Aeroc seinad lageda taeva all

[v220]

Tere!

Kuidas võiksid 500mm aeroc seinad lageda taeva all 2-3a vastu pidada? Plaan oleks seinad valmis laduda, viimase rea U plokk täis valada ja siis müür sademete eest pealt kinni katta. Samuti kataks kinni akna ja ukseavad.

Miks selline soov? Ehitame oma rahaga ja kõike korraga valmis teha ei jaksa. Ehk on siin inimesi, kes on reaalses elus näinud kuidas aeroc ilmastiku käes kestab.

[Kalvis]

Peavad vastu küll aga ülalt katad pleki, tõrvapapi või muu veekindla materjaliga, et Vesi otse müüri peale ei sajaks.

[xxx111]

Ehitame oma rahaga ja kõike korraga valmis teha ei jaksa.

Aga miks ei võiks need seinad ka oodata?
Mis eelis on seinad praegu püsti panna?

[mkubi]

Oleneb talvest.

https://www.youtube.com/watch?v=0sEUt_a ... =16&t=175s

[RaJy]

Paar aastat tagasi sai laotud ja siis natuke teemasse süvenetud - päris täpselt ei pruugi mäletada, aga infot hankisin Bauroci kodulehelt.
Esiteks on muidugi tore, et müürid pealt katad, aga külgedelt on ju ilmastiku eest kaitsmata ja külgtuulega sademed siiski mõjutavad ploki märgumist ja seetõttu võib plokk läbi vettida ja seega võivad tekkida külmakahjustused (samas on muidugi pealt kaetud ploki puhul võimalus, et vesi ei jää plokki nii kauaks, et plokki külmaga kahjustada.). Oli vist mingi arv külmumis-sulamis tsükleid mis plokk talub ja meie talvesid arvestades võib neid ikka palju ühe talvega olla.
Mõte on selles, et ladudes baurocist on point soojapidavusel - kui ploki struktuur rikutud siis sama raha eest võid laduda fibost ja pärast soojustada - tulemus on parem

[xxx111]

Kas keegi võiks ikkagi välja tuua selle eelise miks oleks hea seinad juba mitu aastat varem püsti panna?
Olenemata üleüldse materjalist ja isegi eeldades, et need säilitavad 100% oma kõik omadused
Ma tõesti huvi pärast tahaks teada...

[Küülaline]

miks oleks hea seinad juba mitu aastat varem püsti panna

Äkki lähevad plokid kallimaks, äkki läheb tööliste töötasu kallimaks, äkki kasvab inflatsioon, äkki kulub see plokkide raha niisama ära?

[Kalvis]

Tegelikult on ju üsna levinud iseehitajatel, et kevadel tasakesi ehitatakse seinad ülesse kuni sügiseks. Vastu talve aga katust ei jõuta enam valmis ehitada ja nii jäetaksegi müürid järgmise kevadeni ootama. Et vesi ülemisele reale liiga ei teeks ja kive lõhki ei külmutaks, kaetakse need pleki või muu veekindla materjaliga. Kui seda ei tee, võib kevadel halb üllatus olla, saab kilplast mängida ja ülemist rida taas laduda! See on üsna levinud - kel raha pole piisavalt, tööjõudu ka mitte!
Katust ei soovita sügisel poolikult teha. Sügistormid viivad minema - kahte juhtu oma silmaga näinud, kus tuul viis minema paljad sarikad ja neist sai pilpahunnik. Oleks kasvõi aluskatte peale saanud siis oleks hävitustöö tegematta jäänud.

[Prill]

Aeg mida ehitamisele kulutada on iseehitajate ressurss ja aeg on teatavasti piiratud ressurss.
Enda maja väljast soojustasin ja voodrit vahetasin, olin samuti selle ressursiga hädas, kus enda päevatöö kõrvalt väga palju ei jõua, ongi ainult tööpäeva lõpud ja nädalavahetused. Lisaks vanajumal teeb oma, kui ikka nädalavahetus sajab-tormab, ega siis seal õues räästa all ei toimeta midagi, samuti osad nädalavahetused kuluvad sotsiaalsetele kohustustele, sünnipäevad, külaskäigud jm. Nii jäi ka minul toona üks sein järgmisse suvesse, aga kõik muudkui küsisid, miks pooleli on - seepärast pooleli, et ei jõudnud rohkem, mitte et nõrk oleks, aga aega nappis

[mkubi]

Võib ka nii olla, et inimesel on 2021 piisavalt vaba aega, et ise üles laduda seinad ja vundament teha. 2022 seda aega pole ja kogutakse raha. Antud olukorras soovitaks ma laduda seinad fibost või betoonplokist. Need ei karda niimoodi külmumisi.

[xxx111]

Äkki lähevad plokid kallimaks, äkki läheb tööliste töötasu kallimaks, äkki kasvab inflatsioon, äkki kulub see plokkide raha niisama ära?

"Äkki" ei lähe kallimaks?
"Äkki" elame deflatsioonilises keskkonnas?
"Äkki" peaks distsipliin paigas olema?
"Äkki" arvestaks ka seda, et "raha kinni" on kulu?

Aeg mida ehitamisele kulutada on iseehitajate ressurss ja aeg on teatavasti piiratud ressurss.

"Äkki" võtaks kulude juures arvesse ka "isetegemise" kulud?

Katust ei soovita sügisel poolikult teha. Sügistormid viivad minema - kahte juhtu oma silmaga näinud, kus tuul viis minema paljad sarikad ja neist sai pilpahunnik. Oleks kasvõi aluskatte peale saanud siis oleks hävitustöö tegematta jäänud.

Ilmselt tegi pahandust tuul...
Ja mis oleks põhjenduseks sellele, et aluskatte paigaldusel oleks pahandus olemata olnud?
Aluskatte peal tähendab suuremat tuulepinda + suuremat tuulekoormust / tuulejõude...

Aga OK - sain vastused...

[rst]

Mulle meeldivad need iseehitajad, kes teevad sügisel vundamendi valmis, et see saaks vajuda.
Mul on alati küsimus, et kuhu ta vajub ilma koormuseta.
Kui vast valminud vundament vajub ilma, et seal oleks peal kandvaid konstruktsioone, siis on tegu juba probleemiga.
Kui vundament tehakse valmis ja konserveeritakse sügisel selle mõttega, et nii kui kevadel õhutemperatuur kannab alustada ladumisega, siis see on täiesti okei mõttekäik.

Ise ma ei soovitakse Bauroc plokke jätte ilma katuseta aga see olen lihtsalt mina.
Ühe tüüpilise eramaja (150m2) jagu seinu laotakse üles väikese brigaadiga umbes 3-4 nädalaga.
Mõistlikum oleks raha koguda nii palju, et saaks kohe katuse ka välja ehitada. pärast seda ei juhtu nende seintega enam midagi.

[xxx111]

Mõistlikum oleks raha koguda nii palju, et saaks kohe katuse ka välja ehitada.

Mõistlik oleks maja ehituse finantseerimise ja ehitamise plaan välja töötada selliselt, et töö saaks tehtud "algusest lõpuni"...
Kui vahendid on puudulikud siis pole aeg alustada
Aga nagu ka rst mainis - ainult minu arvamus

[ping]

Kui Aeroci plokid tulevad objektile, kiles, värskelt pärast autoklaavimist, on need vesimärjad ja läbivettinud, ehk lihtsalt vesi ei tee neile midagi.
Kogenud ladujad avavad alused ka vastava korrapärasusega, mitte juhuslikult, et ladumise ajal oleks plokid samas niiskuses.

Niisama ilma meelevalda jäetud plokil, mida vihm kastab ja päike kuivatab paari aastaga silmaga nähtavaid ja käega katsutavaid muutusi ei täheldanud.
Poolenisti maasse peenraäärde pandud ploki alumine pool oli märg ja keskel samblaalgega aga pealmine osa kuiv.

Poolas olevat poorbetoonist plokkidest maju juba 50 aastat tagasi tehtud ilma igasuguse välisviimistluseta (välised plokiservad vaid ilu pärast faasitud), mida vajadusel väljast pestakse või harjaga puhastatakse.
(Ka ENSV´s kasutati sama tehnoloogiat plokkseinte ladumisel.)

Kuna poorbetooni mahumuutus sõltub niiskusest, on valmismüüri katmata ülemise serva vettides tekkivad sisepinged müüritisele kahjulikud isegi kui see ei külmu ning seepärast peab ülemisel serval ikka katus olema.

Omalgi elasid pealt kilega kaetud müürid talve ilusti üle, et kevadel sai kohe katusekanduriga alustada.
(Pärast kesksuve tõusevad fermide hinnad ja on raske tegijat leida, sest kevadised müürialustajad tõstavad katuseelementide nõudlust kuna tahavad ka enne sügist hoone katuse alla saada.)

[ping]

Mõistlikum oleks raha koguda nii palju, et saaks kohe katuse ka välja ehitada.

Mõistlik oleks maja ehituse finantseerimise ja ehitamise plaan välja töötada selliselt, et töö saaks tehtud "algusest lõpuni"...
Kui vahendid on puudulikud siis pole aeg alustada
Aga nagu ka rst mainis - ainult minu arvamus

"Suure raha" omamine ei pruugi tagada tööde kõrgemat kvaliteeti aga võib tagada "libedama jutuga brigadiri" otsa komistamise.
Sõna "kiire" või "tähtaeg" kasutamine tellija poolt on oluline argument kõrgema hinna küsimiseks.

Nagu eelnevalt mainitud siis piiratum ressurss on "aeg", mitte niivõrd "tellija aeg" vaid "töötegija aeg".
Ehk kui tellida töö sellel ajal, kui on nõudlus väiksem antud tööle, on suurem võimalus leida osavamaid tegijaid soodsamalt. Valel ajal tellides võib suurema tõenäosusega sosseppadele komistada.
"Osav mees" võib küsida kõrgemat hinda, aga kiirus ja kvaliteet võivad selle kasumlikumaks muuta.
(Kuigi omal on küll eeltööd rohkem, aga näiteks minul oli müüriladumiseks üle 10ne pretendendi valikus.)

[xxx111]

Mõistlikum oleks raha koguda nii palju, et saaks kohe katuse ka välja ehitada.

Mõistlik oleks maja ehituse finantseerimise ja ehitamise plaan välja töötada selliselt, et töö saaks tehtud "algusest lõpuni"...
Kui vahendid on puudulikud siis pole aeg alustada
Aga nagu ka rst mainis - ainult minu arvamus

"Suure raha" omamine ei pruugi tagada tööde kõrgemat kvaliteeti aga võib tagada "libedama jutuga brigadiri" otsa komistamise.
Sõna "kiire" või "tähtaeg" kasutamine tellija poolt on oluline argument kõrgema hinna küsimiseks.

Nagu eelnevalt mainitud siis piiratum ressurss on "aeg", mitte niivõrd "tellija aeg" vaid "töötegija aeg".
Ehk kui tellida töö sellel ajal, kui on nõudlus väiksem antud tööle, on suurem võimalus leida osavamaid tegijaid soodsamalt. Valel ajal tellides võib suurema tõenäosusega sosseppadele komistada.
"Osav mees" võib küsida kõrgemat hinda, aga kiirus ja kvaliteet võivad selle kasumlikumaks muuta.
(Kuigi omal on küll eeltööd rohkem, aga näiteks minul oli müüriladumiseks üle 10ne pretendendi valikus.)

Ma päris täpselt ei saa aru kuidas see seostub minu mõttega...
Selgituseks - mina mõtlesin seda, et kui täna pole selge kuidas finantseerida ehitust algusest lõpuni siis pole mõtet ka alustada (nt müüri ladumist 3 aastaks seisma)
Selgus finantseerimisel ei tähenda siinkohal seda, et "mul on raha tagataskus"
Et ei tekiks olukorda kus 5a möödudes tuleb tõdeda "krt, ikka vist pole võimalust lõpuni valmis teha"

[ping]

Mõistlikum oleks raha koguda nii palju, et saaks kohe katuse ka välja ehitada.

Mõistlik oleks maja ehituse finantseerimise ja ehitamise plaan välja töötada selliselt, et töö saaks tehtud "algusest lõpuni"...
Kui vahendid on puudulikud siis pole aeg alustada
Aga nagu ka rst mainis - ainult minu arvamus

"Suure raha" omamine ei pruugi tagada tööde kõrgemat kvaliteeti aga võib tagada "libedama jutuga brigadiri" otsa komistamise.
Sõna "kiire" või "tähtaeg" kasutamine tellija poolt on oluline argument kõrgema hinna küsimiseks.

Nagu eelnevalt mainitud siis piiratum ressurss on "aeg", mitte niivõrd "tellija aeg" vaid "töötegija aeg".
Ehk kui tellida töö sellel ajal, kui on nõudlus väiksem antud tööle, on suurem võimalus leida osavamaid tegijaid soodsamalt. Valel ajal tellides võib suurema tõenäosusega sosseppadele komistada.
"Osav mees" võib küsida kõrgemat hinda, aga kiirus ja kvaliteet võivad selle kasumlikumaks muuta.
(Kuigi omal on küll eeltööd rohkem, aga näiteks minul oli müüriladumiseks üle 10ne pretendendi valikus.)

Ma päris täpselt ei saa aru kuidas see seostub minu mõttega...
Selgituseks - mina mõtlesin seda, et kui täna pole selge kuidas finantseerida ehitust algusest lõpuni siis pole mõtet ka alustada (nt müüri ladumist 3 aastaks seisma)
Selgus finantseerimisel ei tähenda siinkohal seda, et "mul on raha tagataskus"
Et ei tekiks olukorda kus 5a möödudes tuleb tõdeda "krt, ikka vist pole võimalust lõpuni valmis teha"

Ei seostugi, maha laidan. Et ruttu kohale jõuda tuleb kohe planeeritult jooksma hakata mitte oodata, et äkki läheb kiire mööda.
Kui arvestada, et majaehitus on investeering, siis iga tegevus mis aitab selle väärtust tõsta on kasulik.
Ehk isegi rohkem raha kogudes ei pruugi tulemus parem olla.
Võib saada kõverad põrandad ja vigased seinad.
Kui materjal hooletult (müüri kujul) ladustada, siis on see raiskamine. Aga kui on korralikult konserveeritud ei tohiks aastane seismine paha olla.
Korraliku töömehe "aeg" on piiratud ressurss ja kui seda pole, siis seda ka (mõistliku) raha olemasolul osta ei saa.

[xxx111]

Muus osas ei hakka üldse vaidlema - arvamused erinevad
Aga:
Endale majaehitus ei ole mingi investeering (äärmisel juhul üks väga vilets investeering)
Investeering / investeerimine on midagi hoopis muud

[Urmas]

Endale majaehitus ei ole mingi investeering (äärmisel juhul üks väga vilets investeering)
Investeering / investeerimine on midagi hoopis muud

Vist aetakse samamoodi sassi nagu elektriteemas pinge ja vool.

[mkubi]

Kutid, maja on parim investeering iseendasse. Seal kasvatate enda suurimat investeeringut, lapsi. Kui investeerite virtuaalsetesse väärtustesse ja samas elate vanas ja väikeses korteris, siis viitegi raha hauda ja lastel ei teki emotsionaalset sidet enda koduga. Kui suudate lapsi maja ehitusse kaasata ja maja ei kerki aastaga võõraste abil, siis võib see palju õpetada perele väärtuste osas. Kindlasti on töid, mida on mõistlikum ise ära teha maja puhul. Kasvõi müüri ladumine. Kõik pole oma töökohaga kihlunud ja paljud leiavad mõned kuud aastast vabat aega, et tegeleda maja ja perega näiteks.

[RaJy]

Kutid, maja on parim investeering iseendasse. Seal kasvatate enda suurimat investeeringut, lapsi. Kui investeerite virtuaalsetesse väärtustesse ja samas elate vanas ja väikeses korteris, siis viitegi raha hauda ja lastel ei teki emotsionaalset sidet enda koduga. Kui suudate lapsi maja ehitusse kaasata ja maja ei kerki aastaga võõraste abil, siis võib see palju õpetada perele väärtuste osas. Kindlasti on töid, mida on mõistlikum ise ära teha maja puhul. Kasvõi müüri ladumine. Kõik pole oma töökohaga kihlunud ja paljud leiavad mõned kuud aastast vabat aega, et tegeleda maja ja perega näiteks.

Parim postitus siin foorumis mida ma olen lugenud. 12 points

[T25]

Maja investeeringuna on tõesti natuke kahtlane värk. Ma olen päris palju näinud sellist skeemi, kus müüakse maha kõigi mugavustega korter( põhjenduseks, et liiga suured kulud küttele jms) , võetakse lisaks laenu ning soetatakse siis mingi vana majaloks. Ja siis muidugi tuleb remonti tegema hakata, kuna maja ju vana. Müüakse veel midagi maha, mis alles jäänud, suvila vms ja tambitakse see majja. Tehakse sees väike nö euroremont, väljast see isegi ei paista silma. Kui nüüd katus ja fassaad ka vaja oleks lähiajal välja vahetada, siis tuleks veel midagi maha müüa või siis veel võlga juurde võtta. Mingi aja pärast on vaja küttesüsteem üle vaadata, korstnad uuendada jne jne. Lõputu rahaauk.
Korteris elades seevastu tuled õhtul töölt, viskad jalad seinale ja kogu lugu. Kui tahad , lähed reisile ja ei pea muretsema, et kuskil midagi külmub vms. Ühistu tegeleb maja remondiga, tänapäeval renoveeritakse terve kortermaja , vahetatakse välja torustikud jms. Pole vaja lehti riisuda , muru niita, puid vedada, aeda värvida, kaevata, teetigusid hävitada jms lõputu tööga tegeleda.
Majaomanikud on üldiselt oma maja orjad. Kuskil nad eriti käia ei saa, sest peavad oma maja päevast päeva orjama.

[mkubi]

No vana maja ostes on ilmselgelt liiga vähe kodutööd tehtud. Eriti kui sooviti kommunaale vähendada.

[xxx111]

Kutid, maja on parim investeering iseendasse. Seal kasvatate enda suurimat investeeringut, lapsi. Kui investeerite virtuaalsetesse väärtustesse ja samas elate vanas ja väikeses korteris, siis viitegi raha hauda ja lastel ei teki emotsionaalset sidet enda koduga. Kui suudate lapsi maja ehitusse kaasata ja maja ei kerki aastaga võõraste abil, siis võib see palju õpetada perele väärtuste osas. Kindlasti on töid, mida on mõistlikum ise ära teha maja puhul. Kasvõi müüri ladumine. Kõik pole oma töökohaga kihlunud ja paljud leiavad mõned kuud aastast vabat aega, et tegeleda maja ja perega näiteks.

Sellel mida Sina räägid puudub igasugune seos INVESTEERINGUGA
EMOTSIOONID tuleb INVESTEERINGUST hoida nii kaugel kui võimalik...
EMOTSIOONID on INVESTEERINGU juures VIGA ja SEGAV FAKTOR...
See on ka üks põhjuseid mis oma maja ei ole investeering
Kuid loomulikult ei tähenda see, et kõige selle kõrvalt mida Sa kirjeldad ja oma maja ehituse kõrvalt ei saaks tegeleda ka investeerimisega (selle otseses mõttes)

[ping]

Endale majaehitus ei ole mingi investeering (äärmisel juhul üks väga vilets investeering)
Investeering / investeerimine on midagi hoopis muud

Vist aetakse samamoodi sassi nagu elektriteemas pinge ja vool.

See on tingitud viletsast keeleoskusest, et ei mõtestata lahti ja ei teata sõnade tähendusi.

"Maja" ja "korter" on reaalsed asjad, mis alati nii ostes kui müües omavad väärtust, on likviidsed ja nende väärtuse tõus või langus oleneb erinevatest asjaoludest.

Kui tehtud kulutused ja saadud materiaalsed või subjektiivsed hüved pole tasakaalus on tegu miinusmärgiga (halva) investeeringuga.
(Nagu loteriipilet on ostmise hetkel "negatiivne investeering" ja positiivne emotsioon, mis võib harvadel juhtudel hiljem muutuda ka materiaalselt positiivseks investeeringuks, mis ei vähenda ostumomendil tekkinud ja pikemal perioodil püsinud positiivse emotsiooni väärtust. Ehk inimene ostab oma materiaalse vara eest subjektiivset väärtust.)

Ega perele maja ehitamine ei pruugi subjektiivset pereõnne isegi tõsta sest palju peresid on selle tagajärjel purunenud ja lapsed meenutavad solvunult isegi aastakümneid hiljem: "Meile ei ostetud kunagi ei jäätist ega mänguasju sest vanemad korjasid raha maja jaoks ja ma ei salli seda maja mis mu lapsepõlve röövis".

Eestikeele sõna "kodu" on subjektiivne mõiste ja seda ei saa ei osta ega müüa, aga selle saab luua "suvalise katuse alla" kui tahtmist on.
Nagu vanasõna ütleb: "Mees ehitab maja, naine teeb kodu."

Kuna Vene keeles puudub sõna mõiste "kodu" ja sealsed inimesed ei mõista selle sõna tähendust, siis Vene kultuuriruumist pärit inimesed kasutavad sõnu "maja" ja "kodu" sünonüümina, mis tekitab Eestlases segadust.
Ka mõisted "oma maja", "kodumaja" ja "kodu" pole sünonüümid.