Kipsi toosifrees faasiga

[ping]

https://vallin.ee/toode/d68-s-36mm-frees-multi-4000/
Sama asi peaks olema ka wolfcrafti kataloogis

Vau, mulle meeldis eriti see vedru variant freesil, sest meie kaubandusvõrgus müüdavate omadel peab kruvika otsaga freesitud augu sisu freesi külgaukudest välja surkima.

Kuna enamus augusaage on piisava tugevusvaruga olen ma relakaga lõikanud umbes 45 kraadise nurga all freesile 2 suurt auku tagaserva vastaskülgedesse, et tõuka kasvõi pöidlaga ketas välja.

Kui nüüd järgimõelda, siis on võimalik teha relekaga sobiva kujuga sisselõige augusae seina ja painutades seda väljapoole saaks kujundada vastava lõikeserva, ava serva faasimiseks mõne mm ulatuses.

[praanik]

Minul elektrik lasi tavalise augusaega ava seina, võttis kruvikeeraja, selle varre osaga (sobib igasugune tugevam silindrikujuline ese) tõmbas vilunud liigutusega u. 45 kraadi all ümber augu ääre, jättes kartongi terveks, kuid muljudes augu ääri nii palju, et toos läks mõnusasti tasa kipsi pinnaga.

[Urmas]

Kui nüüd järgimõelda, siis on võimalik teha relekaga sobiva kujuga sisselõige augusae seina ja painutades seda väljapoole saaks kujundada vastava lõikeserva, ava serva faasimiseks mõne mm ulatuses.

Ka piisavalt hea kulibinlik idee.

[Urmas]

Minul elektrik lasi tavalise augusaega ava seina, võttis kruvikeeraja, selle varre osaga (sobib igasugune tugevam silindrikujuline ese) tõmbas vilunud liigutusega u. 45 kraadi all ümber augu ääre, jättes kartongi terveks, kuid muljudes augu ääri nii palju, et toos läks mõnusasti tasa kipsi pinnaga.

Ja kipslaadi paber jääb ka veel terveks. Hea idee!

[tabarabarap]

Aga siit võibki küsida kas on mõni toosifrees cõi abinõu mis laseb 4 pesa jaoks korraga või kombineeritav pesade kaupa?

Sellessuhtes kes ei ole muud proovinud võib ju ise läbi proovida. Korrektne tulemus freesides sõltub terast ja see tuleb enda jaoks ise läbi proovida. Soovitasin kuna saab faasi kombineerida. Kergel käsifreesil on terast servani ca 3cm, lase 3cm suurem ring shablooniks, võid ka shablooni mõõtudega mängida ala kõik augud põrandast vms ühe kõrgusele, seinast ühele kaugusele jne oma töö optimeerimiseks on alati eri võimalusi

[ping]

Aga siit võibki küsida kas on mõni toosifrees cõi abinõu mis laseb 4 pesa jaoks korraga või kombineeritav pesade kaupa?

Sellessuhtes kes ei ole muud proovinud võib ju ise läbi proovida. Korrektne tulemus freesides sõltub terast ja see tuleb enda jaoks ise läbi proovida. Soovitasin kuna saab faasi kombineerida. Kergel käsifreesil on terast servani ca 3cm, lase 3cm suurem ring shablooniks, võid ka shablooni mõõtudega mängida ala kõik augud põrandast vms ühe kõrgusele, seinast ühele kaugusele jne oma töö optimeerimiseks on alati eri võimalusi

Idee iseenesest on huvitav, aga näib et pole antud valdkonnas kogemust.

Muidugi saab teha igasuguseid seadmeid isegi nelja ava korraga lõikamiseks kui püstitada õige lähteülesanne konstrueerimiseks ja raha on.
*) Seade peaks olema piisavalt kerge kaasaskandmiseks ja ühe käega tegutsemiseks.
*) Seade peaks olema kasutatav nii põrandaääres ja lülitikõrgusel kui ka laes.
*) Peab olema võimalik määrata täpne tsentrite asukoht.
*) Võimaldama erineva läbimõõduga avade lõikamist.
*) Seade ei tohiks vigastada värskelt viimistletud seina, ehk šabloon ei tohiks puudutada seina selles kohas mis jääb katte alt välja.
*) Seade peaks olema nii odav, et oleks majanduslikult tasuv asendamaks 10eur augusaagi.

[tabarabarap]

näikse , et teie lemmiktegevus on teiste jobuks tembeldamine, kogemusteta jne ega see mind ei häiri, aga samas kipsimeeste töökvaliteeti jälgides võtab kukalt kratsima, kui avade servad ei jookse kokku , elektrik suudab lasta 4 auku kõrvuti mõõdust välja ja raam ei kata ära , 3,5 m seina peale suudab teha pesad 5mm kõrgusega nihkesse jne.

Proffidele tuleb muidugi au anda ja toosifrees on igati asjalik tööriist ma ei laida seda maha, mul on endal ka riistakastis olemas. Samuti on olemas kipsinuga, saag ja höövel. Küsiti faasitavat võimalust , anti vastus , kui ei sobi , siis ei sobi. See on lihtsalt üks valikutest millega enda elu väga kergeks teha, eriti, kui pead mingit lüket tegema päevast päeva , aastast aastasse, tõsi pead ennem harjutama, sobiva (faasiga)tera komplekteerima ja see on ka ju takistus.

piisavalt odav https://tooriistamaailm.ee/ulafrees-makita-mt-m3700 , et optimeerida terve objekti kipsitööd kasvõi iga töö alustamisel uue riista ostmisega. Saab ennem kantide paigaldamist lasta servad perfektoks, plaatida ära terve ruum ja lõigata avad hiljem jättes vahele avade mõõtmise jne . Saadaval ka akudega mudelid igalt tootjalt, on ka veelgi väiksemas formaadis , kui piisavalt otsida. Boonuseks ka tolmueemaldusvõimalus. Sobib ka teisteks töödeks ja keskmise elektriku kipsitööd 1,2,3,4 jne auku annab ikka väga vingelt peale,

[tabarabarap]

lisaks võib mõelda ka sellise tellitava lõikuri peale https://www.milwaukeetool.com/Products/ ... 49-56-0320 millele saab faasimise külge aretada , kui akutrell on peamiseks tööriistaks ja idee freesist tekitab kerget iiveldust

[Urmas]

Aga siit võibki küsida kas on mõni toosifrees cõi abinõu mis laseb 4 pesa jaoks korraga või kombineeritav pesade kaupa?

Endale olen teinud sellise abivahendi.

[Urmas]

Tegelikult oleks vaja õige sammuga rakist vaid tsentripuuri jaoks.

Enda rakisel olen tsentripuuri ära kruvinud, pole ju vaja. Olen õppinud ilma tsentsipuurita toosifreesi šablooni aukudesse pistma enne trelli käima panekut. Šabloon peab olema fikseeritud.

Ja rakis peaks olema metallist.

Miks? Kas ma oma pildil olevasse ei suuda ilma tsentripuurita toosifreesi pista? Mida annab juurde see, et rakis on metallist? Raha eest teenuse osutamisel võiks kaine olla.

Hea, kui rakise külge on kinnitatud väike lood või loodi mullitorud.

Tegelikult peaks pisikesed mullitorud olema vabamüügis, kusagil olen näinud ja maksvad teised alla €. Ja kindlasti on neid mullitorusid elektrikute töötunkede taskutes, kes on taibanud pärast loodi aetud kilbi seest abivahend oma tasku pista. Pärast kilbi paigaldust ei ole sellel 4cm mullikal mingit ülesannet.

Sellel freesil on näha toosi serva süvendi lõikamise hambaid https://vallin.ee/toode/d74-s-36mm-frees-multi-4000hm/

Tundub jah, et on hakatud ka tellijatele/maalritele/elektrikutele ehk korrektsele lõpptulemusele mõtlema.

[RaJy]

Parajate vahedega aukudega loode leiab ka kaubandusest. Otsingusse sõna "märkelood"

[Urmas]

Kui madalal pistikupoesade jaoks ja põrandale toetab, siis suht probleemivaba, kuid lülitite jaoks tuleb teha kas kõrgem või ei kõlba, sest tsentripuurita rakist paigal hoida on paras ettevõtmine.

Jama jutt, see on lihtsalt fantaasia puudulikkus. Oma korteri renoveerimisel võtsin kööginurga pistikute tasapinna "šablooniks" oma naba kõrguse -10cm-t. Nagu pildilt nägid, siis olid seal mõlemal pool toosiauke fikseerimiseks kruviaugud. Mul on olemas ka laserlood. Natuke lendasin orki, et ei kontrollinud ennem tolleaegsete üldehitajate silmamõõtu(silm sirkel ja nina vinkel) ja tegin pistikute augud liiga sügavad. Toosid tõin tasapinda ja fikseerisin alles pärast seinte loodimismajakate paigaldust. Allpool olevalt pildilt peaks näha olema.

Kipsplaadile on augud vaja üldjuhul teha enne plaadi paikapistmist ja ...

Kes see teoreerik oli, kes sulle sellist tarkust rääkis? Üldjuhud peaks idee järgi olema standard või kuidas? Olgu, üldjuhud üldjuhuks, kuid mõiste "üldjuhud" puhul on ka mõiste "erijuhud". Millised need on? Kas liinitööde(suurobjektidel)l on kasutusel ainutlt erijuhud?
Jälle üks väike OT. Lähikontaktse lähikontakne(no ütleme, et spermasugulane ) rääkis kunagi ühest äsja TEMT-i(nüüd uhke nimega Talltech rakenduslik kõrgkool) projektijuhist, kes aastaid-aastaid ühel objektil tuli maalritele seletama, et tegelikult ei tohiks ukseavades selliseid kipsplaate viimistleda, milledel ei ole tehasefaase ja kui meie kaubandus müüa ei ole,siis tuleb need kipsplaaditehasest tellida eritellimusena. Ei oska isegi arvata kui kaua selline isend reaalse projektijuhi või tema abina võis töötada.

[Äärenurk]

Midagi sellist?
https://youtu.be/TsDvAKqqppI

https://vallin.ee/toode/d68-s-36mm-frees-multi-4000/
Sama asi peaks olema ka wolfcrafti kataloogis

See peaks ju küll olema täpselt see, mida teemaalgataja otsis.
See vedrude variant on animatsioonis ilus küll, aga kas tegelikkuses lööb need kipsikettad seina sisse?

[Äärenurk]

Toosid tõin tasapinda ja fikseerisin alles pärast seinte loodimismajakate paigaldust. Allpool olevalt pildilt peaks näha olema.

Loodimismajakad paistavad algsest seinast suhteliselt kaugel olevat (varjud)? Kas algne sein oli tõesti nii viltu või on siin mingid muud kaalutlused?

TEMT-i(nüüd uhke nimega Talltech rakenduslik kõrgkool)

TEMT-il pole TTÜ-ga küll midagi pistmist olnud. Ja see uus nimevärd TTÜ kohta tuleks üldse unustada.

...tegelikult ei tohiks ukseavades selliseid kipsplaate viimistleda, milledel ei ole tehasefaase ja kui meie kaubandus müüa ei ole,siis tuleb need kipsplaaditehasest tellida eritellimusena.

Tuleb tehasest tellida plaat, millel on ukseava sees? Või siis kaks plaati, millel kummalgi on nurk ära lõigatud ja siis pannakse ukseava kohale vuuk?

[Urmas]

Loodimismajakad paistavad algsest seinast suhteliselt kaugel olevat (varjud)? Kas algne sein oli tõesti nii viltu või on siin mingid muud kaalutlused?

Su silmanägemine ei peta sind ja illusiooniga siin ei ole mingit pistmist, vaid oligi veidi loodist väljas. Kasuatsin 10mm majakaid, sest need on loodimiseks jäigemad. Kui seina parempoolses servas põranda juures oli 0 punkt, siis üleval on +40mm ja vasakul pool all +20mm ja üleval +40mm. +20mm sellepärast, et saada 90* nurka, sest pikemast seinast köögimööbel keerab vasakule. Ega teised seinad paremad polnud.

Tuleb tehasest tellida plaat, millel on ukseava sees?

Jah, nii olevat see äsja rakendusliku kõrghariduse(?) saanud keskealine projektijuhi abi soovinud. Reaalsusega pole sellel projektijuhil mingit pistmist. Olen vist juba kunagi siin foorumis mingis teemas kirjutanud anektoodi Jukust, kes läks isalt küsima, et mis vahe on teoorial ja praktikal.

[Küülaline]

Kipsplaadile on augud vaja üldjuhul teha enne plaadi paikapistmist

Toosiaugud enne kipsplaadi paikapanemist?

[Urmas]

Kui vaja plaadi tagant juhtmed välja vedada, siis kuidas teisiti? Jätad juhtmed plaadi taha, lõikad augud (kohati lõikad freesiga ka juhtmetesse) ja siis hakkad nende kaudu juhtmeid välja surkima?

Kui liinitööl(suurtel objektil)ikka koostöö eri teostajate vahel lonkab, siis kindlasti tekib probleeme. Enda isiklikel objektidel nii olengi teinud, ainult juhtmetesse ei ole veel suutnud freesida, kuid see võib vabalt olla ka minu viga. Eks juhtus minulgi korteri kapremondi tegemisel apsakaid. Näiteks unustasin ära, et ühe lüliliti asemel oli tegelikult vaja kahest ja kui hakkasin lülitit vahetama, siis unustatud liini leidmiseks pidin ühe lisaugu freesima. Aga noh, see mõtetu auku sai märkamatuks viimistletud. Ja vannitoa põrandakütte ühendamisel sikutasin termoanduri juhtme millegipärast kõrist välja. Aga kõri ots oli kipsplaadi taga kaugel-kaugel kupatuse ühenduskohast. Egas midagi, freesiga auk sisse, pärast uuesti plommitud ja viimistletud.

[Urmas]

Kas kipsimeestele aukude projekti ei anta?

Seda nimetatakse hea tavana väljakujunenud kommunikatsioonihäireks.
Mis sa arvad, kui hea tunne võib olla maalril, kes hommikul tööle tulles veel arvab, et homme viskab seintele viimase värvikihi ja jälle üks liinitöö korter valmis, aga peale lõunat tuleb objektijuht koos korteriomaniku, elektrikute ja üldehitajate ülemustega ning otsustavad korteris muuta 42(!) pistiku-lüliti asukohta? Vähemalt minul oli sitt tunne ja tahtsin kõiki pikalt saata. Põhjuseks oli lihtlabane kommunikatsioonihäire ehk korteri omanik oli muudatuste projekti küll andnud objekti juhile, kuid objekti juht oli muudatused suranud kuhugi ja need ei jõudnud tööde teostajateni. Anna kannatust!

[Cass]

Midagi sellist?
https://youtu.be/TsDvAKqqppI

https://vallin.ee/toode/d68-s-36mm-frees-multi-4000/
Sama asi peaks olema ka wolfcrafti kataloogis

See juba tundub olema midagi mis võiks toimida. Vedru süsteem on muidugi kaheldav.
Enne ostu peaks minema otsima kas kellelgi laokaubana ka olemas on. See näidisvideo on muidugi ilus aga kuidas reaalsuses töötab võib midagi muud olla

[Teinekülaline]

Selline toosifrees oli Enstol olemas juba siis, kui meil kehtis veel rubla ja lääne kipsplaat alles tuli meil müügile. Sai sel ajal Enstole esindusruume ja ladu ehitatud/remonditud ja nad kinkisid ühe sellise mulle. Polnud suurem asi, kippus selle faasi osas kipsplaadi kattepaberit narmendama tõmbama ja loobusin kasutamast. Vajadusel tõmban senimaani faasi vaibanoaga.

[rundll]

Toosi rant jääb maalrile ette????

No WTF??

Pm kõik maarlid on ja jäävad ka edaspidi n*ssima nende tooside ümbruseid.

Norras on teema veidi teine. Enne ei lähe ühtegi kipsi seina kui elektrik on lõpetanud, ehk toosid paigas. Toos läheb karkassi külge (puit, metall karkassi pole õnnestunud teha seal 6a jooksul) ja siis kips. Toosi rant jääb a la poolde kipsi. Elektrik paneb punased kaaned peale (samad mis enne teemast läbi käisid), maalrit need häirivad vähe, elktrik kakub need välja kui tuleb pistikud-lüliteid-muud jura tegema. Simple.


Kui see kartong ära faasida ja toos jääb ainult kipsi peale, siis pikka lugu seal pole. Kiirelt tuleb lahti ja pärast normaalselt ära fixida on ikka paras jura. Lõpetad ikka seal, kus teised üldiselt alustavad.

[ping]

Toosi rant jääb maalrile ette????

No WTF??

Pm kõik maarlid on ja jäävad ka edaspidi n*ssima nende tooside ümbruseid.

Norras on teema veidi teine. Enne ei lähe ühtegi kipsi seina kui elektrik on lõpetanud, ehk toosid paigas. Toos läheb karkassi külge (puit, metall karkassi pole õnnestunud teha seal 6a jooksul) ja siis kips. Toosi rant jääb a la poolde kipsi. Elektrik paneb punased kaaned peale (samad mis enne teemast läbi käisid), maalrit need häirivad vähe, elktrik kakub need välja kui tuleb pistikud-lüliteid-muud jura tegema. Simple.


Kui see kartong ära faasida ja toos jääb ainult kipsi peale, siis pikka lugu seal pole. Kiirelt tuleb lahti ja pärast normaalselt ära fixida on ikka paras jura. Lõpetad ikka seal, kus teised üldiselt alustavad.

Oi oi kui kallis see veel tuleb, sest sellisel juhul tuleb teha projekt juba karkassimeestele, et kus toosid asuvad ja kuipalju selliseks nikerdamiseks spetsialisti (projekteerija ja elektriku) lisaaega kulub sest tooside kinnituskohad tuleb ka karkassi sisse lisaks õigele kohale teha.

[Küülaline]

Toos läheb karkassi külge (puit, metall karkassi pole õnnestunud teha seal 6a jooksul) ja siis kips

Ma olen sellist ehitusviisi näinud Soomes paarkümmend aastat tagasi. Seal oli veel puitkarkassi külge kinnitatud tooside vahel torustik paigaldatud, kuhu tõmmati sisse lahtised juhtmed, nö eraldi kaablisooned. Meeletult töömahukas, võrrelses meil levinud ehitustavaga. Minuarust isegi Soomes enam nii ei ehitata.

[Prill]

Kusjuures USA karkassmajade ehitusvideod samuti täis sarnast järjekorda, kus elektrikud kinnitavad oma karbikesed ja kaabelduse karkassi külge, kuni karkass veel vaba on, lisaks USA-s paistavad kõik toosid pigem kandilised, neil vist ümaraid pesi pole veel leiutatud.
Igaljuhul jääb mulje, kus avade tegemine õigesse eelpaigaldatud toosikohta on puhtalt kipsipaigaldajate töömaa, umbes nagu kipsimeeste asi on ka kipsplaat õigesse kõrgusesse lõigata, kuigi võiks ka eeldada, et karkass ja ruumikõrgus tuleb eelnevalt ehitada selline, et kipsi ei oleks vaja lõigata

[Küülaline]

Karkassi külge kinnitatavad toosid torudega juhtmestiku jaoks: