Ehitusaegne niiskus

[IvoT]

Ehitusjärgus kivimajas näitab hügromeeter 90%. Eesmärgiks saada niiskustase maalritöödeks sobivaks. Õues kõigub praegusel ajal suhteline õhuniiskus 85-95% vahel. Kasutusel kaks niiskusimurit (max 70L/24h). Põrandaküte sees, õhk 15c, ventilatsiooni pole.

Küsimus ehitusfüüsikutele, kas efektiivsem kuivatus on:
1) hoida aknad pidevalt kinni (et mitte lasta õuest niiskust juurde ehk mitte kuivatada atmosfääri) või
2) hoida aknad pidevalt mikrotuulutuses (see toimib nt sundventilatsioonita majapidamises kui aknad kipuvad niiskeks minema) või
3) hoida aknad kinni, aga aeg ajalt lühiajaliselt 15-30 min avada aknad ja tuulutada kogu maja

[keemik]

Ise küll keemia haridusega, aga külm ilm tuleb enda kasuks tööle panna. Tee aknad tuulutuse peale ja küta korralikult. Õuest tulev absoluutse madala niiskussisaldusega õhk soojeneb toas ja seega selle võime vett endaga siduda oluliselt kasvab (suhteline niiskusesisaldus võib jääda isegi samaks, aga absoluutne veesisaldus kasvab). Tuulutad selle õhu uuesti välja ja saadki toas kuivemaks. Kirjeldus on staatiline, aga protsess ise muidugi dünaamiline.

Protsess on seda efektiivsem, mida külmem on õuest tulev õhk ja mida soojem on toas: http://mercury.pr.erau.edu/~draut129/PS ... yTable.pdf

Kütta tasub korralikult juba selle pärast, et saada konstruktsioon ka korralikult soojaks. Muidu lahmid pahtli külmale seina ja vaatad rõõmsalt, kuidas see mööda seina allapoole niriseb hiljem. Nähtud.

[aero]

1 - kindlasti mitte . Suvatse tutvuda mōistega SUHTELINE niiskus.
3 - minu teada efektiivsem kui 2. Vōid ka kombineerida 3 ja 2. Kui saad, keera kütet peale - läheb kiiremini. Kui on korsten, paigalda bursuika vms.

[ping]

Ehitusjärgus kivimajas näitab hügromeeter 90%. Eesmärgiks saada niiskustase maalritöödeks sobivaks. Õues kõigub praegusel ajal suhteline õhuniiskus 85-95% vahel. Kasutusel kaks niiskusimurit (max 70L/24h). Põrandaküte sees, õhk 15c, ventilatsiooni pole.

Küsimus ehitusfüüsikutele, kas efektiivsem kuivatus on:
1) hoida aknad pidevalt kinni (et mitte lasta õuest niiskust juurde ehk mitte kuivatada atmosfääri) või
2) hoida aknad pidevalt mikrotuulutuses (see toimib nt sundventilatsioonita majapidamises kui aknad kipuvad niiskeks minema) või
3) hoida aknad kinni, aga aeg ajalt lühiajaliselt 15-30 min avada aknad ja tuulutada kogu maja

Temperatuuril +15C on niiskuskogujate efektiivsus küllaltki tagasihoidlik (vaata seadme tootja graafikuid).
+25C on tootlus suurem.
Teades kasutatud materjalide (betoon, plokid, segud, krohv) koguseid ja nende veesisaldust, saab arvutada ligikaudse aurutamist vajava vee koguse.
Kuna vee aurustumissoojus on konstantne füüsikaline suurus, siis energiat kulub vee aurustamiseks samapalju olenemata kas kuivatada nädal või kaks kuud.

Mõõtes niiskuskogujate ööpäevast saagikogust saab arvutada, et mitu nädalat umbes kuivatamiseks kulub.
Kuna omal oli vaja aurustada ca 2000L vett siis kasutasin 3´ndat varianti aga efektiivseim oli iga tunni/kahe tagant avada vastasaknad (tuuletõmbeks) umbes 5´eks minutiks, et pindade temperatuur ei langeks.
Tarvilik tööriist on niiskusemõõtja.

[Urmas]

Temperatuuril +15C on niiskuskogujate efektiivsus küllaltki tagasihoidlik (vaata seadme tootja graafikuid).
+25C on tootlus suurem.

Niiskusimur ise toodab ka mingil määral soojust.
Ise pooldaks variant 1. Miks? Selle sajandi alguses, kui veel firmas töötasin, sai objektil ka aken lahti tehtud, kuid ülemus tegi märkuse. Ta ei tahtnud aknafirmale tihendite vahendusi kinni maksta. Tolm jne jamad, mis võivad tihendite külge kleepuda tuulutamise ajal. Aga eks igaüks ise teab, mida teeb oma akna tihenditega.
Kui näiteks on olnud Aeroc seinte viimistlus, siis enne krohvimist on vaja seinasid kruntida ja oma laiskuse leevendamiseks teen seda tööd pritsiga. Esiteks materjali(krundi) kokkuhoid ja teiseks ühtlasem krundikiht, aga enne pritsimist teibin-kiletan kõik aknad kinni ja võtan teibid ära alles peale kruntimist. Pärast tolmutamist on aknad ikka praktiliselt puhtad. Kui aknad ei ole kiletatud, siis niiskuse ja tolmu koosmõjul on akna alumise osa ikka parajagu paksu pasakihi enda külge kleepinud. Eramu viimistlemisel on piisavalt muid töid, et ära oodata normaalne niiskustase. Üldiselt ootan niiskuse taset enne pahteldamist sinna 60-70% kanti, enne pole mõtet, sest suurema % korral nagunii ei ole pahtel järgmiseks päevaks lõplikult läbi kuivanud. Ja kui ei vajalikku % saavutanud, siis helistan või kutsun tellija objektile, väike selgitustöö materjalide kasutusjuhenditest + kokkulepe tähtaja edasilükkamisest mõne päeva võrra. Siiani on oldud arusaajad.

[ping]

Temperatuuril +15C on niiskuskogujate efektiivsus küllaltki tagasihoidlik (vaata seadme tootja graafikuid).
+25C on tootlus suurem.

Niiskusimur ise toodab ka mingil määral soojust.
Ise pooldaks variant 1. Miks? Selle sajandi alguses, kui veel firmas töötasin, ...

Esimene variant sobib siis kui on sooja sees üle +20C ja suurem niiskus on juba lahkunud.
Imur toodab soojust 700W-1000W, mis on külma hoone kohta küllalt vähe.

Kui tead, et aurustada ja eemaldada on vaja ca 2000L vett ja imur kogub 10L päevas, siis kulub kuivatamisele 200 päeva. Ehk kas on mõtet pingutada kui võib niisama suve oodata.

[Urmas]

Esimene variant sobib siis kui on sooja sees üle +20C ja suurem niiskus on juba lahkunud.
Imur toodab soojust 700W-1000W, mis on külma hoone kohta küllalt vähe.

Ma ei hakka enne midagi majas viimistlemagi kui tellija ei ole taganud +15*. Lihtsalt tean hilisemaid probleeme/pretentsioone minu tehtu kvaliteedi kohta, mis tekivad siis kui ruumid võetakse kasutusse ja temperatuur tõstetakse suhteliselt järsult elutegevuseks normaalsele tasemele 20* ja +. Maja kasutuselevõtmiseni räägitakse, et pole ju vaja nii kõrget temperatuuri, sest keegi sees ei ela. Kokkuhoiul kütte arvelt näiteks kipsplaadist aluspindade puhul on plaatide vuugi kohtadesse pragude tekkimine tellijate teadmatusest taolistest pisiasjadest olema sisse programmeeritud. Ise nimetaks seda ebaperemehelikuks suhtumiseks oma varasse.

Kui tead, et aurustada ja eemaldada on vaja ca 2000L vett ja imur kogub 10L päevas, siis kulub kuivatamisele 200 päeva. Ehk kas on mõtet pingutada kui võib niisama suve oodata.

10l päevas koguv imur ei ole mõeldud ehituse käigus tekkiva niiskuse imamiseks. Kui sa mõtlesid, et imuril on 10l paak, siis selle vastu on "rohtu". Tuleb organiseerida imuri paagi külge väljavõte võimalikult paagi alla serva, osta nii pikk voolik, mis ulatub lähima põrandas asuva äravooluni ja mure lahendatud, las imur undab 24/7/....

[Urmas]

15 kraadi puhul ruumis 90% näitab, et seinad on läbimärjad. ...

Aga ikkagi tahetakse ruttu-ruttu, et viimistlus oleks kohe tehtud, sest konkurent lubas terve maja lõplikult viimistleda 2 nädalaga. Peale selgitustööd on osad tellijad ikkagi mõistusele tulnud ja leppinud veidi suurema ajakuluga viimistlusele. Olen selgitanud, et sellest pole kasu kui mõni brigaad teeb krohvitööd pumbaga 3 päevaga, aga ise käsitsi 10-15 päeva, sest ega nagunii enne ei saa hakata pahteldama ja järgmisi etappa tegema enne kui eelmised kihid on kuivad.
Olen kirjutanud siin ennegi, et tööde kiirendamiseks tõi klient gaasipuhuri! Selgitasin gaasipuhuri efekti viimistlusele, tal oli kiire-kiire. Lõi käega ja loobus garantiist. See oli tema valik.

[ping]

Esimene variant sobib siis kui on sooja sees üle +20C ja suurem niiskus on juba lahkunud.
Imur toodab soojust 700W-1000W, mis on külma hoone kohta küllalt vähe.

Ma ei hakka enne midagi majas viimistlemagi kui tellija ei ole taganud +15*. Lihtsalt tean hilisemaid probleeme/pretentsioone minu tehtu kvaliteedi kohta, mis tekivad siis kui ruumid võetakse kasutusse ja temperatuur tõstetakse suhteliselt järsult elutegevuseks normaalsele tasemele 20* ja +. Maja kasutuselevõtmiseni räägitakse, et pole ju vaja nii kõrget temperatuuri, sest keegi sees ei ela. Kokkuhoiul kütte arvelt näiteks kipsplaadist aluspindade puhul on plaatide vuugi kohtadesse pragude tekkimine tellijate teadmatusest taolistest pisiasjadest olema sisse programmeeritud. Ise nimetaks seda ebaperemehelikuks suhtumiseks oma varasse.

Kui tead, et aurustada ja eemaldada on vaja ca 2000L vett ja imur kogub 10L päevas, siis kulub kuivatamisele 200 päeva. Ehk kas on mõtet pingutada kui võib niisama suve oodata.

10l päevas koguv imur ei ole mõeldud ehituse käigus tekkiva niiskuse imamiseks. Kui sa mõtlesid, et imuril on 10l paak, siis selle vastu on "rohtu". ...

Ei mõtlenud mitte paagi suurust, vaid seda, mida juba kirjutasin ja on kirjutatud niiskuskogujate kasutusjuhendis: "ALLA +15C LANGEB SEADME TOOTLUS JÄRSULT." Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda suurema efektiivsusega kuivati töötab, kütta on vaja.
Kui tuled objektile soojemas tempis, kui +15C siis sa ei näegi et jahedamas toas võib ka suur rendiseade ainult 10L päevas koguda, sest füüsikaliselt on nii.
Kui voolik on kanalisse pandud, siis puudub ülevaade kogutud vee kohta.

[IvoT]

Tänud arvamuste eest. 15C on majas mitte kokkuhoiu eesmärgil, vaid seetõttu, et põrandaküte sai alles eelmisel nädalal sisse lülitatud ja mõistlik on tõsta põrandasse mineva vee temperatuuri järk järgult, mitte järsult. Niiskusimurid on maksimaalselt 70L/24h, aga seda 30C juures. Tõepoolest nende tootlus langeb temperatuuri tõttu märgatavalt. Imurid on ühendatud otse trappidesse.

Teema algne küsimusepüstitus puudutaski just akende kaudu ruumide ventileerimise mõttekust. Talupojamõistusest tulenevalt olen isegi kombineerinud seni varianti 2 ja 3. Inglise keelselt teemat guugeldades tulid aga peamiselt vastupidised vastused, sageli tuues paralleelina konditsioneeri kasutamise (ja akende sulgemise). Ilmselt oleneb aga õige lähenemine konkreetses piirkonnas valitsevast väliskliimast (nt soe/niiske või külm/kuiv).

[Urmas]

Kui voolik on kanalisse pandud, siis puudub ülevaade kogutud vee kohta.

Miks mind kui viimistlejat peaks huvitama ehituse algusjärgust saadik konstruktsioonidesse topitud vee kogus? Kas üleüldse keegi on selle üle arvestust pidanud? Kahtlen või kui siis ainult see, kes peab objektil kuluva vee eest maksma. Ja siis on ka see ainult kulutatud vee näit, mitte konstruktsioonidesse topitu oma. Objekti alustades mind huvitab hetkeline niiskuse tase ja ma ei tee eramaja viimistlust poole tunniga, vaid ikka 1-1,5 kuud. Selle aja jooksul on mul piisavalt aega jälgida enda digitermomeetrit, mis näitab ka niiskuse %-i. Kui J pahtel ei ole peale paigaldamist järgmiseks päevaks kogu ulatuses ühtlast värvi, siis tähendab see ilma hügromeetri näitu vaatamatagi, et toas on liiga palju niiskust ja tuleb kannatada. Tavapahtli puhul saab kohe aru, et asi mäda kui pahtel jääb lihvtalla külge, eriti välisseina nurkades.

[ping]

.... Inglise keelselt teemat guugeldades tulid aga peamiselt vastupidised vastused, sageli tuues paralleelina konditsioneeri kasutamise (ja akende sulgemise). Ilmselt oleneb aga õige lähenemine konkreetses piirkonnas valitsevast väliskliimast (nt soe/niiske või külm/kuiv).

Gloobusele vaadates võid arvata, et kui suur % Ingliskeelseid postitusi võib tulla meie kliimaga piirkondadest.
Neil pole sellist probleemi ja nad ei saa sellest aru.
Urmas kõrval ka vaatab "oma mätta otsast" ja ei saa teemast aru.

[ping]

... Miks mind kui viimistlejat peaks huvitama ehituse algusjärgust saadik konstruktsioonidesse topitud vee kogus? ...

Miks arvad, et keegi viimistlejalt selle kohta vastust ootab, kui ise kuulutad et pole sellega kursis?
Tead mis tingimused on vajalikud viimistlustööks, aga kuidas seda eelnevalt saavutatakse.

... Kas üleüldse keegi on selle üle arvestust pidanud? Kahtlen või kui siis ainult see, kes peab objektil kuluva vee eest maksma. Ja siis on ka see ainult kulutatud vee näit, mitte konstruktsioonidesse topitu oma. ...

Mina olen. Sest konstruktsioonides oleva vee aurustamine neelab soojusenergiat ning kulutab AEGA, mille pikkust on vaja arvestada järgmise etapi planeerimisel. (Krohvitööks on vaja maalritööst erinevat ruumi ja pindade niiskustaset.)
Objektile toodud betoonis ja krohvis oleva vee kogust ei pruugi näha mitte veemõõtjalt vaid tootelehelt.
Kui arvestada niiskusimuri renti ja elektrikulu, siis vee kuivatamine liitri kohta on tunduvalt kallim kui kraanist voolava vee liitri hind.
Kuna värvi ei panda mitte "õhu peale" vaid erinevatest materjalidest pindadele, siis kõige tähtsam on kuivatada materjalides olev niiskus ("imeda välja" difusiooniga) ja ümbritseva õhu kuivatamine on vaid abivahend materjalide pindade kuivatamiseks.

[Urmas]

Kui arvestada niiskusimuri renti ja elektrikulu, siis vee kuivatamine liitri kohta on tunduvalt kallim kui kraanist voolava vee liitri hind.

Jah, ma tean, et imuri rent on kallis(ca 10€/ööpäev), aga siis tuleb hakata teistmoodi mõtlema. Kui 3-4 kuuks rentimine maksab 1000-12000€, siis on mõtekam osta näiteks Saksamaalt 300€-ga ja pärast objekti valmimist müüa edasi vähekasutatuna 200€ eest ja imuri "rendikuluks" on kõigest 100€. Ma tean, et nii on tehtud.

Maal on korstnalammutusest jms vanadest kividest kaks parajat hunnikut. Uurisime ehitusjäätmete äraveo hindasid(ca 600€), kivipurustaja rendihindasid(ei mäleta hetkel) ja jõudsin järelduselde, et odavam on osta väiketraktori taha käiv kivipurustaja 1000€ eest ja pärast vähest kasutamist see paarsada eurot odavamalt maha müüa. Kivipuru saan ära kasutada metsatee roobastesse. Ja ongi ehitusprahi utiliseerimine 300-400€ võrra odavam. Esialgu peab olema vaba raha purustaja ostuks.

[tabarabarap]

Niiskus tuleb välja kütta, kui põrandakütet ei saa kasutada, siis too selleks ajaks elektriradikad tõsta temp ja ventileeri välja. Sundventikas välja tõmbama ja aknad tuulutusele. Ootamine ehitusel on samuti kulu seega lihtne aeg vs raha arvutus.

[ping]

Niiskus tuleb välja kütta, kui põrandakütet ei saa kasutada, siis too selleks ajaks elektriradikad tõsta temp ja ventileeri välja. Sundventikas välja tõmbama ja aknad tuulutusele. Ootamine ehitusel on samuti kulu seega lihtne aeg vs raha arvutus.

Ja kütta tuleb tavapärasest hoonekütmisest palju rohkem, sest vee aurustumine neelab arvestatavalt palju soojusenergiat + väljatõmbeventilatsiooniga lahkuv soojusenergia, mis tuleb liita hoone tavapärasele energiakulule.
Näiteks 1000L vee aurustamiseks kulub vähemalt 639kWh, ehk 2kW radikas peab 1000L vee aurustamiseks töötama 13,3 ööpäeva väljalülitamata.
(Ja kui elektri hind on 0,13eur/kWh siis elektrihind ainuüksi 1000L vee kuivatamiseks aurustamisega on 83,07eur.)

Kuivatamise aegseks ventilatsiooniks ei soovitata kasutada ventilatsiooniagregaati, sest suur tolm ja niiskus võivad rikkuda soojusvaheti. Mõistlikum on kasvõi ajutiselt odav seinaventilaator väljatõmbeks panna.

[IvoT]

Eile mõõtsin ära, et kaks imurit tootsid 6 tunniga kokku 15L vett. St. siis 1,25 liitrit imuri kohta tunnis ehk 30 liitrit ööpäevas. Tehase andmetel max 70L/24h (30C juures). Arvestades, et mul 15C, siis võib tulemusega täitsa rahule jääda.
Puhurid on olemas ja enne soojuspumpa neid ka kasutasin, aga elektrikulu on ikka meeletu. 2x3kW uhas nädal aega ja arve 120 EUR. Kusjuures temp oli majas ebaühtlane 3-8 C. Soojuspumba sisselülitamisega tekkis 24 tunniga majas ühtlane 15C.
Lähipäevil saab hakata vaikselt põranda temperatuuri tõstma, ei plaani rohkem puhureid kasutada.

Kas vent agregaati võiks kasutada enne maalritöid? Praegu veel märkimisväärset tolmu majas ei ole.

[Äärenurk]

Kuivatamise aegseks ventilatsiooniks ei soovitata kasutada ventilatsiooniagregaati, sest suur tolm ja niiskus võivad rikkuda soojusvaheti. Mõistlikum on kasvõi ajutiselt odav seinaventilaator väljatõmbeks panna.

Kas filtrid ei päästa? Kui väljatõmbe poolele ka F7 panna?

[rst]

Iga päev võid põrandasse lasta u 1 kraadi soojemat vett. Kui hetkel 15 kraadi juba olemas siis nädala pärast peaks saama juba 20-22 ilusti tuppa ning küll siis juba kuivab palju usinamalt
Olin ise sügisel sarnase probleemi ees, kui põrand sai valatud ning krohvija tuli peale. Alates krohvija peale tulekust sai köögikubu torustiku külge (2.5m sirge toru jupp otse õue, mida peab ennem kubu ühendamist nüüd ära puhastama) pandud suvaline 15€ 150mm ventilaator välja imema õhku. Ennem krohvija tulekut oli õhuniiskus 60-70% vahel. Kui krohvija lõpetas oli õhuniiskus ikka samal tasemel. Seejärel sai umbes nädal oodatud ning maalri tulekuks oli õhuniiskus langenud umbes 50% peale. Toas oli 20-22 kraadi koguaeg. Kõik pahtel kuivas järgmiseks päevaks ilusti ära alati.
Ega väga muud lahendust ei ole, kui tuleb kütta ja ventileerida ning vajadusel veel niiskusimureid ka kasutada.

[Urmas]

Ootamine ehitusel on samuti kulu seega lihtne aeg vs raha arvutus.

Seda küll, aga ega hilisem lakke või seina paigaldatud kipsplaatidesse tekkinud pragude parandamine odavam nüüd kindlasti ei ole. Ei usu, et maaler piirdub 120€-ga(elektrikulu,mis IvoT jaoks tundub meeletu summa). Küll nähtud, kuidas kiirustamine ka maksab(kätte).

[IvoT]

Olin ise sügisel sarnase probleemi ees, kui põrand sai valatud ning krohvija tuli peale. Alates krohvija peale tulekust sai köögikubu torustiku külge (2.5m sirge toru jupp otse õue, mida peab ennem kubu ühendamist nüüd ära puhastama) pandud suvaline 15€ 150mm ventilaator välja imema õhku. Ennem krohvija tulekut oli õhuniiskus 60-70% vahel. Kui krohvija lõpetas oli õhuniiskus ikka samal tasemel. Seejärel sai umbes nädal oodatud ning maalri tulekuks oli õhuniiskus langenud umbes 50% peale. Toas oli 20-22 kraadi koguaeg. Kõik pahtel kuivas järgmiseks päevaks ilusti ära alati.

Tänud, väga hea näide!