Elekter suvilasse

[Metsakraav]

Väike korralik generaator oleks abiks.
Saab alati kaasa võtta kui vaja.
Mingi 0,6 liitrit bensiini tunnis
https://hondacenter.ee/toode/eu-10i/
Kui võimsamat vaja siis suurem mudel.

[Urmas]

Väike korralik generaator oleks abiks.
Saab alati kaasa võtta kui vaja.
Mingi 0,6 liitrit bensiini tunnis
https://hondacenter.ee/toode/eu-10i/

Ei suutnud tuvastada viite aadressilt isendi tehnilisi andmeid, kuid see võib olla minu laiskuse viga. Kui suur paak on sellel isendil ehk kas pean kella 4-ks hommikul äratuse panema selleks, et paaki täita kui näiteks tahan õhtul kella kaheksast kotile visata ja ärgata järgmine päev kella 12-ne paiku ilma, et külmkapis olev õlu ei oleks ärkamise ajaks soojaks läinud? No paistnud teine nii suur, kuhu mahuks kütust min 12 tunni jaoks. Tahaks suvilas õhtul-öösel õues istudes nautida ikkagi vaikust või linnulaulu või sügisel ritsikate pininat, mitte geneka vaikset(?) töötamist. Ennetavalt- ei ole vihakõne!

[Ac457765]

Max. võimsus 1 kW, tööaeg 3,5 tundi. Kui ei ole oluline, et generaator peab olema just selline väike ja kompaktne ja kohe kasutusvalmis ilma midagi nüppimata, siis soovi korral annab mingi suvalise suurema paagiga ühendada, ei pea see paak isegi füüsiliselt seal küljes olema, vaid voolikuga ühendatud.

[ping]

Kui bensukulu on 0,6L tunnis, siis peab nädalavahetuseks 2 bensiinikankut kah kaasa vedama.
Ehk et õlu ja muu proviant ka kaasa saaks, tekkib võibolla vajadus suurema auto järele.

[Ac457765]

Arvestades bensiini tihedust (et ei ole 1 kg=1 L), siis tuleb kasutegur kusagile 20-25 % vahele. Arvestades nii sellise väikese sisepõlemismootori enda kui generaatori kasutegurit, siis täiesti tavaline. Näide auto generaatorist:

How efficient is a car alternator?
Electrical power on a vehicle is not free. It comes as a direct result of consuming fuel within the engine to drive the alternator. With a typical engine efficiency of 40%, a belt efficiency of 98% and an alternator efficiency of 55%, this leads to an overall energy conversion efficiency of only 21%.

[Urmas]

How efficient is a car alternator?
Electrical power on a vehicle is not free. It comes as a direct result of consuming fuel within the engine to drive the alternator. With a typical engine efficiency of 40%, a belt efficiency of 98% and an alternator efficiency of 55%, this leads to an overall energy conversion efficiency of only 21%.

Ühel väljamaa objektil tellija eraldas minu Daciale koha garaazis kõrvuti tema mersuga(F1 ohutusautode analoog). Rääkis, et see mersu sõidab täispaagiga täiskiirusel ca 50 kilomeetrit, siis peab uuesti tankima või aeglasemalt sõitma, et järgmise bensukani jõuda. Sarnaseid autosid oli tal veel, vähemalt üks(Ferrari California). Nüüd sulle mõtteainet viidatud generaatori kütusekulu kohta kasutatava elektri suurema tarbimise korral. Kas kütuse kokkuhoiu nimel hakkate tegema "päti kohvi"? Kohvimasina/veekeetja elektritarbimine on milline? Või vesi lõkke peal katlas keema ja puru tassi põhja, keev vesi peale ja 30 sekundi pärast valmis? Suvilas midagi muud ei ole teha?
Praegu kirjutatu mõeldud rohkem kasutaja Metsakraav idee kohta.

[Ac457765]

Jätsid tähelepanuta mu: sõltub koormusest.

Kuna ma ei soovinudki rääkida kütusekulust, vaid kasutegurist, siis jah.
See 0,6 l/h on loomulikult maksimaalse võimsuse juures töötades. Kasutegur koormusest nii palju ei sõltu kui kütusekulu- kui mootor/generaator töötab poole võimsusega, siis kütusekulu võib olla poole väiksem, aga kasutegur muutub üsna vähe.

[ping]

Jätsid tähelepanuta mu: sõltub koormusest.

Kuna ma ei soovinudki rääkida kütusekulust, vaid kasutegurist, siis jah.
See 0,6 l/h on loomulikult maksimaalse võimsuse juures töötades. Kasutegur koormusest nii palju ei sõltu kui kütusekulu- kui mootor/generaator töötab poole võimsusega, siis kütusekulu võib olla poole väiksem, aga kasutegur muutub üsna vähe.

Kui arvestada kasutegurit kWh/Liitri kohta, siis on kasuteguri erinevus vägagi suur.
Koormusel 5W valgustiga on kasutegur oluliselt väiksem kui 900W max koormusel.
Ja kui töötavale generaatorile koormust üldse pole ühendatud, siis on kasutegur 0 sest kütus saab niisama tühja ärapõletatud.

(Analoogia autoga, et kohapeal seisva töötava mootoriga auto, kütusekulu 100km kohta on lõpmatu ja kasutegur alla nulli.)

[Kalvis]

Märkus õige - genekas tühijooksu lähedastel koormustel on kasutegur peaaegu null.

[Ac457765]

Loomulikult, mu näide oli ainult konkreetselt poole vs. täisvõimsuse kohta. Kui omal oleks vaja näiteks ööseks mingi väike tarbija tööle jätta, siis võibolla kalkuleeriks kas oleks kasulikum seda läbi aku toita ja siis päeval (või muul suurema tarbimise ajal kui generaator saab normaalse koormusega töötada) akut laadida. Üks mingi 100 Ah autoaku peaks suutma inverteri kaudu külmkappi öö läbi ära toita küll (arvestame siis ka inverteri kadudega). Üks keskmine kapp tarbib keskmiselt u. 30 W (arvestades kompressori tsüklilist töötamist).

[Kalvis]

Teoorias kui akud tühjad ja külmikut toita vaja pimedal ajal siis paned geneka käima - toidab otse nii külmikut kui akulaadijat kuniks akud täis. siis genekas OFF.
seda saaks automatiseerida, kui oleks genekas automaatselt käivituv aga enamus neist mini omadest pole. seega pead ise olema see tark automaatika.

[mõte]

... Jätkuvalt soovitaks vaadata kõik ühes lahenduste suunas liitiumi akudega. Googelda sellist asja nagu " solar generator europe "
näide ühest müüast https://www.solarpowersupply.eu/product ... r-stations

Ise juppidest ehitades saab kindlasti odavamalt, aga pead teadma millised komponendid on piisavalt hea kvaliteediga ja kuidas ümber käija akudega jne. Kindlasti on lihtsam osta valmis asi.

Kas sellised soovitused põhinevad "usul" või "teadmistel"?
"Kõik ühes" seadet on lihtsam müüa, aga kas see tagab ka parema valiku ostjale töökindluse kohalt?

Isiklikud kogemused näitavad, et "kõik ühes" seadmes kasutatakse väiksemate tootmiskulude pärast ühte kontrollerit ja kui inverter lukku jookseb, siis ei toimu ka laadimist.
"Kõik ühes" seadme omatarve (kui päike ei paista) on suurem, sest selle inverterit ei saa eraldi väljalülitada.
Eraldiseisva inverteri saab kas nädalaks või talveks väljalülitada ja kui tuled kevadel tagasi on akud ikka täis aga kui inverteri omatarve on talvel külmunud akud tühjendanud siis võivad kevadeks akud riknenud olla.

Suvilas tuleb vaadata ka seadmete omavolilise ärandamise aspekti, sest kaugele nähtavad paneelid on heaks reklaamiks.
Näiteks sellist 33kg ratastega kasti on lihtne ühel inimesel ära viia: https://www.solarpowersupply.eu/product ... nfographic ja võõrandamise vältimiseks oleks vast lihtsam seda ise igakord edasi-tagasi vedada ja hoopis kodus täislaadida.
Selle seadme töötemperatuur on 0C- +40C ja talveks kütmata maija seda jätta ei tohiks ja talveks tuleks nagunii sooja vedada.

Kahjuks endal pole veel võmalust ja vajadust olnud tesida neid kõik ühes süsteeme.
Lihtsalt minu soovitus põhineb sellel: inimesel on probleem ja kuidas seda kõige lihtsamalt ja optimaalselt lahendada. Kui on teadmised ja/või huvi saab alati ehitada prarema ja odavama süsteemi kui kõik ühes lahendused aga selleks peab olema huvi, aeg ja teadmised.

Siin oli küsimus ka AGM vs liitum akud, Jah läpaka Li-ion akud kestavad keskmiselt 500 tsüklit või pidevalt 100% tapad neid ja ka tühjalt hoidmine. Liitumiga on palju erinevaid aku kokteile olemas igal ühel omad vead ja omad head. Täna tavaliselt kasutatakse off-grid lahenustes LifePo4 kokteiliga akusid https://en.wikipedia.org/wiki/Lithium_i ... te_battery. mis kannatavad 2-3 tuhat tsüklit või rohkem, paljudel akusüsteemidel on 10a grantii. LiFePo4 akusid ei tohi laadida alla 0 kraadi, normaalne BMS seda ei luba ka,

Pidevalt töötav generaator minu arvates suvilasse ei sobi, pidevalt põriseb midagi, see võib olla varuvariant kui muud moodi ei saa akusid laadida. Need minu soovitatud kõik ühes lahendused tihti lubavad ka autos "sigarisüütajast" laadimist, kui jamaks peaks minema, pole vaja genekat osta kui auto olemas.

[ping]

... Jätkuvalt soovitaks vaadata kõik ühes lahenduste suunas liitiumi akudega. Googelda sellist asja nagu " solar generator europe "
näide ühest müüast https://www.solarpowersupply.eu/product ... r-stations

Ise juppidest ehitades saab kindlasti odavamalt, aga pead teadma millised komponendid on piisavalt hea kvaliteediga ja kuidas ümber käija akudega jne. Kindlasti on lihtsam osta valmis asi.

Kas sellised soovitused põhinevad "usul" või "teadmistel"?
"Kõik ühes" seadet on lihtsam müüa, aga kas see tagab ka parema valiku ostjale töökindluse kohalt?

Isiklikud kogemused näitavad, et "kõik ühes" seadmes kasutatakse väiksemate tootmiskulude pärast ühte kontrollerit ja kui inverter lukku jookseb, siis ei toimu ka laadimist.
"Kõik ühes" seadme omatarve (kui päike ei paista) on suurem, sest selle inverterit ei saa eraldi väljalülitada.
Eraldiseisva inverteri saab kas nädalaks või talveks väljalülitada ja kui tuled kevadel tagasi on akud ikka täis aga kui inverteri omatarve on talvel külmunud akud tühjendanud siis võivad kevadeks akud riknenud olla.

Suvilas tuleb vaadata ka seadmete omavolilise ärandamise aspekti, sest kaugele nähtavad paneelid on heaks reklaamiks.
Näiteks sellist 33kg ratastega kasti on lihtne ühel inimesel ära viia: https://www.solarpowersupply.eu/product ... nfographic ja võõrandamise vältimiseks oleks vast lihtsam seda ise igakord edasi-tagasi vedada ja hoopis kodus täislaadida.
Selle seadme töötemperatuur on 0C- +40C ja talveks kütmata maija seda jätta ei tohiks ja talveks tuleks nagunii sooja vedada.

Kahjuks endal pole veel võmalust ja vajadust olnud tesida neid kõik ühes süsteeme.
Lihtsalt minu soovitus põhineb sellel: inimesel on probleem ja kuidas seda kõige lihtsamalt ja optimaalselt lahendada. Kui on teadmised ja/või huvi saab alati ehitada prarema ja odavama süsteemi kui kõik ühes lahendused aga selleks peab olema huvi, aeg ja teadmised.

Siin oli küsimus ka AGM vs liitum akud, Jah läpaka Li-ion akud kestavad keskmiselt 500 tsüklit või pidevalt 100% tapad neid ja ka tühjalt hoidmine. Liitumiga on palju erinevaid aku kokteile olemas igal ühel omad vead ja omad head. Täna tavaliselt kasutatakse off-grid lahenustes LifePo4 kokteiliga akusid https://en.wikipedia.org/wiki/Lithium_i ... te_battery. mis kannatavad 2-3 tuhat tsüklit või rohkem, paljudel akusüsteemidel on 10a grantii. LiFePo4 akusid ei tohi laadida alla 0 kraadi, normaalne BMS seda ei luba ka,

Pidevalt töötav generaator minu arvates suvilasse ei sobi, pidevalt põriseb midagi, see võib olla varuvariant kui muud moodi ei saa akusid laadida. Need minu soovitatud kõik ühes lahendused tihti lubavad ka autos "sigarisüütajast" laadimist, kui jamaks peaks minema, pole vaja genekat osta kui auto olemas.

Minul on kogemusi nende "sõbra soovitatud, lihtsalt ja odavalt" tehtud seadmete ümberehitamisega, sest järgmisel aastal (kui omanik soovib, et seadmed algset ülesannet täidaksid) pole sealt praktiliselt midagi kasutamiseks võtta: seadmed on aladimensioneeritud ja madalama pingega, juhtmed peenikesed, akud rikutud.

Üleval kirjutasin külmiku akult kasutamise eripärast ja paistab, et sedagi pole viitsitud mõttega läbilugeda.

(Akupanga laadimisest sigarisüütaja pesast väike elementaarne arendav mõtlemisülesanne:
Kui sigarisüütaja pesa võib koormata 120W koormusega (teatud aja jooksul, nii et midagi põlema ei läheks), siis mitu tundi kulub selle kaudu 3kWh akupanga laadimiseks seisva mootoriga ja mida sellest arvab auto enda starteriaku? Kui suure mahutavusega peaks sellisel juhul olema auto enda starteriaku?

Kui akupanga laadimiseks hoida auto mootor töötavana kütusekuluga 0,6L/h siis mitu liitrit kütust kulub 3kWh akupanga laadimiseks sigarisüütaja pesa kaudu ja kui palju maksab selliselt laetud 1kWh? Ja mida arvab pikalt tühikäigul töötamisest auto katalüsaator ja tahmailter?

Kui sõiduajal sigarisüütajast 3kWh akupanka laadida, siis kui kaugele peaks selle täislaadimiseks autoga sõitma?)

[Kalvis]

Auto puhul saaks otse akult jämedamad juhtmed vedada, kuid auto genekas ise jääb lahjaks arvestades mootori võimsust. Jõuame sinna 0% kasuteguri lähedale. Muidugi võib küsija teha niimoodi, et vahetab akusi - üks on lisaakuna autol küljes. Jõuab suvillase laetuna, lahkub suvilast tühjana ja autosõiduga tasakesi laetakse täis.

[ping]

Auto puhul saaks otse akult jämedamad juhtmed vedada, kuid auto genekas ise jääb lahjaks arvestades mootori võimsust. Jõuame sinna 0% kasuteguri lähedale. Muidugi võib küsija teha niimoodi, et vahetab akusi - üks on lisaakuna autol küljes. Jõuab suvillase laetuna, lahkub suvilast tühjana ja autosõiduga tasakesi laetakse täis.

Matemaatikaülesanne:
Kui suure mahutavusega (Ah) peab minimaalselt olema auto starteriaku, et kui seal võetakse välja (tühjendatakse suvilas) 3kWh, et auto veel normaalselt käivituks (et starteriga koormates ei langeks aku pinge alla 10V)? Paljudel autodel on tarkvaraliselt keelatud mootori käivitumine kui väntvõlli pöörded on alla 250rpm.
Kas selline aku mahub auto originaalaku kohale kuhu tootja selle paigalduse autos on ettenäinud?
Kas nii rasket koormat (akut) on üldse lubatud näiteks sõiduauto pagasnikus vedada?
Mitu meest on vaja sellise aku tõstmiseks?
Kui kaua peab autoga sõitma sellise aku uesti täislaadimiseks kui genekast antav laadimisvool on näiteks 40A?

(Elektrivärk on avalikult kättesaadavate valemite abil täitsa peast arvutatav.
Sellist nõu saab anda vist mingite mõnuainete mõju all olles?)

[Viki2]

https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=345

Jäin mõtlema komplekti sisuturundusliku lause peale.

Süsteem võimaldab ka salvestada odavat ööelektrit ja tarvitada seda päevasel ajal - nii vähenevad elektriarved

Pean tunnistama, et mul pole päevase-öise elektri hinnavahest õrna aimugi, sest sellega tegeleb mu kodune direktor. Aga ikkagi, millise aja jooksul majanduslikult tasub ära see viites olev komplekt oma hinnalt kui seda kasutada ainult elektri hinnavahe kompenseerimiseks? Aku eluiga peaks jääma sinna 7 aasta kanti, vähemalt autodel.

Sai soetatud ja siiani rahul, lisaboonuseks on et kui naabritel elektrikatkestuse tõttu maja pime
siis minul kõik toimib.

[Ac457765]

https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=345

Jäin mõtlema komplekti sisuturundusliku lause peale.

Süsteem võimaldab ka salvestada odavat ööelektrit ja tarvitada seda päevasel ajal- nii vähenevad elektriarved

Pean tunnistama, et mul pole päevase-öise elektri hinnavahest õrna aimugi, sest sellega tegeleb mu kodune direktor. Aga ikkagi, millise aja jooksul majanduslikult tasub ära see viites olev komplekt oma hinnalt kui seda kasutada ainult elektri hinnavahe kompenseerimiseks? Aku eluiga peaks jääma sinna 7 aasta kanti, vähemalt autodel.

Kui salvestab 1 kWh ja seda öösel salvestatud energiat päeval kasutada, siis jämedalt öeldes võidab päevas 1 kWh öise ja päevase elektrihinna vahe ehk mõne sendi päevas. Nädalavahetustel ei säästa, sest siis on koguaeg öötariif. Nii et aastas ehk mõne euro juba...

[elektron]

Mis te sellest öisest elektrist jaurate, suvilas elektriliitumine puudub.

[Urmas]

Nii et aastas ehk mõne euro juba...

On lihtsamaid meetodeid see mõni euro leida nagu näiteks poes kassajärjekorras seistes viska pilk põrandale ja aeg-ajalt midagi ikka leiab. Aasta peale teebki ka kokkuvõttes mõne euro. Kohe, peale poe avamist ei ole mõtet kiigata, sest siis on koristaja sendid jõudnud juba enda tasku poetada.

[dumbuser]

Minul on kogemusi nende "sõbra soovitatud, lihtsalt ja odavalt" tehtud seadmete ümberehitamisega, sest järgmisel aastal (kui omanik soovib, et seadmed algset ülesannet täidaksid) pole sealt praktiliselt midagi kasutamiseks võtta: seadmed on aladimensioneeritud ja madalama pingega, juhtmed peenikesed, akud rikutud.

Üleval kirjutasin külmiku akult kasutamise eripärast ja paistab, et sedagi pole viitsitud mõttega läbilugeda.

(Akupanga laadimisest sigarisüütaja pesast väike elementaarne arendav mõtlemisülesanne:
Kui sigarisüütaja pesa võib koormata 120W koormusega (teatud aja jooksul, nii et midagi põlema ei läheks), siis mitu tundi kulub selle kaudu 3kWh akupanga laadimiseks seisva mootoriga ja mida sellest arvab auto enda starteriaku? Kui suure mahutavusega peaks sellisel juhul olema auto enda starteriaku?

Kui akupanga laadimiseks hoida auto mootor töötavana kütusekuluga 0,6L/h siis mitu liitrit kütust kulub 3kWh akupanga laadimiseks sigarisüütaja pesa kaudu ja kui palju maksab selliselt laetud 1kWh? Ja mida arvab pikalt tühikäigul töötamisest auto katalüsaator ja tahmailter?

Kui sõiduajal sigarisüütajast 3kWh akupanka laadida, siis kui kaugele peaks selle täislaadimiseks autoga sõitma?)

Ära räägi rohkem. Heal juhul suudetakse esimesest lõigust aru saada aga see osa mis puudutab energiamahtuvust, igasugu muundamisi jne on ikka nii rõvekeeruline, et palju lihtsam on ignoreerida ja ajada mingi lõpmatut iba "mul on odavalt saadud see või teine" ja "no ega ma seal eriti ei kasuta midagi" ning kirsiks on muidugi hommikust õhtuni soovitused kõikvõimalike akude igale pool kaasa tassimisest.

[Kalvis]

Auto puhul saaks otse akult jämedamad juhtmed vedada, kuid auto genekas ise jääb lahjaks arvestades mootori võimsust. Jõuame sinna 0% kasuteguri lähedale. Muidugi võib küsija teha niimoodi, et vahetab akusi - üks on lisaakuna autol küljes. Jõuab suvillase laetuna, lahkub suvilast tühjana ja autosõiduga tasakesi laetakse täis.

Matemaatikaülesanne:
Kui suure mahutavusega (Ah) peab minimaalselt olema auto starteriaku, et kui seal võetakse välja (tühjendatakse suvilas) 3kWh, et auto veel normaalselt käivituks (et starteriga koormates ei langeks aku pinge alla 10V)? Paljudel autodel on tarkvaraliselt keelatud mootori käivitumine kui väntvõlli pöörded on alla 250rpm.
Kas selline aku mahub auto originaalaku kohale kuhu tootja selle paigalduse autos on ettenäinud?
Kas nii rasket koormat (akut) on üldse lubatud näiteks sõiduauto pagasnikus vedada?
Mitu meest on vaja sellise aku tõstmiseks?
Kui kaua peab autoga sõitma sellise aku uesti täislaadimiseks kui genekast antav laadimisvool on näiteks 40A?

(Elektrivärk on avalikult kättesaadavate valemite abil täitsa peast arvutatav.
Sellist nõu saab anda vist mingite mõnuainete mõju all olles?)

Tavalises autos pole ju kahe aku lahendust, selline tuleb ise teha. Olen teinud, kuid mitte suvila laadimiseks, auto oli reisimiseks ümber ehitatud, et külmik ja muu elektritarbega põhiakut maha ei koormaks, samuti sai lisatud relee, et lisaakut laetakse vaid mootori töötamisel, mitte käivitamisel. Kuid autol on genekal pingeregulaator, mis lahendab su probleemid.

[ping]

Paistab jah, et kohatine funktsionaalse lugemisoskuse puudumine ei luba pikematest tekstidest arusaada.
Kusjuures kui palutakse oma nõuanne numbriliselt väljendada (tuues näiteks probleemseid kohti), siis ei suudeta sedagi, vaid soovitatakse "pingeregulaatorit" kellelegi probleemide lahenduseks.

Auto puhul saaks otse akult jämedamad juhtmed vedada, kuid auto genekas ise jääb lahjaks arvestades mootori võimsust. Jõuame sinna 0% kasuteguri lähedale. Muidugi võib küsija teha niimoodi, et vahetab akusi - üks on lisaakuna autol küljes. Jõuab suvillase laetuna, lahkub suvilast tühjana ja autosõiduga tasakesi laetakse täis.

Matemaatikaülesanne:
Kui suure mahutavusega (Ah) peab minimaalselt olema auto starteriaku, et kui seal võetakse välja (tühjendatakse suvilas) 3kWh, et auto veel normaalselt käivituks (et starteriga koormates ei langeks aku pinge alla 10V)? Paljudel autodel on tarkvaraliselt keelatud mootori käivitumine kui väntvõlli pöörded on alla 250rpm.
Kas selline aku mahub auto originaalaku kohale kuhu tootja selle paigalduse autos on ettenäinud?
Kas nii rasket koormat (akut) on üldse lubatud näiteks sõiduauto pagasnikus vedada?
Mitu meest on vaja sellise aku tõstmiseks?
Kui kaua peab autoga sõitma sellise aku uesti täislaadimiseks kui genekast antav laadimisvool on näiteks 40A?

(Elektrivärk on avalikult kättesaadavate valemite abil täitsa peast arvutatav.
Sellist nõu saab anda vist mingite mõnuainete mõju all olles?)

Tavalises autos pole ju kahe aku lahendust, selline tuleb ise teha. Olen teinud, kuid mitte suvila laadimiseks, auto oli reisimiseks ümber ehitatud, et külmik ja muu elektritarbega põhiakut maha ei koormaks, samuti sai lisatud relee, et lisaakut laetakse vaid mootori töötamisel, mitte käivitamisel. Kuid autol on genekal pingeregulaator, mis lahendab su probleemid.

Sellised elektrialased nõuanded, mida ei suudeta numbriliselt väljendada, vähendavad ka teiste nõuannete usaldusväärsust.
See et keegi on seadme tootja juhendi järgi suutnud "värvilisi juhtmeid ühendada" ei pruugi sugugi tähendada, et see "ühendeja" ka oma tegevuse tulemi toimimise põhimõttest on arusaanud.

[elektron]

Miks peab akut autos laadima? miks ei või seda kodus täis laadida? Ma eeldan, et inimene on suvilas nädalavahetusel pigem paikne ja ei käi tundide kaupa autoga tiirutamas. Kui ühest akust jääb väheks, võib võtta kaks või kolm akut. Kokkuvõtteks ikkagi kordades odavam ja töökindla kui need poolpidused kohapeal laadimise variandid.

[Kalvis]

Ka kodus laadimine on võimalus. Eesmärk oli tuua välja, et töötava autoga laadimaks suvila akut on natuke vale. Auto mootori võimsus on kümneid kordi suurem kui geneka võimsus, töötades sisuliselt tühijooksul. Kuigi nii saab, pole see otsarbekas.
Küsijal oleks isegi otstarbekas kasvõi otse auto aku pealt särts viia varuvariandina elamisse. Siin hakkab mängima teine fenomen - madal pinge ja tarbitav võimsus nõuab jämedamaid kaableid. Ka võib niimoodi akut liigtarbides jalameheks jääda. seepärast on mõistlik kui vaja ikkagi kasutada lisaakut.

[Metsakraav]

Tänapäeva auto puhul ei soovita talle ajutiselt mingit täiendavat akut külge pookida, kuna nn intelligentne akuhaldus läheb tõnäoliselt lolliks.

Akut ei laeta kunagi rohkem kui umbes 70 protsenti.
Muidu ei oleks aeglustamisel tekkivat energiat võimalik generaatori abil akusse panna.
Jätke auto parem rahule.