehk ikka linti mõistlikum teha.

[xxx111]

Juhin tähelepanu, et soojustuse tootja ei oska nurka armeerida

See pole päris nii - oluline on aru saada mida see armatuur seal tegema peab ja mis jõude üle kandma peab (seda teab projekteerija)...

[xxx111]

Küsimus: kuna pidevalt on juttu, et eps või xps märgub maa sees ning kaotab oma soojus- ja tugevusomadused pika peale, siis kas oleks mõistlik teha nii:
1. koorida ära pinnasekiht 2. teha ca 20 sm killustikupadi (kas panna sellele või selle alla geotekstiil?) 3. valada kiudbetoonist ca 5 cm betoonplaat 4. katta see pealt hüdroisolatsiooniga (sbs vms, ehk mis oleks piisav?), selle plaadi kõrvale/ümber drenaazitorustik 5. teha sellele alusplaadile "vahtvannis" soojustatud vundamendiplaat, ilma põrandaküttetorudeta (näiteks see lahend: https://www.youtube.com/watch?v=zNVkHUjPNow), lisada kõrvale ca 1 m soojustusplaat, külmakaitseks, vundamendialla pugevale 6. vundamendiplaadile seinad peale 7. eps või xps soojustuskiht 8. põrandaküttetorustikuga kütteplaat 9. põranda kate (mingis osas parkett, mingis osas plaadid, koos vastavate alustega)
Eelkõige ja ainult küsimus siis kõige alumise betoonplaadi ja hüdrokatte kohta.
1. Kas see on piisav ja *õige", et tagada muretu elu "soojustatud vannis" olevale vundamendile.
2. Kas ja kuidas peaks hüdrotama soojustatud vahtvanni?
3. Kas mingisse kihti peaks lisama radoonikile?

Tänud ette!

1. On olemas tooted mille sert annab omadused 50a
2. "Hüdrotamise" vajadus sõltub hüdrogeoloogiast
3. Radoonikaitse vajadus ja lahendused sõltuvad radooniuuringu aruandest

Ja vastava lahenduse mis arvestab kõike (sh aluse geotehnilisi parameetreid ja koormust vundamentidele, et valida sobiv vundamendi tüüp) annab projekteerija

[RainT]

Muidu tundub selline kallima(kvaliteetse) poolne lahendus. Tekib muidugi küsimus, et milleks siis plaati soov teha? Me ei tea, milline pinnas sul on seal. Äkki 20cm maha koorida on liiga vähe. Kui on palju niiskust pinnases, siis võid sinna basseini kaevata ja drenaazitorudest pole kasu. Killustik sobib hästi kapillaarniiskuse takistamiseks, kuid kui seal on veetase kõrge, siis peab ka sokkel kõrgemal asuma. Aga võibolla on krunt kuiv.
Bituumen, mida kasutad hüdrotõkkeks töötab ka radoonikile eest, kuid servadest võib ikkagi gaas sisse tulla. Kui on kõrge radoonisisaldus, siis tasub ikka uurida selle tõrjemeetodeid.
Kui see soojustus pinnases märgubki, siis mingite aastate möödudes ta ei kaitse ka külmakergete eest. Lihtsalt hoiatuseks, kui majas näiteks on üks pool garaazi all, mida ei hoita nii soojana, siis võib jää ühelt poolt plaati painutama hakata. Eriti killustikuga, kui sinna ikka jääb vesi seisma, siis on kahju suurem, kui näiteks liival.
Peno hulk on muidugi päris suur, mõtle ehk ikka linti mõistlikum teha.

Tundub, et vesi vundamenti otseselt ründama ei asu:) ja paarikümne sm killustik peaks piisav olema.
Või vaadates pinnase liivakihi paksust ja veetaseme sügavust - 1,5m ... võiks alumise betoonplaadi valada otse geotekstiilile?

Radooni osas- võimalus oleks ka "topelt ei kärise" versiooni teha ... pinnasel olevale betoonplaadile sbs hüdokiht ja selle peale radoonikile (Visqueen Radoonikile) koos läbiviikude teipimise jms? Ning siis vahtvannis vundament, mille
küljed katta Visqueen Gaasikindel Iseliimuv membraaniga radooni jms vastu ... Siis peaks suht "bulletproof" olema?

Pinnas on:
- muld (kiht 1) 0,2...0,4 m
- hall kesktihe, kohati tihe peenliiv (kiht 2) ca 3,5 m
- hall kesktihe tolmliiv (kiht 3) 1,0...2,0 m
- hall kõva saviliivmoreen (kiht 4) üle 10 m
-pinnasevesi on talvel/vihmasel perioodil ca 2m sügavusel, abs tõus võib olla kuni 1,5 m sügavuseni.

Külmakaitseks oleks võimalus teha ka "külmakaitseplaatidest" ring vahtklaasplaatidega, need ei peaks "ei idanema-ei mädanema-ega vett imama"? Garaazi plaanis pole. Kogu planeeritav põrandapind on ühtlaselt põrandaküttega. Seega erinevaid sooja-külmatsoone vundamendis esinema ei peaks.

Soov on teha "soojustatud vannis vundament" ja plaat. Et kogu vundamendiring max soe oleks ja igasugused tulevikuvajumised põrandate osas puuduksid. (P.S.Linti ja ujuvaid põrandaid ei soovi. Isegi, kui need on soodsamad)

[RainT]

Küsimus: kuna pidevalt on juttu, et eps või xps märgub maa sees ning kaotab oma soojus- ja tugevusomadused pika peale, siis kas oleks mõistlik teha nii:
1. koorida ära pinnasekiht 2. teha ca 20 sm killustikupadi (kas panna sellele või selle alla geotekstiil?) 3. valada kiudbetoonist ca 5 cm betoonplaat 4. katta see pealt hüdroisolatsiooniga (sbs vms, ehk mis oleks piisav?), selle plaadi kõrvale/ümber drenaazitorustik 5. teha sellele alusplaadile "vahtvannis" soojustatud vundamendiplaat, ilma põrandaküttetorudeta (näiteks see lahend: https://www.youtube.com/watch?v=zNVkHUjPNow), lisada kõrvale ca 1 m soojustusplaat, külmakaitseks, vundamendialla pugevale 6. vundamendiplaadile seinad peale 7. eps või xps soojustuskiht 8. põrandaküttetorustikuga kütteplaat 9. põranda kate (mingis osas parkett, mingis osas plaadid, koos vastavate alustega)
Eelkõige ja ainult küsimus siis kõige alumise betoonplaadi ja hüdrokatte kohta.
1. Kas see on piisav ja *õige", et tagada muretu elu "soojustatud vannis" olevale vundamendile.
2. Kas ja kuidas peaks hüdrotama soojustatud vahtvanni?
3. Kas mingisse kihti peaks lisama radoonikile?

Tänud ette!

1. On olemas tooted mille sert annab omadused 50a
2. "Hüdrotamise" vajadus sõltub hüdrogeoloogiast
3. Radoonikaitse vajadus ja lahendused sõltuvad radooniuuringu aruandest

Ja vastava lahenduse mis arvestab kõike (sh aluse geotehnilisi parameetreid ja koormust vundamentidele, et valida sobiv vundamendi tüüp) annab projekteerija

Tänud vastamast. Olles tudeerinud kõikvõimalikke vundamendiversioone, mida erinevad teostajad teinud on, oman arusaamist, et mida ma oma majale teha soovin. Nendeks on plaatvundament ja sooviks hästi soojustatuna ning kestvana (jah, 50a olen läinud aga mis siis:) Projekteerijate poolt pakutavaid-teostavaid lintvundamente + ujuvaid põrandaid ma ei soovi. Ja siin foorumis arutledes leiab ka vahest mõne tera:)

[xxx111]

To RainiT: Tubli! Tee täpselt nagu soovid!

[mkubi]

Tahaks mainida, et sul on siiski ujuv põrand, mis ujub peno peal. Nii et seina ja põranda vahe (akende ja uste juures) pead ikkagi katkestama ja silikoonima. Tõenäoliselt pead ka vaheseintele jätma mängimisvuuk välisseintega ristumisel. Pisike detail, kuid nii need praod tekivad.

[ping]

......
1. On olemas tooted mille sert annab omadused 50a
2. "Hüdrotamise" vajadus sõltub hüdrogeoloogiast
3. Radoonikaitse vajadus ja lahendused sõltuvad radooniuuringu aruandest

Ja vastava lahenduse mis arvestab kõike (sh aluse geotehnilisi parameetreid ja koormust vundamentidele, et valida sobiv vundamendi tüüp) annab projekteerija

Vast annab vastuse ikka Insener, kunstikooli lõpetanud "ilupilditegijalt" selliseid arvutusi oodata on vast liiga "sinisilmne".

[xxx111]

......
1. On olemas tooted mille sert annab omadused 50a
2. "Hüdrotamise" vajadus sõltub hüdrogeoloogiast
3. Radoonikaitse vajadus ja lahendused sõltuvad radooniuuringu aruandest

Ja vastava lahenduse mis arvestab kõike (sh aluse geotehnilisi parameetreid ja koormust vundamentidele, et valida sobiv vundamendi tüüp) annab projekteerija

Vast annab vastuse ikka Insener, kunstikooli lõpetanud "ilupilditegijalt" selliseid arvutusi oodata on vast liiga "sinisilmne".

Projekteerija - konstruktsiooniinsener, VK insener, KV insener, teedeehituse insener, arhitekt, sisearhitekt, energiatõhususe spetsialist jne...
Iga projekteerija projekteerib oma osa...

[Äärenurk]

Vast annab vastuse ikka Insener, kunstikooli lõpetanud "ilupilditegijalt" selliseid arvutusi oodata on vast liiga "sinisilmne".

Elust enesest: üks töömees väitis, et insener ei tea midagi ja projekteerija on see, keda kuulama peab. Seda rida jätkates võib mõni lagedale tulla jutuga, et insener ja projekteerija on mõttetud tegelased ja hoopis konstruktor on õige mees, keda kuulda võtta.

[ping]

Vast annab vastuse ikka Insener, kunstikooli lõpetanud "ilupilditegijalt" selliseid arvutusi oodata on vast liiga "sinisilmne".

Elust enesest: üks töömees väitis, et insener ei tea midagi ja projekteerija on see, keda kuulama peab. Seda rida jätkates võib mõni lagedale tulla jutuga, et insener ja projekteerija on mõttetud tegelased ja hoopis konstruktor on õige mees, keda kuulda võtta.

Kuna hoone eest vastutab selle omanik, siis omanik ka määrab, et kelle juttu töömees kuulama peab.

[RainT]

Ametiklassifikatsioonide loeteludega on selge