Lambi korpus pinge all?

[studiosus]

Selline imelik asi, et kui ühendan lambi kahesoonelise juhtme lase olevate juhtmete külge (sinine/must), siis lambi korpust nn tester-kruvikeerajaga katsudes hakkab kruvikeeraja neoonlamp helendama. Saan väga hästi aru, et kruvikeeraja pole miski tööriist jne, aga ikkagi väga imelik.

Lamp ise see ja pinge all on just see metallist osa (jämedam lühike pulk ja pikk pulk), mis kinnitub klaasist kupli külge. Kas lamp võib olla defektiga, või polegi see ebaharilik, kui väike pinge on lambi korpusel? Või peaks ikkagi testri hankima ja mõõtma, mis seal tegelikult toimub?

[dumbuser]

Teoreetiliselt ei tohiks see indikaator seal mingit pidi helendama hakata. Selle helenduse tekkimiseks on vaja umbes 60 volti. Võib täitsa vabalt olla, et viga polegi midagi, lihtsalt lambi ehitusest tingituna tekib sinna indikaatori helendamiseks vajalik pingete erinevus ja sellest peaks saama lahti kui kolla/roheline juhtmeke on ka kuskil laes olemas ja see siis ühendada lambi külge. Kui aga kolla/roheline on ka külge ühendatud ja ikkagi see indikaator helendab siis on see kolla/roheline ise katki või pole ta lambi sees kõikide metallosade külge ühendatud. (Tolle viimase suhtes ma päris kindel pole aga üldiselt ikkagi peavad kõik lambi metallosad olema ühendatud potentsiaaliühtlustusega mis on siis seesama kolla/roheline juhe, siin võib olla mingeid erandeid kui see metallosa on omakorda mingite muude materjalidega kaetud, no näiteks see juhtum, kus on mingi metalltraadist suur ümar ring, mille peal on siis mingi riie või plastik ja metallosa ning juhtme vaheline kaugus on selline, et ilma lampi lõhkumata ei ole võimalik seda metallosa ja juhet omavahel kokku viia). Paljudel juhtudel pole ta siis kilpi ühendatud, sest kilbis polegi vastavat kohta või on see kolla/roheline kuskil mujal ühendamata. Veel võib proovida sinise ja must omavahel ära vahetada. Kui siis helendus kaob võib juba üsna kindlasti lambi suhtes väga ettevaatlik olla, kuna see viitab võimalusele, et faasijuht on lambi korpusega ühenduses. See aga on viga. Üldiselt on mõistlik ikkagi voltmeetri abil uurida mis seal päriselt toimub. Halvemal juhul on see lamp tõesti katki või vigane, kas siis juba tooja poolt või paigalduse käigus. Kogu eeltoodud ilmingu puhul ongi jõutud selleni, et valgustiahelatesse peab RVK panema.

[studiosus]

Tänud! Probleem selles, et kollane/roheline on küll olemas, aga seda ei saa vedada lambi külge, kuna lamp ise on laest ca 1,5 allpool, ehk siis ripub laua kohal suhteliselt madalal. Ning lambi enda juhe ongi ainult kahe-sooniline.

Kuid sain nüüd ka testri, ning ainult punase testjuhtmega lambi korpuse külge pannes näitab multimeeter 3,1 V. Kuid see pole vist korrektne näit, kuna must polnud kusagil küljes. Ehk siis kuhu võiks musta testjuhtme külge panna? Või saab multimeetriga veel mingit muud moodi testida?

[Küülaline]

Testri teise juhtmega proovi lambi toite sinist ja musta. Kollarohelist ka.

[studiosus]

Nii, mõõtsin ära:

punane korpuses + must sinises = 15,3 V
punane korpuses + must kollarohelises = 14,2V
punane korpuses + must (teise lambi) pruunis = 14,4V (kui teine lamp on väljas), 22V (kui teine lamp on sees)

Mida sellest kõigest võiks välja lugeda?

[Küülaline]

Mida sellest kõigest võiks välja lugeda

1. Millise mõõtepiirkonnaga ja kas alalis- (DC) või vahelduv (AC) pinget sa mõõdad?
2. Mida näitab musta-sinise, musta-koro ja sinise-koro vahel?

[studiosus]

1. Mõõtepiirkonda sellel testril vist valida ei saagi, kuid lüliti on V peal ning valitud AC (mõõteriista pilt siin postituse küljes manuses)

2. Sain sellised näidud:
M+S=234V
M+K/R=232V
S+K/R=0,34V

Aga kollast-rohelist, nagu ennem öeldud, sellel lambil küljes polegi ega polegi vist ette nähtud, kuna lampi läheb ainult kahesooneline juhe.

[dumbuser]

Eelmise otse öeldes jamaga võrreldes on need juba palju paremad andmed ja nende põhjal pole justkui midagi katki. Tolle kolla/rohelisega on aegajalt see lugu, et lambi küljes on ainult mingi klemm kuhu see ühendada. Ko/ro juhet ei olegi, kuigi null ja faas on juhtmega. Ja on ka selliseid kus pole ei juhet ega ka kohta. Võimalik, et ongi seekord sattunud see viimane juhtum. Ehk siis kui lamp on kohas kuhu väga lihtsalt pihta ei satu siis võid olukorraga leppida. Järgmiseks võid selle ko/ro sinna külge ühendada, kuigi see võib olla üsna vaevaline protsess eriti kui seal veel klemmi ka pole. Aga kui ikka üldse rahu ei anna siis võid lambi välja vahetada.

[elektron]

Lambi kuppel ja selle konstrui toimib antennina ning korjab kõik pirni sees oleva elektroonika poolt tekitatud energia üles.

[Küülaline]

Lamp ise see ja pinge all on just see metallist osa

Ma enne ei pannud tähele valgusti tootelehte, seal on märk - 2 ruutu teineteise sees - see tähendab, et tegemist on II kaitseklassi (kahekordse isolatsiooniga) seadmega ja seda ei saa ega tohigi ühendada kaitsejuhiga (kollarohelisega).

[dumbuser]

Lamp ise see ja pinge all on just see metallist osa

Ma enne ei pannud tähele valgusti tootelehte, seal on märk - 2 ruutu teineteise sees - see tähendab, et tegemist on II kaitseklassi (kahekordse isolatsiooniga) seadmega ja seda ei saa ega tohigi ühendada kaitsejuhiga (kollarohelisega).

Mnjah, ega ma ka ei vaadanud hoolega, vaatasin korra lihtsal lambi väliskuju. Aga seal on LED. Mis tähendab, et väga tõenäoliselt on toiteplokk plastkestas ja ei nõua üleüldse pot ühtlustust, kuna seda plastkesta peetakse piisavaks isolatsiooniks. Lisaks on seal veel tehnilisel teel ka galvaaniline eraldamine olemas ja heal juhul suudab kasutaja end kuidagimoodi SELV ahelasse ühendada aga selle puhul on fataalseid juhtumeid väga väga harva. Lühidalt, oleks enne vaadanud siis oleks kogu jura olemata olnud.

[Kalvis]

Kui lambi korpus on pinge all siis on tuleks isolatsioonitakistus ära mõõta. Juhe võib vigane olla.

[studiosus]

Lamp ise see ja pinge all on just see metallist osa

Ma enne ei pannud tähele valgusti tootelehte, seal on märk - 2 ruutu teineteise sees - see tähendab, et tegemist on II kaitseklassi (kahekordse isolatsiooniga) seadmega ja seda ei saa ega tohigi ühendada kaitsejuhiga (kollarohelisega).

Mnjah, ega ma ka ei vaadanud hoolega, vaatasin korra lihtsal lambi väliskuju. Aga seal on LED. Mis tähendab, et väga tõenäoliselt on toiteplokk plastkestas ja ei nõua üleüldse pot ühtlustust, kuna seda plastkesta peetakse piisavaks isolatsiooniks. Lisaks on seal veel tehnilisel teel ka galvaaniline eraldamine olemas ja heal juhul suudab kasutaja end kuidagimoodi SELV ahelasse ühendada aga selle puhul on fataalseid juhtumeid väga väga harva. Lühidalt, oleks enne vaadanud siis oleks kogu jura olemata olnud.

Tänud kaasamõtlemast! Kas ma saan siis õigesti aru, et muretsemiseks pole antud juhul põhjust? Päris juraks kogu asja siiski ei nimetaks, kuna mina sain targemaks ja loodetavasti tulevikus mõni foorumi kasutaja, kellel tekib sama küsimus, ei pea uut teemat algatama.

[Kalvis]

Kus see pinge korpusesse sai. JAH, topeltisolatsiooniga EI kasutata PE juhet, kuid isolatsioon peab tagama, et pinge metallosadeni ei jõuaks. Sul aga jõuab. Seega muretsemiseks alus on olemas.

[Küülaline]

Mõõtke vana analoogtestriga ja ei ole mingit pinget.

[Rabarebane]

Tavaline induktsioon metalltoru läbiva juhtme tõttu, mida te hirmutate siin inimest. Kui seal mingi reaalne vool oleks, siis oleks juba karjeid kuulda olnud. Võta 12V autopirn ja pane lambi korpuse ja neutraali vahele, kui see pirn põlema läheb, siis räägime edasi.

[praktik]

See on tavaline indutseeritud pinge, seal pole midagi ohtlikku. Võta näiteks maandusega juhe, millel on pistik otsas ja pista see pistikupessa millel ei ole PE (maandus) klemmi . Pulkindikaatoriga mõõtes on PE juhe (kolla-roheline) pinge all! Pulkindikaatorid ja tester-kruvikeerajad ei ole tööriistad mida võid usaldada.

[dumbuser]

See on tavaline indutseeritud pinge, seal pole midagi ohtlikku. Võta näiteks maandusega juhe, millel on pistik otsas ja pista see pistikupessa millel ei ole PE (maandus) klemmi . Pulkindikaatoriga mõõtes on PE juhe (kolla-roheline) pinge all! Pulkindikaatorid ja tester-kruvikeerajad ei ole tööriistad mida võid usaldada.

Kahju, et ma enne ei teadnud, oleks ikka hulgem aega kokku hoidnud ja alati sõltumata tolle indikaatori helendamisest näppupidi kaabli külge roninud.

[Küülaline]

Pulkindikaatorid ja tester-kruvikeerajad ei ole tööriistad mida võid usaldada

Võib ikka usaldada, kui sa tead, mida teed.

[Lambivend]

Täpselt, mina olen alati indikaatorit kasutanud ja siiamaani elus.
Olgem ausad, algajatel on palju ohutum indikaatoriga kontrollida kui mingi muu test seadmega.