Kas krohvitud sein peab sooja?

[ToomasH]

Tere
Palkmaja 1 korruse korteril on 2 välisseina seestpoolt krohvitud (u 5a tagasi). Keohvi paksus(lubikrohv) on max 30mm ja selle all on roomatt(1cm) ning palksein(150mm). Maja fassaad on soojustamata. Kas need seinad peavad sooja?
Kui ei pea, mida teha? Kas peab krohvi maha võtma ja nt vill +aurutõke+ kips või 50mm roomatt + krohv või sobiks ka lihtsalt olemasolevale peale krohvimine nt 20mm?
Korter ise on väike, 28,5m2, kusjuures üks välissein on 4m ja teine u 6.5m.

[rundll]

Ilmselt krohv pole soojustusmaterjal.

[ToomasH]

Ilmselt krohv pole soojustusmaterjal.

Seega krohv seinast maha ja uus lahendus peale? Milline lahendus oleks kõige mõistlikum?

[tabarabarap]

Seega krohv seinast maha ja uus lahendus peale? Milline lahendus oleks kõige mõistlikum?

siseseina ei pea muutma ja seestpoolt ei soojustata, väljast soojustatakse fassaad, mõistlik on valida soojustusmaterjhalid selle järgi see millist tulemust soovitakse (millist soojapidavust, millist viimistlust jne)

[Kalvis]

Palk mingil määral peab aga tänapäeva võtmes mitte piisavalt.
Soojustada tuleks väljast 10-15 cm villa , karkassiga ja siis sulle meeldiv fassaadikate - puitlaudis, mingi plaat, Marmoroc jne.
Seest ei teeks midagi kui just siseviimistlus nõuaks kaasaegsemaid maitsemeele tahuldamist

[meelis11]

Tegu on korteriga - ilmselt ta ei hakka väljast soojustama. Kui hakkab, siis tuleb kogu maja/ühistu nõusse saada ja seda korraga teha.
See muidugi oleks parim lahendus, kuid ka kõige kulukam. Ega see sein just tänapäeva mõistes soojapidav ei ole.

Krohv pole jah soojustusmaterjal ja selle lisamine seina soojemaks ei muuda - küll aga lisab termomassi - kui see soojaks on köetud, siis temperatuur ei lange nii kiiresti. See siis aitab ahjukütte korral temperatuurikõikumisi pisut siluda.

[tabarabarap]

Tegu on korteriga - ilmselt ta ei hakka väljast soojustama. Kui hakkab, siis tuleb kogu maja/ühistu nõusse saada ja seda korraga teha.

Kui väljast ei saa, siis on alati odavam ja ka mõistlikum elukohta vahetada kuhugi kus juba on soojustatud või kus saab.

[Kalvis]

Mõni ühistu on tolerantsem - N: soojustati maja sein osaliselt - kuid töö ja maksmise tegid vaid kohakuti olevad korterid. Teised külmetasid edasi. Selles juhtumis kasutati vahtplasti krohviga ja krohvi värv oli sama mis majavärv. Ainsana sai aru, et oli väike aste külgseinas sees.

[mõte]

Panen oma mõtted. Kui seinas olev korhv on korralik siis jäta paika, vajadusel tee parandused. Korhv tagab selle et sein läbi ei puhu. Pigem on soojuse kriitilised punktid mujal.
Peaksid tähelepanu pöörama akende kvaliteedile ja soojapidavusele. Ning aknapaled oleks tihedad.
Kuna esimene korrus ja juhul kui all ei köeta siis on kindlasti põrandad külmad mis tekitavad külmatunde. Mina teeks põrandaga nii: lammutaks nii palju kui vaja välja paigaldaks 20-30mm pir plaadi ja selle peale infrapuna kile ning selle peale põrandakate. 28 ruutu pole nii suur et elektriga kütta ei jõuaks.

[T25]

Korralik krohv peab sooja paremini, kui vill ja kehv tuuletõke. Lisaks veel niipalju, et villast ja tuuletõkkest läheb niiskus läbi nagu tühjast kohast, krohv aga mingil määral ehk takistab ning seetõttu aitab talvel majas säilitada paremat sisekliimat( ei lase õhuniiskusel liiga madalale langeda).

[tabarabarap]

Korralik krohv peab sooja paremini, kui vill ja kehv tuuletõke. Lisaks veel niipalju, et villast ja tuuletõkkest läheb niiskus läbi nagu tühjast kohast, krohv aga mingil määral ehk takistab ning seetõttu aitab talvel majas säilitada paremat sisekliimat( ei lase õhuniiskusel liiga madalale langeda).

ära rohkem peale võta võid ka avaldada selle korraliku krohvi nime mis villast ja tuuletõkkest parem. Ei ole olemas kehva tuuletõket, sest tuuletõke on ta ju ainult juhul, kui tuult tõkestab. Lisaks ka arvutused kuidas jõudsid tõeni, et seinas olev krohv (mis niiskust läbi ei lase) säilitab paremat sisekliimat või kui palju on vaja sellist krohvi tuppa, et see maagia juhtuks ja sisekliima muutuks heaks või paremaks.

[ToomasH]

Sai käidud Majatohtri hoonete energiatõhususe tõstmise loengus. Sealt soovitati fermacelli ja puitlaastvilla kombinatsiooni. Kuna ruum on mul üsna väike ja tegemist on puumajaga, siis see oleks ju kõige parem lahendus? M2 hind on kah muidugi kõige kallim aga materjalide omaduste poolest ühendab “kips + vill” ja “roomatt+ krohv” parimad omadused? Nagu aru saan siis fermacell sobib hästi erinevate viimistluste aluspinnaks. Kellegil kogemusi on ?

[Kalvis]

Et valik lihtsam oleks siis on olemas selline asi nagu U arv ja materjalil lambda. Tuleb võrrelda erinevate lahenduste arve omavahel võrreldavates tingimustes.
Püüa kuidas tahad kuid kips ja vill panevad roomat krohvile üldjuhul ära. Ja mõni imematerjal osutub tagasihoidlikuks.

[ToomasH]

Tegu on korteriga - ilmselt ta ei hakka väljast soojustama. Kui hakkab, siis tuleb kogu maja/ühistu nõusse saada ja seda korraga teha.
See muidugi oleks parim lahendus, kuid ka kõige kulukam. Ega see sein just tänapäeva mõistes soojapidav ei ole.

Krohv pole jah soojustusmaterjal ja selle lisamine seina soojemaks ei muuda - küll aga lisab termomassi - kui see soojaks on köetud, siis temperatuur ei lange nii kiiresti. See siis aitab ahjukütte korral temperatuurikõikumisi pisut siluda.

Kortermaja jah. Fassaadi soojustamine lähiajal plaanis ei ole. Seega tuleb midagi seestpoolt lisada.

Nagu ma aru olen saanud, siis tähtis on see et konstruktsiooni(palgile) ei koguneks niiskust, kuna niiske keskkond on hea kasvulava seentele.

Tuleb kasutada hingavaid(difuuseid?) materjale, mis suudavad niiskust siduda ja loovutada, olenevalt ruumi tingimustest.
Peale puitlaastvilla on veel teisigi soojustusmaterjale nagu tselluvill ja kanepivill jne. Ka nendega on sobilik puitkonstruktsioone seestpoolt soojustada, kuid hind läheb aina krõbedamaks.

[tabarabarap]

Tee endale asi lihtsaks, seestpoolt ei soojustata. Su sein läheb kiirelt hallitama, soojusta laed, põrandad ja tihenda aknavahed. See kes seina krohvis tegi õigesti.

Majatohtrist soovitati kalleid materjsle, aga renoveerimisel palkseinu ikkagi seestpoolt ei soojustata. 150mm palksein ei ole tõenäoliselt su suurim soojakao põhjus.

[Prill]

Ma nii kategooriline ei oleks, et palkhoone seestpoolt soojustamine ilmvõimatu on või ilmtingimata palgi hallitamise-seenetamisega lõpeb.
Lahenduse otsimisel tuleb rõhuda seestpoolt soojustamise nõrkustele ehk lisaks soojustamisele on oluline tarindi aurupidavus, kui seespoolt palgi suunas liikuv aur ja niiskus on tõkestatud ei saa see puuduv niiskus ka kuskile kondenseeruda ja probleeme neid põhjustada.
Teiseks tuleb hinnata,kas palksein väljaspoolt on lahendatud õigesti, ehk õhuniiskus ja muu niiskus, mis palkseinas on või sinna külmaga koguneb, saab mõistliku aja jooksul välja kuivada. See eeldab, et välisvoodrilaua all ei ole õhupidavaid kihte (nt tõrvapapp jm sarnast) paigaldatud.

Näiteks kingspanil on soojustusplaate, mis on tõhusa soojapidavusega ning samas ka aurutihedad.

[tabarabarap]

Näiteks kingspanil on soojustusplaate, mis on tõhusa soojapidavusega ning samas ka aurutihedad.

Jep saab teha ja tehakse jne, aga tegu on renoveerimisega ja inimesel on küsimused mis näitavad, et reaalsus saab olema tiba teine, kui teoreetilised eeldused.

On olemas ka vaakumplaate jne mis kõik on väga head , aga paigaldamine renoveerimise tingimustes ei ole alati ideaali toetav. Nagu näed , siis ka Majatohter soovitab inimestele sisuliselt kallist saepurusoojustust, umbluud milles meil enamus "puust linnad" tehtud ja mis on kõik ümberkukkumist või ümber tegemist ootavad kuna see ei ole arvestatav isolatsioon. Mees maksis ilmselt koolituse eest ka raha , et seda tarkust seal kuulata.

Tegu on 150mm (ei selgu kas rõht -või püst) palkseinaga mis õigesti tihendades (tuulekindlaks) tegelikult on üsna mõistliku soojapidavusega (võrreldav saepurusoojustusega karkassehitisega), arvestades , et seinad ei ole kõige suuremad energiakao kohad. Täiendav soojustamine 200 - 250mm kivivillaga, katmine tuuletõkkega oleks mõistlik väljastpoolt.

Enamus soojust väljub akende ja lagede kaudu , põrandad külmad jne. Kui arvestada, et seinad võivad olla tarindite osas 20% tähtsusega soojakadude osas, siis keskenduda nende soojustamisele seestpoolt lähituleviku materjalide kahjustamise riskiga , siis ei ole sellisel riskil ju lihtsalt mõtet. Arvestada tuleks ka maksumust milleks teha midagi millel ei ole mõtet selle raha saaks kulutada kolimisteenuse peale juba soojustatud elamispinnal või soojustada kohti kus tekib suurem kasu.

Ruum on ka tõsiselt pisike 28m2 ja kuna on tegu korrusmajaga, siis lage soojustada 200mm villakihiga, viimistleda on kulu suurusjärk ~500€ , akende tihendamine või pakettidega asendamine , ventilatsiooni (fresh klapp) lisamine , põrandate soojustamine annavad reaalsema tulemuse, kui seinale veel mingi kihi peale ladumine ja ruumi väiksemaks muutmine. Seega teemaalgataja võib siia panna rohkem infot ruumi kõrguse, põranda konstruktsiooni ja vahelae ja akende osas ja saab soovitada mõistlikumat tegevuskava.

[ToomasH]

Et valik lihtsam oleks siis on olemas selline asi nagu U arv ja materjalil lambda. Tuleb võrrelda erinevate lahenduste arve omavahel võrreldavates tingimustes.
Püüa kuidas tahad kuid kips ja vill panevad roomat krohvile üldjuhul ära. Ja mõni imematerjal osutub tagasihoidlikuks.

Mida näitab U arv ja lambda?
Tegelikult seal Majatohtri loengus öeldi, et kui aurutõke vahel, siis ei ole hullu kui paigaldatakse kips ja 50mm mineraalvilla. Lihtsalt peab tagama, et aurutõke oleks korralikult, ilma aukude ja vahedeta. Ja ohtlikud kohad siis pistikupesa ja elektrijuhtmete juures nt kui peab aurutõket läbima. Minu teadmised sellega piirduvad

Aga mulle endale kipsi variant ei meeldi, otsin teisi võimalusi. Krohvimist nagu talvel vist eriti ei tehta kui ühtlast temperatuuri ja head ventilatsiooni ei suuda tagada?

[T25]

Et valik lihtsam oleks siis on olemas selline asi nagu U arv ja materjalil lambda. Tuleb võrrelda erinevate lahenduste arve omavahel võrreldavates tingimustes.
Püüa kuidas tahad kuid kips ja vill panevad roomat krohvile üldjuhul ära. Ja mõni imematerjal osutub tagasihoidlikuks.

Mida näitab U arv ja lambda?
Tegelikult seal Majatohtri loengus öeldi, et kui aurutõke vahel, siis ei ole hullu kui paigaldatakse kips ja 50mm mineraalvilla. Lihtsalt peab tagama, et aurutõke oleks korralikult, ilma aukude ja vahedeta. Ja ohtlikud kohad siis pistikupesa ja elektrijuhtmete juures nt kui peab aurutõket läbima. Minu teadmised sellega piirduvad

Aga mulle endale kipsi variant ei meeldi, otsin teisi võimalusi. Krohvimist nagu talvel vist eriti ei tehta kui ühtlast temperatuuri ja head ventilatsiooni ei suuda tagada?

Mitmeid kordi on juba ära seletatud, et seestpoolt ei soojustata, aga elu näitab, et kedagi ümber veenda on nagunii mõttetu, nii et anna aga minna.

[tabarabarap]

Mida näitab U arv ja lambda?

https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusjuhtivus
http://kodu.ut.ee/~etungel/soojus2/

Tegelikult seal Majatohtri loengus öeldi, et kui aurutõke vahel, siis ei ole hullu kui paigaldatakse kips ja 50mm mineraalvilla. Lihtsalt peab tagama, et aurutõke oleks korralikult, ilma aukude ja vahedeta. Ja ohtlikud kohad siis pistikupesa ja elektrijuhtmete juures nt kui peab aurutõket läbima. Minu teadmised sellega piirduvad

Tegelikult sa ei oska seda mõista mida seal sulle seletati. Vead aurutõkke paigaldamises on vead konstruktsioonis ja seestpoolt isoleerides neid vigu ei saa lubada ei juhtmete, ega ka kontaktide läbiviikudes , konstruktsioonide ühenduskohtades jne. Aurutõkkel on ainult mõte , kui ta ka auru peab ja ei ole kasu , kui sellel augud sees raiskasid aega ja raha ei millegi peale ja konstruktsiooni halvendamisele.

Lisaks , kui plaanid lisada seinale 50cm kivivilla , siis mis võitu sa loodad sellest savutada? Midagi seal tuntavalt paremaks ei lähe.

Aga mulle endale kipsi variant ei meeldi, otsin teisi võimalusi. Krohvimist nagu talvel vist eriti ei tehta kui ühtlast temperatuuri ja head ventilatsiooni ei suuda tagada?

Siseviimistlustööd tehaksegi enamus talveperioodil , väljas siis külm ehitada ja aega sees toimetada. Ruume saab talvel kütta ja ventileerida.

[Urmas]

Tegelikult seal Majatohtri loengus öeldi, et kui aurutõke vahel, siis ei ole hullu kui paigaldatakse kips ja 50mm mineraalvilla. Lihtsalt peab tagama, et aurutõke oleks korralikult, ilma aukude ja vahedeta. Ja ohtlikud kohad siis pistikupesa ja elektrijuhtmete juures nt kui peab aurutõket läbima.

Kas Majatohtri loengus ei räägitud, et kuidas saaks need ohtlikud kohad aurutihedaks teha? Kahtlustan, et Majatohtri lektorid ise ka ei tea kuidas seda teha. Isegi niisketesse ruumidesse paigaldatavate pistikupesade puhul kipub see IP kaduma pistiku sissepistmisel pesasse, sest ei taha hästi uskuda, et peale tooside paigaldamist on toosi sissetulev kaabel pesas korralikult hüdroisoleeritud. Aga võin ka eksida. Annan soovituse- paigalda IP65 pistikupesad. Näiteks sellised https://www.elektrika.lv/ee/paigaldus/l ... pesad/IP65 Ilusad need ei ole, kuid see eest võid neid kasvõi kastekannust kasta. Ilu on vaataja silmades ja praktilisuse, auru sattumise vältimiseks konstruktsioonidesse, nimel tuleb vahest ilus teha järeleandmisi. Kriitikutele võid näiteks öelda, et sellised pistikupesad on taotluslik sisustuselement.

[951]

.. Kas need seinad peavad sooja? ...

Kas sul on seal külm elada? Kui ei, siis milles asi täpsemalt.
Roomatt on igati OK asi eeldusel, et seal on ka mingi ventilatsioon selle kihi jaoks.

[Urmas]

Roomatt on igati OK asi eeldusel, et seal on ka mingi ventilatsioon selle kihi jaoks.

Ta ei tea ise ka veel seda, sest ega ToomaH poleks muidu kirjutanud sellises umbmäärase postituse.

Tere
Palkmaja 1 korruse korteril on 2 välisseina seestpoolt krohvitud (u 5a tagasi). Keohvi paksus(lubikrohv) on max 30mm ja selle all on roomatt(1cm) ning palksein(150mm). Maja fassaad on soojustamata. Kas need seinad peavad sooja?

Roomatt on igati OK asi eeldusel, et seal on ka mingi ventilatsioon selle kihi jaoks.

1cm roomatt ja soojustusena OK? Unusta ära! 1cm roomatt ja hoiab sooja, sest vanasti tehti nii, on seina paigaldatud mõnede/paljude tumerohelise mõtlemisega hipsterite uitmõte või sarnaste isikute või kellegi hea äriidee serveerimisel ajukomposteerimise tulemus. 1cm roomati ülesanne on aluspind krohvile seinas enam-vähem stabiilsena hoidmiseks-püsimiseks.

[ToomasH]

Roomatt on igati OK asi eeldusel, et seal on ka mingi ventilatsioon selle kihi jaoks.

Ta ei tea ise ka veel seda, sest ega ToomaH poleks muidu kirjutanud sellises umbmäärase postituse.

Tere
Palkmaja 1 korruse korteril on 2 välisseina seestpoolt krohvitud (u 5a tagasi). Keohvi paksus(lubikrohv) on max 30mm ja selle all on roomatt(1cm) ning palksein(150mm). Maja fassaad on soojustamata. Kas need seinad peavad sooja?

Roomatt on igati OK asi eeldusel, et seal on ka mingi ventilatsioon selle kihi jaoks.

1cm roomatt ja soojustusena OK? Unusta ära! 1cm roomatt ja hoiab sooja, sest vanasti tehti nii, on seina paigaldatud mõnede/paljude tumerohelise mõtlemisega hipsterite uitmõte või sarnaste isikute või kellegi hea äriidee serveerimisel ajukomposteerimise tulemus. 1cm roomati ülesanne on aluspind krohvile seinas enam-vähem stabiilsena hoidmiseks-püsimiseks.

Maja on ehitatud 1960ndal aastal. Kõik seinad ja lagi oli krohvitud. Roomatti kasutati ikka krohvi sidumiseks mitte soojustamiseks. 5a tagasi on tehtud remont, välimised seinad on üle krohvitud. Sisemistes seintes on 2x kips ja mineraalvill. Laes on kips. Krohv mulle meeldib aga küsin seda, kas need seinad hakkavad hiljem koguaeg külmad olema, isegi korterit iga päev küttes? Kas nad mingil määral salvestavad soojust endas või hakkab seintest tulev jahedus häirima. Kuna praegu on võimalik korteris kõike muuta, siis endal mul pole piisavalt teadmisi, et selgusele jõuda kas krohvitud sein alles jätta või täiustada või asendada millegagi. Hiljem kui uus laudpõrand maas on ja korter valmis ja selgub et seinad on koguaeg külmad, kes seda krohvi sealt maha hakkab kakkuma ja kuna ruum on niigi väike sis ei ole mõistlik sinna veel peale hakata midagi leiutama nagu seal korteris varem tehtud on.

[Urmas]

Krohv mulle meeldib aga küsin seda, kas need seinad hakkavad hiljem koguaeg külmad olema, isegi korterit iga päev küttes?

Muide, meie umbes sama ajal tuhaplokkidest ehitatud kortermajas on sama probleem, et välisseinad on jahedamad. Huvitav miks? Mina tean, aga kas ka sina selle teadmiseni jõuad, ei oska aimata.

Kas nad mingil määral salvestavad soojust endas või hakkab seintest tulev jahedus häirima.

3cm mingil määral salvestavad, aga see määr on olematu. Kui jahedus häirib, siis pead rohkem kütma või ostma või vahetama praeguse mõne soojapidavama välisseintega korteri vastu.
Olen lihtsalt otsekohesema ütlemisega ega viitsi läbi lillede pläkutada.