Aga milline oleks alternatiiv? Ahju ei saa ehitada, õhk-soojuspumpa ei soovi häiriva sahina pärast, mis väikeses korteris on vägagi häiriv. Lisaks tekib probleeme välise seadme paigalduse koha leidmisega. Tavaline elektriradiaator ei levita sooja ühtlaselt ning põrandad on ikka külmad.Küülaline kirjutas: 27 Nov 2020, 10:46 Levinud ja väga populaarne ei ole sellepärast, et see on otsene elektriküte ja selle hind on teadagi kallimapoolne. Kasutusmugavus on muidugi väga hea.
Seda otsest elektrikütet ei pea kartmaMõtteid?
Ei pea muidugi kartma. Tegelikult on elektriküte kõige suurema kasuteguriga kütteviis üldse (jättes muidugi soojuspumbad kõrvale).
See peaks siis kehtima ka vee-põrandakütte puhul, aga ma ei ole kuulnud sellisena reklaamitavat.Einar57 kirjutas: 27 Nov 2020, 12:45kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam
Ükskord ometi on olemas asi mis soojust suunab. Sealt see kasutegur tulebki. Muidu peab see soojus omast tarkusest ülespoole liikuma ja see tirib kasuteguri kolinal alla ...Einar57 kirjutas: 27 Nov 2020, 12:45 Elektrikulu kokkuhoiu mõttes on ka see infrapuna kile hea, saab reguleerida temperatuuri päevade ja kellaaegade kaupa, ehk kui oled tööl, siis lased mõne kraadi alla, samuti öösel. See peaks andma samuti mingi kokkuhoiu küttekuludes. Selle vastu, et allapoole maapinda ei küte, on neil mingid spets peegelduvad kiled, mis küttekile alla läheb. See peaks siiski suurema enamuse soojast üles suunama.
Samuti väidetavalt see, et kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam.
Põhimõtteliselt õige, aga põhiline kokkuhoid küttekilel tuleneb sellest, et küte tarvitaks voolu siis kui sooja vaja on mitte nagu betoonpõrand mille soojenemise aeg on tunduvalt pikem ja selle pikema aja jooksul kütab ka alumise korteri lage.Einar57 kirjutas: 27 Nov 2020, 12:45 Elektrikulu kokkuhoiu mõttes on ka see infrapuna kile hea, saab reguleerida temperatuuri päevade ja kellaaegade kaupa, ehk kui oled tööl, siis lased mõne kraadi alla, samuti öösel. See peaks andma samuti mingi kokkuhoiu küttekuludes. Selle vastu, et allapoole maapinda ei küte, on neil mingid spets peegelduvad kiled, mis küttekile alla läheb. See peaks siiski suurema enamuse soojast üles suunama.
Samuti väidetavalt see, et kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam.
Mis kokkuhoiust sa räägid? Ma kahtlustan, et kuuma naisukese soetamine sooja saamise eesmärgil nullivad ära selle kuumale naisukesele kuluvad hoolduskulud.Kalvis kirjutas: 08 Dets 2020, 08:09 Varem öeldud - investeeri viltidesse, villastesse sokkidesse ja kuuma naisukesse siis milline kokkuhoid. Polegi maja kütta vaja! 0 energia maja
Ole ise armsam, siis maksavad veel pealegi.Urmas kirjutas: 08 Dets 2020, 13:01 Mis kokkuhoiust sa räägid? Ma kahtlustan, et kuuma naisukese soetamine sooja saamise eesmärgil nullivad ära selle kuumale naisukesele kuluvad hoolduskulud.
Vägisi meenub tüüpiline korteri müügikuulutus, kus pole küttesüsteemi ja asub soojustamata majas. Seina peal on elektriradiaatorid ja all jutt kui head ja odavad kommunaalid, kuna saad ise valida palju kütad. Ma usun, et kõik kes sellises korteris kunagi elanud, teavad, mida see reaalsuses tähendab.ping kirjutas: 06 Dets 2020, 20:55
Põhimõtteliselt õige, aga põhiline kokkuhoid küttekilel tuleneb sellest, et küte tarvitaks voolu siis kui sooja vaja on mitte nagu betoonpõrand mille soojenemise aeg on tunduvalt pikem ja selle pikema aja jooksul kütab ka alumise korteri lage.
Kõiki küttekehasid saab vajadusel termostaadiga juhtida ja kokkuhoid sõltub seadistamisest.
Teadmiste ja katsetulemustega usu vastu ei saa.elektron kirjutas: 09 Dets 2020, 09:18Vägisi meenub tüüpiline korteri müügikuulutus, kus pole küttesüsteemi ja asub soojustamata majas. Seina peal on elektriradiaatorid ja all jutt kui head ja odavad kommunaalid, kuna saad ise valida palju kütad. Ma usun, et kõik kes sellises korteris kunagi elanud, teavad, mida see reaalsuses tähendab.ping kirjutas: 06 Dets 2020, 20:55
Põhimõtteliselt õige, aga põhiline kokkuhoid küttekilel tuleneb sellest, et küte tarvitaks voolu siis kui sooja vaja on mitte nagu betoonpõrand mille soojenemise aeg on tunduvalt pikem ja selle pikema aja jooksul kütab ka alumise korteri lage.
Kõiki küttekehasid saab vajadusel termostaadiga juhtida ja kokkuhoid sõltub seadistamisest.
Termostaat on lihtsalt üks lüliti, mis on ka kõige odavalt elektriradiaatoril olemas - ei ole veel märganud, et selle abil saaks kuidagi rohkem soojusenergiat toota, kui võrgust elektrit tarbitakse. Jah, küttekile parketi all teeb põranda kiiremini soojaks, aga see on ka kõik, ega tuba sellest kohe soojaks ei lähe. Ei ole mõtet seda vesipõrandaküttega võrrelda, kuna viimase taga on tõenäoliselt soojuspump või katel, mida ei saa elektri otseküttega võrrelda.
Ma ei ole kuskil väitnud, et küttekile poleks mõistlik lahendus ühetoalisse korterisse, aga puht kulu poolest ei tal mingisugust eelist õliradiaatori või konvektorradiaatori ees. Juhi ja reguleeri seda ükskõik kui targalt, kilovatt jääb ikka kilovatiks. Kõik see kokkuhoid tuleb ainult külma toa arvelt.ping kirjutas: 09 Dets 2020, 11:21 a katsetulemustega usu vastu ei saa.
Psühholoogias nimetatakse seda kui "totaalne mõistmatus" ja "funktsionaalse lugemisoskuse puudumine".
Ühetoalisesse korterisse või haagiselamusse, oma katlaga köetava massiivse betoonpõranda rajamine on paras insenertehniline väljakutse.
Teema esimene post algas küsimusega ühetoalise korteri kohta.elektron kirjutas: 09 Dets 2020, 13:02Ma ei ole kuskil väitnud, et küttekile poleks mõistlik lahendus ühetoalisse korterisse, aga puht kulu poolest ei tal mingisugust eelist õliradiaatori või konvektorradiaatori ees. Juhi ja reguleeri seda ükskõik kui targalt, kilovatt jääb ikka kilovatiks. Kõik see kokkuhoid tuleb ainult külma toa arvelt.ping kirjutas: 09 Dets 2020, 11:21 a katsetulemustega usu vastu ei saa.
Psühholoogias nimetatakse seda kui "totaalne mõistmatus" ja "funktsionaalse lugemisoskuse puudumine".
Ühetoalisesse korterisse või haagiselamusse, oma katlaga köetava massiivse betoonpõranda rajamine on paras insenertehniline väljakutse.
Kus ma vastupidist väitnud olen? Või mis tähtsust see tubade arv üldse omab?
Mis see tõstetud võimsus 16 ruuduse korteri kohta on ja kui kaua peab sellisel võimsusel olema, et koju saabudes oleks tuba näiteks 22 kraadi ? Ma võibolla vaatasin väga valet toodet, aga infrapuna põrandakütte võimsus on keskeltläbi 100W ruudu kohta. See ei tee 16 ruuduse toa kohta just väga palju. Panen siia kõrvale oma 10 ruuduse keldriboksi, kus on 2kW soojapuhur ning see peab ikka hea mitu tundi uhama, et 10 kraadisest ruumist saaks 15 kraadine ruum, kus natuke mingit tööd nokitseda saaks. PS, keldriboks kuskilt läbi ei puhu, on neli paksu kiviseina.ping kirjutas: 09 Dets 2020, 14:42 Kokkuhoid tekkibki sellest, et sellel ajal kui ise kodus pole, siis võib tuba olla ka ümbritsevate korteritega samas temperatuuris ja lisaenergia kulu puudub.
Koju saabudes saab kütteseadme temperatuuri (võimsust) ruttu tõsta ja siis jälle langetada ööseks.
Sa väidad, et infrapuna põrandakütte puhul puudub soojuskadu läbi seinte ja lae?ping kirjutas: 09 Dets 2020, 14:42 Kasutades näiteks pidevalt töötavat elektriradiaatorit või (nõrgalt isoleeritud) põrandakütet soojendatakse läbi soojustamata piirete kõrvalkortereid, mida naabrid kinni ei maksa.
Vaevalt ta seda väitis. Pigem vist, et väikese soojusmahtuvusega põrandaküttega õnnestub hoida toatemperatuuri ja välispiirded natuke jahedamana sel ajal kui ise kodus pole?elektron kirjutas: 09 Dets 2020, 16:34 ...Sa väidad, et infrapuna põrandakütte puhul puudub soojuskadu läbi seinte ja lae?ping kirjutas: 09 Dets 2020, 14:42 Kasutades näiteks pidevalt töötavat elektriradiaatorit või (nõrgalt isoleeritud) põrandakütet soojendatakse läbi soojustamata piirete kõrvalkortereid, mida naabrid kinni ei maksa.
Mõistlik oleks põrand üles kakkuda, betooni peale EPS panna, niipalju, kui seda mahub ning selle peale kas OSB või mingi muu plaat.optimist88 kirjutas: 12 Okt 2023, 12:54Vaevalt ta seda väitis. Pigem vist, et väikese soojusmahtuvusega põrandaküttega õnnestub hoida toatemperatuuri ja välispiirded natuke jahedamana sel ajal kui ise kodus pole?elektron kirjutas: 09 Dets 2020, 16:34 ...Sa väidad, et infrapuna põrandakütte puhul puudub soojuskadu läbi seinte ja lae?ping kirjutas: 09 Dets 2020, 14:42 Kasutades näiteks pidevalt töötavat elektriradiaatorit või (nõrgalt isoleeritud) põrandakütet soojendatakse läbi soojustamata piirete kõrvalkortereid, mida naabrid kinni ei maksa.
Mu põhiteema:
Ainuke realistlik võimalus kütta korterit sm jossifi aegses majas, on elekter. Keskküttest on KÜ üldse loobunud, enamik kütab gaasiga. Gaasikütte oleks pidanud nullist ehitama, seega elekter. Osa põrandat on veel viimistluseta, saaks panna ca 8 m2 küttekilet maha (640W). Kas sellel on mõtet?
...arvestades, et 1. korrus, betoonvahelagi, kelder kütteta. Vahelael 100mm laagid, 25-30mm vana laudpõrand. Peale tuli/tuleb 10mm osb ja liimitud LVT. Enamik LVT-d juba paigas.
...
Minu arust ei ole mõistlik. Põrand on valmis (v.a. kõnealune 5-8 m2), enamus mööblit ka sees juba.xil kirjutas: 12 Okt 2023, 15:18Mõistlik oleks põrand üles kakkuda...optimist88 kirjutas: 12 Okt 2023, 12:54 ...Osa põrandat on veel viimistluseta, saaks panna ca 8 m2 küttekilet maha (640W). Kas sellel on mõtet?
...arvestades, et 1. korrus, betoonvahelagi, kelder kütteta. Vahelael 100mm laagid, 25-30mm vana laudpõrand. Peale tuli/tuleb 10mm osb ja liimitud LVT. Enamik LVT-d juba paigas.
...
Olen kohanud väidet - põrandaküttega ruumis ei teki nii intensiivset õhu liikumist nagu radikatega ja sellest tulenevalt jaotub soojus ruumis (üles-alla) ühtlasemalt. Äkki oli isegi mõõtmisi tehtud.Ac457765 kirjutas: 12 Okt 2023, 16:00 Kas põrandaküte eirab füüsika seadusi ja soojem õhk ei tõusegi üles, vaid jääb alla ning mingi ime kombel jahedam õhk seisab lae all?
