Puitkarkass PUR vahuga

[Urmas]

Difusiooni teel liikuv aur läbi kipsi, krohvi vms seinamaterjali, mis on veel auru tõkestava värvi all, on tühine, võrreldes sellega, mis juhtub , kui on õhulekked ja õhk vuhiseb näiteks pistikupesa kaudu( kehvasti tihendatud) kipsi taga olevasse villa sisse.

Kas sa värvitootjate tooteinfosid ka vahest loed? Tänapäeval kõik värvitootjad kilkavad/kiidavad, et nende värvid on "hingavad". Mismoodi, vaat sellest pole mina veel aru saanud? Võib olla vabalt minu viga.
Tänapäeval, kus kõik tahavad olla rohelised ja ökoloogilised ja kogu viimistlus, alates käsitööna valminud savi-/lubikrohvist ja lõpetades kohupiimavärviga ja kõik see peab olema hingav, siis sina tuled rääkima auru tõkestavatest nitrovärvidest. Ma arvan, et sul veab kui seda foorumit ei loe rohelised, muidu sõimataks sind maeiteakelleks ja veel rohkem veab kui sind kohtusse ei kaevata sellise auru tõkestava värvi propageerimise eest.
T25, welcome to today!

[T25]

Ega nad 100% ei tõkestagi. Kui tõkestaks, siis oleks jama, sest sein sissepoole enam hingata ei saaks ja olekski jama majas, kui suvel vaja maja hoopis jahutada. Inglise keeles on tegelik väljend vapour retarder, ma ei oska eesti keelde panna, aga põhimõtteliselt nagu suurtel veoautodel on retarder, mis aitab hoogu pidurdada, aga päris plokki ei pane.

[Urmas]

Ega nad 100% ei tõkestagi. Kui tõkestaks, siis oleks jama, sest sein sissepoole enam hingata ei saaks ja olekski jama majas, kui suvel vaja maja hoopis jahutada.

Miks on vaja maja seestpoolt jahutada kui maja on väljastpoolt soojustatud? Miks peaks soe läbi soojustuse paremini levima kui külm? Miks paljud kõrbelises kliimas elavad inimesed kannavad ka kuumadel päevadel karvaseid kasukaid või on muidu paksult riides? Ja kuumal suvepäeval, kui päike paistab lagipähe, joovad nemad veel kuuma teed! Miks on kaamelid karvased? Kas "sfinkskaamelitel"(karvututel) ei oleks kõrbelises kliimas elu kergem? Äkki on mõtteainet?

[T25]

Ega nad 100% ei tõkestagi. Kui tõkestaks, siis oleks jama, sest sein sissepoole enam hingata ei saaks ja olekski jama majas, kui suvel vaja maja hoopis jahutada.

Miks on vaja maja seestpoolt jahutada kui maja on väljastpoolt soojustatud? Miks peaks soe läbi soojustuse paremini levima kui külm? Miks paljud kõrbelises kliimas elavad inimesed kannavad ka kuumadel päevadel karvaseid kasukaid või on muidu paksult riides? Ja kuumal suvepäeval, kui päike paistab lagipähe, joovad nemad veel kuuma teed! Miks on kaamelid karvased? Kas "sfinkskaamelitel"(karvututel) ei oleks kõrbelises kliimas elu kergem? Äkki on mõtteainet?

Ja mis sa tahad kokkuvõttes öelda? Et soojustatud maja ei vaja jahutust suvel? Täitsa võimalik, ei vaidle vastu. Mina tahan üldse niipalju sooja, et tegelikult on külma võitu siin kliimas mul ka suvel. Aga tuttav nutab juba siis, kui temperatuur üle 24 kraadi väljas läheb, et liiga palav ja ootab , et soojalaine läbi saaks. Inimesed on erinevad.

[rokikas]

Uuriks kogemust välisseinte- puitkarkass ja PUR vahu (suletud pooridega) kohta. Mõte- väljast poolt: voodrilaud/tuulutusvahe 2,5 cm/osb3/karkass 15cm täidetud vahuga/osb3/kips/kips. Kellel täna analoogne sein, millised kogemused soojuse/helipidavuse vms teguritega? Mis sellise seina m2 võiks kujuneda? Soov teha soojad aga õhukesed seinad. Kivi ja peno kisub paksemaks, kui meeldiks ...

Kas karkass on 150 mm. sest koormused nõuavad seda või lihtsalt "nii on tavaks" lahendus?
Kui koormused lubaks ka kitsamat karkassi kasutada siis saaks lisada risti karkassi millega vähendaks otseseid külmasildu. "Külmasild (thermal bridge): hoone piirdetarindi osa, kus muidu ühtlaselt väike
soojusläbivus on lokaalselt suurem"
Omale tehes kaaluksin pigem tehases toodetud alumiinium kattega PIR plaatide kasutamist. m3. letihinnad sinna 150 € kanti. Tehase toodangu kvaliteet stabiilne, kohapeal pritsitu .... seal on niivõrd palju muutujaid mis mõjutavad lõpptulemust et olen skeptiline igaks juhuks. Alumiinium kate aitab pidurdada soojusjuhtivuse suurenemist aastate möödudes.
Vuukidesse vaht, sisse aurutõkketeip ja välja tuuletõkketeip. Peaks päris hea saama.
OSB välja ... omale tehes väldiksin.

[Urmas]

Omale tehes kaaluksin pigem tehases toodetud alumiinium kattega PIR plaatide kasutamist. m3. letihinnad sinna 150 € kanti. Tehase toodangu kvaliteet stabiilne, kohapeal pritsitu .... seal on niivõrd palju muutujaid mis mõjutavad lõpptulemust et olen skeptiline igaks juhuks. Alumiinium kate aitab pidurdada soojusjuhtivuse suurenemist aastate möödudes.

Seda nüüd küll, aga kas see PIR-plaat peaks olema fooliumiga sissepoole või väljapoole? Olen näinud neid foolumiga PIR-plaat välissoojustusena ja vuugid vinge teibiga teibitud ehk väljaspoolt ideaalselt aurutihe, aga niipalju olen lugenud, siis väljapool peaks idee järgi olema auru läbilaskvam kiht. Kas mingi vastuolu ei teki?

[xxx111]

Lihtsalt arvamus...
PIR plaat ainult fooliumiga sissepoole - foolium sisekihis
Sobib kasutada karkass-seinas foolium seespool ja ainult ühe kihina
Ei sobi kasutada kiviseinte soojustusena

viewtopic.php?f=7&p=399318#p399318

[RainT]

Vaatasin Panelo väliseina paneeli. Kui selle panen? Välja vineeri peale tuulutusliist ja sellele fassadiplaat, sisse kiht kipsi, see toimiks? Minimaalne niiskuspaisumine puitkarkassil. Või peate seda puitkarkassi ka kylmasillsaks?

[xxx111]

Või peate seda puitkarkassi ka kylmasillsaks?

Kommenteerija rokikas:

"Külmasild (thermal bridge): hoone piirdetarindi osa, kus muidu ühtlaselt väike
soojusläbivus on lokaalselt suurem"

Siin on Su küsimusele selge vastus...

[Urmas]

Vaatasin Panelo väliseina paneeli. ...

Olen vaikselt jälginud seda teemat, aga ei ole veel pihta saanud sinu kinnisideele vahtude osas? Ehk seletad laiemale ringile? Laiskus ja saada kõik 5in1?

[RainT]

Vaatasin Panelo väliseina paneeli. ...

Olen vaikselt jälginud seda teemat, aga ei ole veel pihta saanud sinu kinnisideele vahtude osas? Ehk seletad laiemale ringile? Laiskus ja saada kõik 5in1?

Kinnisidee on väliseinad, vahelaed ja katuslaed ühe päevaga paika tõsta, täpselt ja eelplaneeritult. Ja soov on vältida nii ehitustöölise kui ilmastiku riski välisseinte/vahelagede/katuslagede teostamisel. Ja soov on saada õhukest seina (arhitektuuri ambitsioon ka), sellest lähtuvalt on soov teostada suletud PUR seina, seina/toa kõrgus plaanitud 3,4m. Mis on suletud PURi alternatiiv õhukesele väliseinale? Või mis on siis üldse meie pealinna kliimas võimalik alternatiiv kivile/penole/villale? Millega saab kogu seina 30sm teostatud? On meil selline kliima, et PANELO paneel läheb hallitama või on puitkarkassi-külmasilla temperatuur tegelikult külm?

[T25]

Vaatasin Panelo väliseina paneeli. ...

Olen vaikselt jälginud seda teemat, aga ei ole veel pihta saanud sinu kinnisideele vahtude osas? Ehk seletad laiemale ringile? Laiskus ja saada kõik 5in1?

Urmas, seleta meile, miks sulle vill nii väga meeldib?

Omalt poolt lisaks ainult niipalju, et PUR vahuga sein peab tuult, villaga soojustatud seina kohta seda ei julgeks öelda, sest kõik oleneb ( soss)seppadest, kes villa ja tuuletõkke paigaldasid. Vill peab olema õhu liikumise eest kaitstud eest, tagant , ülevalt, alt, vasakult ja paremalt ja peab ise ka olema paigaldatud nii, et ei jääks vahesid. Ja kui vill tuult ei pea ning on lohakalt stoikade vahele vahedega paigaldatud, siis misiganes arvutuslik supermegahüper R arv seina kohta ei ole mingi näitaja.

[Urmas]

Urmas, seleta meile, miks sulle vill nii väga meeldib?

Ma pole omateada kunagi villa propageerinud. Kus kohast sul selline arvamus? Mulle väga meeldib ühekomponentne sein nagu näiteks Aeroc 375 või 500 ja väljast viimistluseks näiteks dekoratiivtellis. Ei mingit muret, et kui tulevad sugulased/tuttavad oma lastega külla, lapsed tahavad jalgpalli mängida ja ma ei luba maja juures jalgpalli mängida, sest pean kartma, et keegi võib liiga kõvasti palli vastu seina lüüa ja selle tagajärjel villale paigaldatud krohvile lööb "mõlgi", mida ei saa kohtparandada nii, et see parandatud koht ei eristuks üldisest viimistlusest. Ja ka igatsugune laudis on minu jaoks välistatud just hooldusvajaduse pärast, olgu see vajadus kasvõi iga 10-15-20 aasta takka. Vajadus jääb vajaduseks! Kui keegi pasandakski dekoratiivtellistest seina täis, siis pasandatu parandamiseks on vaja ainult survepesurit või ämbrit sooja vee ja vetsuharjaga.

[Urmas]

Kinnisidee on väliseinad, vahelaed ja katuslaed ühe päevaga paika tõsta, täpselt ja eelplaneeritult.

Palju sulle arstid elupäevi veel lubasid, et nii kiire? Kellele need ühe päevaga paika tõstetud seinad-vahelaed-katuslaed jäävad? Notariaalne testament tehtud? Sulle igaks juhuks infoks, et omakäeline testament kehtib ainult 6(kuus) kuud.

Mul oli kunagi kommentaaride all selline moto: "Töö kiirus ja kvaliteet on pöördvõrdelised mõisted!"

Lähen vist väga luuleliseks kui tuletan sulle meelde meie vanarahva ütlemist: "Kaua tehtud-kaunikene".

[T25]

Urmas, seleta meile, miks sulle vill nii väga meeldib?

Ma pole omateada kunagi villa propageerinud. Kus kohast sul selline arvamus? Mulle väga meeldib ühekomponentne sein nagu näiteks Aeroc 375 või 500 ja väljast viimistluseks näiteks dekoratiivtellis. Ei mingit muret, et kui tulevad sugulased/tuttavad oma lastega külla, lapsed tahavad jalgpalli mängida ja ma ei luba maja juures jalgpalli mängida, sest pean kartma, et keegi võib liiga kõvasti palli vastu seina lüüa ja selle tagajärjel villale paigaldatud krohvile lööb "mõlgi", mida ei saa kohtparandada nii, et see parandatud koht ei eristuks üldisest viimistlusest. Ja ka igatsugune laudis on minu jaoks välistatud just hooldusvajaduse pärast, olgu see vajadus kasvõi iga 10-15-20 aasta takka. Vajadus jääb vajaduseks!

Su küsimusest jäi mulje, justkui sul oleks mingi eelarvamus vahtude osas. Mul on villa vastu väike allergia tekkinud peale seda, kui üks üürnik kunagi töökohast vedas kuurialuse vana veneaegset klaasvilla täis( põhjendas, et tasuta sai head soojustusmaterjali) ja ma pidin selle sita ükskord ise maakoju ära teisaldama ja metsa alla vedama. Ütleme nii , et ei olnud tore kogemus. Võibolla tänapäevased villad on tõesti juba paremad, aga ma kõnnin neist tänini kaarega mööda.

[pikk88]

T25 siis on sul ju lihtsalt mingi isiklik foobia villade suhtes. See nõukaaegne vill ja tänapäevane kraam ei ole omavahel võrreldavad. Mul kogemus mõlemaga. Kui ma kunagi veel noor ja ilus olin siis käisin ehitusplatsil kondamas ning kukkusin naabritüdruku eest ära joostes kõhuli klaasvillase kivipõranda peale. Pärast seda hoidsin ka ligi veerand sajandit villadest eemale. Töö tegemise käigus õnnestus ka nendest tegemistest eemale hoida ning olin suht veendunud, et ise seda materjali kunagi näppima ei pea, kuid aeg teeb oma töö ning olude sunnl olen sellega paratamatult pidanud kokku puutuma. Avastasin, et asi polegi nii katastroofiline nagu ma kartsin. Kannatab töötada ja elada küll nende materjalidega. Kuigi on ka mugavamaid töid mida teha.
Mulle on vanemate inimeste ütlustest jäänud mulje, et puit käib kokku villaga ja kõikvõimalikud penoplastid ning vahud kiviga. Ja see põhimõte lahendab päris palju küsimusi ning tekkida võivaid probleeme juba eos.

[T25]

Leidsin ühe huvitava katse puitkarkassi niiskuse taseme katsetuste kohta.

https://www.sintef.no/globalassets/uplo ... ort273.pdf

Walls with low internal vapour resistance
Several of the wall sections had no traditional vapour barrier and therefore relative low water
vapour resistance on the hot side of the insulation layer. This fact has however not led to
dramatic high moisture contents. In the sections W4and E8, both with a ratio between the
internal and external resistances of 7, the measured moisture contents are approximately on
the same low level as in the sections W1, W2, W3 with ratios between the internal and
external resistances of 35 to 62. In the sections W6, W7 and W8 however, which have equal
materials and very low resistances at both sides, the moisture content is higher and close to 20
weight% in wintertime both in the top and sill plates. Due to the difference in RH at the two
faces, the ratio between the internal and external vapour resistances has probably been higher
that 1, also for these wall sections

Air leakage may give high moisture content
In most buildings air leakage from indoor through walls and roofs represents a far higher risk
for moisture damage than pure diffusion. That seems to be true also for the test wall sections
when the air pressure is higher indoor than outdoor, which was the situation during the last
heating season. All the sections got the highest measured moisture content this last year, and
in several of the sections the moisture content was very

These test house measurements, during four heating seasons, show that moisture
redistribution in insulated timber frame walls may lead to high local moisture content in the
outer and upper part of the timber framing members. This is the case even for normally
“moisture safe” structures with high ratio between internal and external vapour resistances
and low build-inn moisture content. Air gaps in the insulation layer will increase the risk of
high local moisture content.

The measurements indicates that water vapour diffusion do not represent any high risk for
moisture damage, even for walls with relative low internal water vapour resistance, as long as
the external vapour resistance is far lower. In these experiments the walls with low internal
vapour resistance and a ratio between the internal and external resistances of seven or higher,
had the same low moisture content as “normal” walls with high internal water vapour
resistance.

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=hTwq-qU ... ttRisinger

Siin on näide puitkarkassmajast, kus kõik soojustus on viidud väljapoole. Puitkarkass ise on põhimõtteliselt toas ja tõenäosus mädanemiseks on viidud miinimumi.

[xxx111]

Ainult enda arvamus - tegemist on sulaselge lollusega
- minule ei meeldi selline interjöör
- selle interjööri viimistlemine on enam kui tüütu
- kuidas tehakse kaabeldus? Pinnapealne?

Ning põhiküsimus on milleks?
Puidu mädanemise argument on pehmelt väljendudes "totakas"
Selleks, et saada toimima piirde niiskusrežiim on vaja valida õiged piirde kihid mitte "leiutada lollusi"

[T25]

Ainult enda arvamus - tegemist on sulaselge lollusega
- minule ei meeldi selline interjöör
- selle interjööri viimistlemine on enam kui tüütu
- kuidas tehakse kaabeldus? Pinnapealne?

Ning põhiküsimus on milleks?
Puidu mädanemise argument on pehmelt väljendudes "totakas"
Selleks, et saada toimima piirde niiskusrežiim on vaja valida õiged piirde kihid mitte "leiutada lollusi"

Keegi ei keela seest viimistleda puitkarkassi nagu tahad. Seal lihtsalt jäeti viimistlemata. Ja küsimusele milleks vastaks nii, et olen korra puitkarkassi vahele penot paigaldanud ja rohkem seda enam teha ei taha. Hulka lihtsam oleks olnud puitkarkass väljast laua, osb vms üle lüüa ja sellele siledale pinnale peno paigaldada. Peno lõikamist oleks minimaalselt, anna ainult minna, erinevalt karkassi vahele paigutusest, kus enamus aega kulus mõõtmisele, mõõtmisele ja veelkord mõõtmisele.

[xxx111]

Keegi ei keela seest viimistleda puitkarkassi nagu tahad.

Et seina pakus oleks välised kihid ca 30cm + karkass 15...20cm + siseviimistlus (plaadid)?

Ja küsimusele milleks vastaks nii, et olen korra puitkarkassi vahele penot paigaldanud ja rohkem seda enam teha ei taha.

Aga ära pane "penot" kui seda ei taha panna

...erinevalt karkassi vahele paigutusest, kus enamus aega kulus mõõtmisele, mõõtmisele ja veelkord mõõtmisele

Aga ehk oleks mõistlik karkass ehitada nii, et kõik sobiks?

[Prill]

Sellel onul on neid videosid rohkem ja jääb mulje, et ta on antud tehnoloogia müügimees. Laias laastus taandub antud tehnoloogia ehituskeemiale, kus see sinine niiskuskindel kilekiht liimitakse hoonele, kile vuugid tihendatakse vastava mastiksiga ning soojustuskoht omakorda liimitakse kilele, kus turustusargumendiks on, et ühtegi kruvi ega naelaauku kile sisse ei tehta ehk niiskuse lekkimise probleem on viidud olematuks.
Selgusetuks jäi kuidas fassaadikatte kinnitus lahendatakse, kas tüüblitega soojustuse külge või samuti kuidagi liimitakse.
Kogu soojustuse lahendus püsib usaldusel, et need liimid tõesti püsivad 50 või 500 aastat.

Iseenesest ei ole areng võimatu, kunagi toetati hoone neljast nurgast maakivile ja oli omas ajas norm, tänane inseneride põlvkonnal on oma "norm" aga see ei tähenda, et ideaalne vundament, seinalahendus kuni majani on valmis ja leiutatud ning järgmised 200 või 2000 aastat vorbime tänaseid lahendusi. Arvatavalt suur osa ka tänaseid lahendusi on kunagi olnud nn uued ja toonased pioneerid on saanud oma aja konservatiividelt hävitavaid hinnanguid, kui riskantsed ja läbi proovimata materjalid ja konstruktsioonilahendused, ja ravatvalt ongi paljusid materjale ja lahendusi ajas aina parendatud kuni neist on saanud stabiilne norm.
Mulle sellised uued asjad meeldivad

Kusjuures USA viimistlusstandardid kipuvadki suhteliselt lihtsad olema, sellised keerulised seinad lastakse püstoliga värvi alla ja sedasi suudetakse teha kiiresti suuri pindu, ka suuri tööstushallid värvitakse sedasi päevaga, ei mingit juttu, et pannakse ladu-tehas-äri nädalateks värvimiseks kinni - raha nad lugeda oskavad ja iga kiire teenus ja ehitus on teistpidi kokkuhoitud raha seisakutelt.

[xxx111]

Lõppkokkuvõttes teebki iga mees nii nagu tahab...

[T25]

Sellel onul on neid videosid rohkem ja jääb mulje, et ta on antud tehnoloogia müügimees. Laias laastus taandub antud tehnoloogia ehituskeemiale, kus see sinine niiskuskindel kilekiht liimitakse hoonele, kile vuugid tihendatakse vastava mastiksiga ning soojustuskoht omakorda liimitakse kilele, kus turustusargumendiks on, et ühtegi kruvi ega naelaauku kile sisse ei tehta ehk niiskuse lekkimise probleem on viidud olematuks.
Selgusetuks jäi kuidas fassaadikatte kinnitus lahendatakse, kas tüüblitega soojustuse külge või samuti kuidagi liimitakse.
Kogu soojustuse lahendus püsib usaldusel, et need liimid tõesti püsivad 50 või 500 aastat.

Iseenesest ei ole areng võimatu, kunagi toetati hoone neljast nurgast maakivile ja oli omas ajas norm, tänane inseneride põlvkonnal on oma "norm" aga see ei tähenda, et ideaalne vundament, seinalahendus kuni majani on valmis ja leiutatud ning järgmised 200 või 2000 aastat vorbime tänaseid lahendusi. Arvatavalt suur osa ka tänaseid lahendusi on kunagi olnud nn uued ja toonased pioneerid on saanud oma aja konservatiividelt hävitavaid hinnanguid, kui riskantsed ja läbi proovimata materjalid ja konstruktsioonilahendused, ja ravatvalt ongi paljusid materjale ja lahendusi ajas aina parendatud kuni neist on saanud stabiilne norm.
Mulle sellised uued asjad meeldivad

Kusjuures USA viimistlusstandardid kipuvadki suhteliselt lihtsad olema, sellised keerulised seinad lastakse püstoliga värvi alla ja sedasi suudetakse teha kiiresti suuri pindu, ka suuri tööstushallid värvitakse sedasi päevaga, ei mingit juttu, et pannakse ladu-tehas-äri nädalateks värvimiseks kinni - raha nad lugeda oskavad ja iga kiire teenus ja ehitus on teistpidi kokkuhoitud raha seisakutelt.

Tegelikult väljast soojustamine on ju tavapärane plokkidest seinte või palkidest seinte puhul. Karkass-sein on samasugune, nagu iga teinegi sein, kuid sinna vahele saab panna soojustust, mille tulemusena on tekkinud palju mädanemise probleeme, kui asjad on valesti tehtud. Lihtsam on teha kohe õigesti, kui kilemajandusega seina päästma hakata. Selle onu videost ma jätaks ära selle kile ja paigaldaks otse peno siledale pinnale.

[Urmas]

Kusjuures USA viimistlusstandardid kipuvadki suhteliselt lihtsad olema, sellised keerulised seinad lastakse püstoliga värvi alla ja sedasi suudetakse teha kiiresti suuri pindu, ka suuri tööstushallid värvitakse sedasi päevaga, ei mingit juttu, et pannakse ladu-tehas-äri nädalateks värvimiseks kinni - raha nad lugeda oskavad ja iga kiire teenus ja ehitus on teistpidi kokkuhoitud raha seisakutelt.

Kusjuures USA elanikud ei ole nii nõudlikud kvaliteedi suhtes nagu meie tellijad, kes soovivad minimaalse hinnaga 0-tolerantsi ja Maseratile tehtud kvaliteediga värvimise kvaliteeti. Meie tellijad oskavad ka omateada raha lugeda, aga millegipärast on siinses foorumis hulgim teemasid käki keeramiste kohta. Paluks lugeda ja aru saada õigesti- viimane lause ei ole parastamine, vaid lihtsalt fakti konstanteerimine.