Põrandaküte ei lähe soojaks

[tomm12]

Tere,

Majas vesi-põrandaküte, mida soojendab tahkekütusekatel. Süsteem 10a vana ja senini toiminud. Probleem selles, et toad ei lähe enam nii soojaks kui varem ja üks tuba on täitsa külm.

Tehtud järgmised asjad:
1. pealevoolu kollektori klapid lahti võetud ja puhastatud, klapid liiguvad. Hetkel regulaatorid maas, nii et klapid max avatud.
2. tagasivoolu kollektoritel on klapid tasakaalustamiseks ja külma toa oma võtsin maha ning mingit sodi seal polnud.
3. külma toa kontuur õhutatud/läbi pestud (kollektorid kinni ja teised kontuurid kinni). Mingit erilist õhku sealt ei tulnud. Lasin senikaua läbi joosta kuni puhas vesi tuli.
4. kollektoritele pandud uued autom.õhutajad
5. pealevoolu temp. 37 kraadi, tagasivoolu temp. 24 kraadi. Temperatuuri tõstetud ja vähendatud, aga see midagi ei muutnud.
6. mudakoguja puhastatud
7. paisupaagis on 1 bar (kui paisupaagist vesi välja lasta)
8. süsteemi töörõhk on 1-2 bar (kütmisega tõuseb)
9. pump töötab vaikselt, pumba impeller käib ringi, õhk on välja lastud (polnudki). Võtsin ka pumba lahti ja impeller oli puhas ning terve. Korraks käima pannes töötas ka.
10. pumba erinevaid kiiruseid on proovitud, see midagi ei muutnud.

Mõistus otsas. Kuskohast veel viga otsida?

[Coolhouse]

Kas nendest kollektoritest pilte ka saab?

Temperatuur ei küta maja, maja kütab soojuse ehk soojusenergia ülekandnine veelt betoonile? ja betoonilt tuppa.
Kui betoon on pikalt kütmata siis miks ei või pealejooks olla 37C ja tagasijooks 24c?

Katsu käega torusid. Kui kollektor on 37C siis vee ringluse korral kontuuris peab kontuuri pealejooksu toru ka sellele lähedase temperatuuriga olema. Juhul muidugi kui vesi kontuuris ringleb.

Keera osa kontuure kinni. Kas tagasijooksu temperatuur tõuseb?

Kui oleks rotameetritega kollektor siis näeks kohe kas vesi ringleb või mitte.
Vee voolamist saab ka kuulata ja nt osa plasttorusid on läbipaistvad.

[tomm12]

Tere,

Lisan pildid küttesõlmest ja esimese korruse jagajast.

Katsu käega torusid. Kui kollektor on 37C siis vee ringluse korral kontuuris peab kontuuri pealejooksu toru ka sellele lähedase temperatuuriga olema. Juhul muidugi kui vesi kontuuris ringleb.

Mõõtsin kontakt termomeetriga ja kõik jagajast väljuvad pealejooksu torud olid 34-35 kraadi ning tagasitulevad 23-24 kraadi.

Jahedal kontuuril võiks tasakaalustusventiili prooviks täitsa lahti keerata. Projektist või kontuuride andmetest tuleb vaadada, kas tegu kõige pikemaga või mitte.

Keerasin külma toa pealejooksul tasakaalustus klapi täiesti lahti ja ühel sauna mineval täiesti kinni - see ei muutnud midagi. Kas tagasijooksu klapid peaks ka kinni keerama? Külm kontuur pole kõige suurem.

Välistada ei saa ka kõige "magusamat" varianti, et torude ülespöörete kohas või kuskil mujal on mõlgid sees ja valendik kinni pigistatud.

Seda pean vähe tõenäoliseks kuna varem ikkagi oli tuba soe.

See ei klapi kohe kuidagi. Pumbal võib midagi muud olla tuksis peale tööratta ja kui probleem, see pump ei maksa nii palju, et teist mitte proovida.

Kui uus pump panna, siis võiks võimsamat proovida? Seda peaks siis arvutama? Mis tootja pump?

Tundub nagu oleks süsteem aastatega järjest kehvemaks muutunud.

Mismoodi vee ringlust veel kindlaks teha, kui rotameetreid pole?

Kas süsteemi surve 1,2 bar on piisav?

Veel panin tähele, et toad, mis on jagajate läheduses on soojemad. Millele see viidata võiks?

Pump paneb praegu sisuliselt 24/7, et etteantud tempi majas saavutada, aga kuidagi ei taha sinna jõuda.

Tänud vastamast!

[Coolhouse]

Pole küll päris spetsialist aga:
- kui see pump käib ringi küll aga vaid aeglasema kiiruse peal?
Saaks nt pumba elektri tarbimisvõimsust mõõta.

Grundfos Alpha 1L 25-60 pikkus 180? (või 135 mm). Kuni 200 m2 majale ilma probleemideta. Ei pea kallim pump olema.

[Kalvis]

Veel panin tähele, et toad, mis on jagajate läheduses on soojemad. Millele see viidata võiks?

Joonisel kui küsimusest on aru saada, et kollektor on tagurpidi kokku pandud. Rist peab sees olema, kuna pole siis nüüd hakkadki nutma ja tasakaalustama.

Kui mõlki pole sees siis on klassikaline kollektori tasakaalustamatus. Ja kuna risti pole sees siis mistahes kraani keeramine ajab teised kontuurid paigast ära. Seega jõudu. Ega siin pole muud teha - need kontuurid mis on lahjad - kraanid pärani lahti ja need mis liigsoojad keerad kinni. Ükskord saad tasakaalustatud aga aega võtab

[tomm12]

Tere Kalvis! Kas sa saaksid palun natuke lähemalt selgitada, mis sa selle "rist" all mõtled?

...kollektor on tagurpidi kokku pandud. Rist peab sees olema...

[Keevitaja1]

Seda, et kontuur 1 oleks ülemise kollektri küljes vasakul, alumise küljes paremal jne.

Kuid mulle ei meeldi tsirk pumba paigutus, mis on horisontaalne. Üldjuhul nõutakse vertikaalset paigutust, et pumba sisse õhku ei jääks. Vt http://juhendid.sks.ee/biral_pumpade_kataloog_est.pdf , kuidas kõigil piltidel pumbad asetsevad.

Probleemi tsirkulatsioonis võib põhjustada ka 3-tee termostaat, kui selles midagi pekki läinud. Termomeetrite asemele tuleks manomeetrid keerata saamaks aru, kas pumbakontuuris üldse vajalik rõhulang on. Hea oleks kasutada 2 punkti vahel dif- manomeetrit, kuid selline on haruldane.

Horisontaalis ei keela keegi pumpa paigaldada. Kui sa nüüd uuesti enda pandud linki vaatad siis keelatud on paigaldada pumpa nii, et pumba pea vaatab kas üles või alla. Pumba telg peab olema horisontaalis. Ja mida muudab kollektoril torude risti ühendamine?

[Kalvis]

Kunn seletas risti ära. Emma kumma kollektori magistraaltoru pead õhutaja juurest sisse laskma ja õhutaja praeguse koha peale viima. Nii tekib rist.
Miks ilma ristita halb on - lihtne esimese kontuuril on vaid esimese kolmiku takistus, teisel 1+2 jne. Ristiga aga seda ei teki. Ja see annab kohe tunda tasakaalustamises. Sul ongi ju tasakaalustamise probleem - süsteem on paigast ära.

[Keevitaja1]

Kunn seletas risti ära. Emma kumma kollektori magistraaltoru pead õhutaja juurest sisse laskma ja õhutaja praeguse koha peale viima. Nii tekib rist.
Miks ilma ristita halb on - lihtne esimese kontuuril on vaid esimese kolmiku takistus, teisel 1+2 jne. Ristiga aga seda ei teki. Ja see annab kohe tunda tasakaalustamises. Sul ongi ju tasakaalustamise probleem - süsteem on paigast ära.

https://www.uponor.ee/-/media/images-gl ... 0F66CDC0D8

. Mis asi kus peab risti olema? Millise kolmiku takistus segab läbivoolu?

[Keevitaja1]

Horisontaalis ei keela keegi pumpa paigaldada. Kui sa nüüd uuesti enda pandud linki vaatad siis keelatud on paigaldada pumpa nii, et pumba pea vaatab kas üles või alla. Pumba telg peab olema horisontaalis.

Ma pole öeldnudki, et on keelatud. Ütlesin, et mulle ei meeldi.
Pumba paigaldusel tuleb lähtuda tootja juhenditest, antud tootja on eelistuseks määranud vertikaalse paigalduse nii nagu piltidel (juuhendi lk 5, joon-d 4 ja 5) ja voolusuunaga alt üles, kui olla veel täpsem. Probleem on õhutaskute ja aurukorkide vältimine. Antud asja puhul on olemas vertikaalne torulõik (tagastuv ahel), kuhu saaks pumba kirjeldatud viisil paigaldada. Seega tuleb seda eelistada.

Kui mõni teine tootja annab teised juhendid, siis tuleb tema pumba puhul lähtuda neist. Üldine reegel on: loe juhendeid, mitte ära lahmi peast.

Kuku horisontaalis õhukork tekib? http://www.feb.ee/sertifikaadid/GRUNDFO ... tsioon.pdf
Siin kõigile arusaadavalt välja joonistatud.

[tomm12]

Tere! Tänud vastuse eest!

Pumba vertikaalne paigutus oleks ilmselt soodam, aga olen pumpa õhutanud ja selles ei tundu hetkel probleem olevat.
3-tee ventiili nõela olen ka liigutanud. See oli algselt kinni jäänud. Iseenesest ventiil tempi reguleerib, aga võib olla vajab lahkamist.

Kas sa selgitaksid natuke seda "rõhulangu" teemat? Ma küttesüsteemide hüdraulikat ei tunne, aga paari lausega oleks huvitav natuke rohkem teada saada.
Kas sa mõtled, et süsteemi rõhk, mida paisupaak hoiab (1,2 bar) või pumba tekitatav rõhk pole piisavad ja jagajani jõudes on toimunud liiga suur rõhu kadu?

Seda, et kontuur 1 oleks ülemise kollektri küljes vasakul, alumise küljes paremal jne.

Kuid mulle ei meeldi tsirk pumba paigutus, mis on horisontaalne. Üldjuhul nõutakse vertikaalset paigutust, et pumba sisse õhku ei jääks. Vt http://juhendid.sks.ee/biral_pumpade_kataloog_est.pdf , kuidas kõigil piltidel pumbad asetsevad.

Probleemi tsirkulatsioonis võib põhjustada ka 3-tee termostaat, kui selles midagi pekki läinud. Termomeetrite asemele tuleks manomeetrid keerata saamaks aru, kas pumbakontuuris üldse vajalik rõhulang on. Hea oleks kasutada 2 punkti vahel dif- manomeetrit, kuid selline on haruldane.

[Keevitaja1]

Kuku horisontaalis õhukork tekib? http://www.feb.ee/sertifikaadid/GRUNDFO ... tsioon.pdf
Siin kõigile arusaadavalt välja joonistatud.

Grundfosi juhend siia ei päde, teise tootja pump. Nagu ütlesin, tuleb lugeda konkreetse pumba juhendit. Mu jutt käis pumpade eelistatud paigutusest minu poolt viidatud pumbatootja (Biral) juhendi järgi, mis ei tähenda, et muus asendis ei töötaks, kuid probleemde tõenäosus suureneb ja kellele seda vaja on. Kas sinu keelatud telg püsti asendis tegelikult töötab, lihtsalt eeldatav ressurss kahaneb.

Kas sa selgitaksid natuke seda "rõhulangu" teemat? Ma küttesüsteemide hüdraulikat ei tunne, aga paari lausega oleks huvitav natuke rohkem teada saada.
Kas sa mõtled, et süsteemi rõhk, mida paisupaak hoiab (1,2 bar) või pumba tekitatav rõhk pole piisavad ja jagajani jõudes on toimunud liiga suur rõhu kadu?

Grundfos pädeb igati, ehutuslikult on nad kõik põhimõtteliselt samad. On see Biral, Grundfos, Wilo, Taco või mõni muu.
Rõhulangu mingi pilt on mu viidatud juhendi lk-4. Pikalt seletada ei viitsi, äkki Googel abiks. Paisupaagi ülerõhk ei taga tsirkulatsiooni, vaid tagab, et süsteem normaalselt toimiks ja kuskil punktis ei tekiks alarõhku.

[ping]

Tere,

Majas vesi-põrandaküte, mida soojendab tahkekütusekatel. Süsteem 10a vana ja senini toiminud. Probleem selles, et toad ei lähe enam nii soojaks kui varem ja üks tuba on täitsa külm.
.....
3. külma toa kontuur õhutatud/läbi pestud (kollektorid kinni ja teised kontuurid kinni).
... Lasin senikaua läbi joosta kuni puhas vesi tuli.
.....
Mõistus otsas. Kuskohast veel viga otsida?

Kui tegu on süsteemi remondiga (varem töötas), siis torustiku ehitamise teemalised heietused suurt ei päästa ja tuleb tekkinud viga (voolukiiruse takistaja) leida.

Kui me teame, et vedelikkütte edasi antav soojusenergiahulk on võrdeline temperatuuriga (eeldame et kollektoril on kõikides otstes sama temperatuur) ja soojusvahetit (põrandakontuuri) läbiva vedeliku kogusega, siis kõige esmasem asi oleks mõõta küttekontuure läbivad vedeliku vooluhulgad.

Tere,

Lisan pildid küttesõlmest ja esimese korruse jagajast.

IMG_5970.jpg

Tundub nagu oleks süsteem aastatega järjest kehvemaks muutunud.

Mismoodi vee ringlust veel kindlaks teha, kui rotameetreid pole?

Kui pole käepärast sobivaid peenemaid mõõteriistu, siis saab kontuuride vooluhulkasid võrrelda samade asjadega, mida kasutatakse kontuuride koduseks läbipesuks.
Pildil oleva kollektori vasakpoolsed kraanid kinni ja paremale tuleb ühendada voolikud.
Üks voolik veevärki (eeldaks, et selle rõhk on stabiilne) ja teine voolik veeämbrisse või muusse suuremasse nõusse.
Kontuure ühekaupa avades/sulgedes ja ämbri täitumise aega stopperiga (see on telefonis) mõõtes saab hinnata erinevate kontuuride vooluhulkasid.
Kindlasti ühe kontuuri kaupa, sest muidu võib "klimbi" uhada mõnda teise kontuuri ja siis tuleb protseduure korrata.
Vajadusel voolikute ringiühendamisega muuta voolusuunda läbipesuks.
(Olen ise niimoodi ühe "klimbi", pealtnäha ilusast torust, välja pesnud.)