Pööningu põranda soojustamine

[HHenri]

Tere

elan EW aegses puumajas teisel korrusel pööningu all ja mõtlen kuidas kodu veits soojemaks teha.
Pööningu põranda talade (palgid) vahele on puistatud soojustuseks liiva, peenikesed kivid ja muu sodi ca 15-20cm.

Kuna pööning seisab tühjana, siis esimene mõte oli laduda tihedalt villa otse põrandale, st otse liiva jm peale. See oleks selline üsna laisk lahendus ja sisetunne ütleb, et sellest väga efekti ei saa.

Nüüd mõtlen, et kaevaks kõik selle liiva põrandalt lae laudadeni üles ja topiks 30cm villa täis kõik kus enne oli liiv.

On kellelgi jagada kogemust sarnastest töödest? Kas sedasi võib liiva villaga asendada? Kas ma peaks mingeid kihte veel lisama?

[RaJy]

Uuri hindasid - puistevill tuleb odavam lõppkokkuvõttes ja jäävad igasugu plaatide ühendused ära. Villa tassimine jääb ka ära.

[HHenri]

See puistevill oli üks mõte ka.
Leidsin vahepeal, et pööningu liiva eemaldamisel vabanevad talad koormusest ja konstruktsioon võib veits mängima hakata. Paneks sellise küsimuse ka veel õhku, et kes võiks olla pädev hindama sellist olukorda?

[RaJy]

Olukorda on pädevad hindama kvalifitseeritud insenerid, (enamasti töötavad arhitektuuribüroodes). Tahavad oma teenuste eest korralikku töötasu. Tavaline ehitaja ei vaevaks sellega pead - viskaks liiva välja ja paigaldaks villa - ja olekski tehtud. Aga kui vaja spetsialisti jah sõna või täpset arvutust siis - kasuta otsingut. Üks võtab siin ka päris tihti sõna, imelik,et pole kirjutanud, ehk on haigestunud?

[Kalvis]

Vill vaata ise kust odavamalt saad.

[Rabarebane]

Kui lähed villa peale, siis tekib küsimus kastepunktist ja aurutõkke vajadusest/olemasolust. Täpsemalt ei saanud ka aru, kas tegemist on ühistuga hoonega, mille puhul sa enne korteriomanike kokkulepet ei tee ühtegi asja seal pööningul.

Mis puutub liiva ja prahi eemaldamisse, siis pragudega lagedes võiks arvestada. 20cm liiva on päris korralik kiht ja ma soovitaks ka mõelda, millise tööjõuga ja vahendiga selle väljatassimine välja võiks näha. Samuti konstruktsiooni massi tuntav vähenemine mõjutab ka näiteks helipidavust, vibratsiooni jms.

[keemik]

Kui otsest ruumipuudust ei ole, siis vill liivale peale, räästa äärde tuulesuunajad ja tehtud.

[tabarabarap]

tegu siiski vahelae soojustamisega.

slakk minema (saab ise labidaga välja loopida või tellida imuri, natuke must töö, aga läheb kiirelt), käigu/teenindusrajad, tuulesuunajad, kivi -või tselluvill asemele , võimalusel ka pealt tuuletõkkeplaadiga katta. Plaatvilla paigaldadaes 350mm , puistevilla korral võiks olla 400 - 600 mm.

Seda juhul , kui sul on korteris ventilatsioon olemas (tubades, vannitoas, köögikubu jne) mis eluruumis tekkiva niisukuse välja laseb liikuda. Kui hetkel ventilatsiooni ei ole, siis liigub niiskus momendil läbi lae (ja muude piirete) ja soojustuse paigaldamise korral , soojustuskihi märgumise vältimiseks tuleks paigaldada ka eluruumi poolt aurutõke või tagada ventilatsioon. Kui aurutõket toa pool ei ole , siis jäta muud mineraalvillad valikust välja, samuti ei ole korrektne paigaldada aurutõket pööningu poolele soojustuse alla.

[HHenri]

Tänan vastuste eest. Suhtlesin paari villaspetsiga ja mõtlesin vahepeal, et ei hakka pööningut tühjaks kaevama - ei taha seda riski võtta, et konstruktsioon vabaneb olulise raskuse alt ja kes teab kust siis sisse puhuma hakkab.

Panin pildi kuidas mulle tundub, mis kihtidest lagi koosneb.

Ventilatsioonist. Köök-elutoas on kubu ja kamin, magamistuppa olen ise pannud fresh klapi, pesuruumis on sundtõmme. Seest kõik kipsiga tehtud, lagi sh. Keegi ütles, et see on nagu kilekotis elamine kuna värvikiht kipsil on sisuliselt kilekile. Iseenesest kondensiga akendel nt pole probleeme olnud, seega ventilatsioon justkui töötab.

Enihuu...

Sellest järeldaks, et aurutõket pole otseselt vaja, kuna niiskusel piisavalt muid kohti kust välja saada?

Nüüd veel mõtlen ja rehkendan kas minna puiste või plaatvilla teed.

[tabarabarap]

Suhtlesin paari villaspetsiga ja mõtlesin vahepeal, et ei hakka pööningut tühjaks kaevama - ei taha seda riski võtta, et konstruktsioon vabaneb olulise raskuse alt ja kes teab kust siis sisse puhuma hakkab.

sulle aeti paska

Keegi ütles, et see on nagu kilekotis elamine kuna värvikiht kipsil on sisuliselt kilekile.

sulle aeti paska

Iseenesest kondensiga akendel nt pole probleeme olnud, seega ventilatsioon justkui töötab.

läbi lae saab hetkel niiskus välja

Enihuu...

Sellest järeldaks, et aurutõket pole otseselt vaja, kuna niiskusel piisavalt muid kohti kust välja saada?

ei ole reaalne järeldus

Nüüd veel mõtlen ja rehkendan kas minna puiste või plaatvilla teed.

villa on olemas ka rullis, tõmba rehaga tasaseks ja rulli ainult ülekattega maha

[abe]

Mina jätaks olemasoleva sodi (müra- ja tuletõke, soojuse salvesti) talade vahele ja paneks vähemalt kaks kihti rullvilla. Villakihtide vuugid eri kohtadesse, räästasse vajadusel tuulesuunajad, vajalikesse kohtadesse käiguteed.

[Kalvis]

Lahendus sõltub pööningu tulevikuplaanidest.
Kui pööningul käia ega ei plaanita hoiustada mitte midagi siis vill mistahes meetodil maha (rullvill üks lihtsamaid)
Kui plaan on hoiustada või mingi põrand või miski ruum teha siis sodi minema ja talade vahele vill. Edasi on lihtne vajadusel põrand lisada

[Metsakraav]

Sodi eemaldamine ja asendamine lihtsalt sama koguse villaga muudab elamise külmaks.
Miks?
Sellepärast, et soe õhk pääseb takistuseta laudise pragude kaudu välja ning läbib villa nagu seda polekski.

[Kalvis]

Alati saab villa paigaldada ilma vahedeta.

[HHenri]

Üks osa sai tehtud. Joudsin 80% põrandast ära katta, rullvill 150mm kahes kihis (300kokku) kuni vill otsa sai. Riisusin põrandad tasa ja suurema sodi viskasin välja. Täna veel nagu küll aru ei saa et kuidagi pidi soem oleks. Tuul ei tohiks kuskilt villa vahele puhuda.

Lähipäevil toon puuduva villa ka ära.

[Küülaline]

aru ei saa et kuidagi pidi soem oleks

Tuba tuleb ikka kütta ka. Miks sa arvad, et see lagi üks ja ainus soojakao allikas on selles korteris?

[Kalvis]

Reeglina on selles vanema põlvkonna majas kus vaid liiv laepeal, olematu seinasoojustus (tavaliselt palk või puitsõrestiksein), kehvad aknad. Soojakadu märkimisväärne!
Toome näite - kehva majakes lagi - 3 kW, seinad 4 kW, põrand 1 kW ja aknad 1,5 kW= 9,5 kw. Soojustasid lae ära ja saad 1 kW siis 7,5 kW kao kõrval ei pane kokkuhoidu 2 kW üldse tähelegi. Alles siis kui kogu maja soojustus kokku on 4 kW saab öelda kokkuhoid rohkem kui kahekordne

[Prill]

Tavaliselt soojusel on omadus ülespoole tõusta, lae alla, ning läbi lagede-katuste on soojuskadu märgatavalt suurem, kui seinte või põranda kaudu. Soojustamata lae soojustamise läbi peaks soojapidavuse efekt ikkagi olema.
Iseküsimus, kuidas seda soojustuse efekti mõõta, objektiivsed mõõdupuud nagu aastase küttekoguse vähenemine jm ei tarvitse koheselt märgatavad olla ja subjektiivsed mõõdupuud nagu "pole soem olla" ei tarvitse olla piisavalt täpsed. Samuti võivad olla lae soojustamise tulemusele ebareaalsed ootused, et nüüd ongi kohe palju soojem - ei tarvitse, vabalt võib olla, kus soojustamise järgselt püsib tuba natuke kauem soe aga siiski piisavalt vähe, et muutust selgelt tunneks - piltlikult kui tööpäeva lõpus kütad ja varem hakkas tuba jahtuma öösel 3-4 paiku aga pärast lae soojustamist 5-6 paiku võib tunduda kõik on endiselt muutusteta - hommikul tõustes on tuba ikka jahe kuigi tegelikult siiski ka vajadusel mõõdetav muutus on..

[Küülaline]

soojusel on omadus ülespoole tõusta

Soojusel sellist omadust ei ole, küll aga soe õhk on kergem ja tõuseb ülespole.

[Prill]

soojusel on omadus ülespoole tõusta

Sojusel sellist omadust ei ole, küll aga soe õhk on kergem ja tõuseb ülespole.

Õige tähelepanek, selles võibki viga olla, et teemaalgataja elamises puudub õhk ja soojus kiirgub välja hoopis seintest-akendest-põrandast - vabandan teemaalgataja ja teiste ees eksitava postituse pärast

[951]

Üks osa sai tehtud. Joudsin 80% põrandast ära katta, rullvill 150mm kahes kihis (300kokku) kuni vill otsa sai. Riisusin põrandad tasa ja suurema sodi viskasin välja. Täna veel nagu küll aru ei saa et kuidagi pidi soem oleks. Tuul ei tohiks kuskilt villa vahele puhuda.

Lähipäevil toon puuduva villa ka ära.

Toimib ikka ja see on isegi silmaga nähtav. Meil oli pool katuse soojustusest tehtud. Tuli esimene lumi. Katusel oli kena piir, millest ühel pool sulas lumi kiiret ära.
Oleks pidanud pilti tegema.

[HHenri]

Jah eks muidugi mujalt kaob ka soojust, aga seinad on enamvähem tehtud ja lagi oli veel selline kust väikese vaevaga võis mingit efekti loota.
Aga toimib! Nüüd kui ikka ahju tuld teha, siis soe püsib sees hommikuni-lõunani. Loomulikult siuke subjektiivne tagumikutunnetus, aga mõnusam on kohe olla toas Tänud kõikidele kaasa mõtlemast.