Maakaabel kõrisse?

[rannamees]

Probleem järgmine:
maasse on paigaldatud kõri, 50mm, 2*50meetit, muhviga omavahel jätkatud.
Sinna vaja ajada kaabel, 4*25alu aga mitte kuidagi ta sinna minna ei taha.
Mitu korda on sõlmed puruks läinud, viimane kord läks puruks juba 2 tagasi pööratud kaablisoont, kuhu oli aas/aas kinnitus tehtud veolindiga.
Sisetakistus kaabli ja kõri vahel tundub olevat nii suur, et lihtsalt ei jõua porisel heinamaal isegi auto tõmmata.
Peaks kasutama mingit "libestit", aga mida?

[rannamees]

Lisainfot: kõris takistust ei ole, piloot-nööri (2mm) läbiajamine sujub kiirelt ja lihtsalt.
Sellega sai läbi tõmmata jämedam nöör, ca 6 ja 8mm kaks juppi kokku aga need läksid juba raskelt.
Nööriga omakorda 10mm fall ja siis lametropp, 2000kg tõmbejõud ja selle külge siis kaabel.
Siinkohal edulugu lõppeb, korra tuli lahti falli ja kaabli ühendus, korra läks puruks tropi ja kaabli kahe soone vaheline ühendus.

[Küülaline]

Nii ongi, et 50 mm kõri on liiga peenike 100 m juures 4x25 mm² kaabli jaoks. Kui on AXPK4G25, siis on kaabli välisläbimõõt 42 mm. Kui mõni käänak on ka selle 100 m sees, siis ei lähe kindlasti läbi.

[ping]

Uus kraav kaevata, kaabli jaoks vajaliku läbimõõduga toruga.
Isegi kui see kõri maapeal vedeleb on tülikas 50m korraga sisseajamine.

[rannamees]

Kurja küll, poesellid müüsid tuima näoga sellised materjalid.
Peab olema mingi võimalus.
Kallan mingi libesti ees ja sikutan kaabli sisse...

[praktik]

Kaeva kõri poole pealt välja ja lõika see läbi ning proovi siis kaabel sisse tõmmata osade kaupa. Kui siis ka ei saa kaablit kõrisse, siis kaeva 25 meetri pealt lahti ja proovi uuesti . Enne kui kaabli kõrisse tõmbad pane läbilõigatud kõrile ühendusmuhv külge, muidu pärast ei saa kõri tervikuks.Aga ei juhtu ka midagi kui seda ei tee.

[Küülaline]

pärast ei saa kõri tervikuks

Mingit tervikut ei ole vaja. Tegelikult ei ole kõrigi vaja, maakaablid on mõeldud maa sisse paigaldamiseks.

[jan]

Mina olen Glidex-it (silikoonmääre) kasutanud aga mitte selliste pikkuste korral. Või kui leiad ise mõne muu libesti, siis kontrolli et see kaabli välisisolatsioonis oleva PVC-ga kokku sobiks ning seda ajas ära sööma ei hakkaks.

Küüülaline - kus kohast see jutt, et AXPK 4G25 on 42mm? Draka andmelehe järgi on see ikka 21mm. Seega lootust maha ei mataks. Küll aga tasub selle tõmbamise juures jälgida ka tootjapoolset suurimat lubatud tõmbejõudu. Draka puhul on antud kaablil selleks tõmbesuka kasutamise puhul 1,5kN ning veopea (no sisuliselt peaksid siis kõikidest soontest korraga tõmbama) 5kN ehk ~500kg. Nii et seal autoga tõmmates võid kaabli vabalt katki tõmmata või seda vigastada.

Kui pikalt sul seda praegu üldse sisse õnnestus tõmmata?

[Küülaline]

Õige on jah, 21 mm, aga 100 m on ikka liiga pikk maa.

[rannamees]

Mina olen Glidex-it (silikoonmääre) kasutanud aga mitte selliste pikkuste korral. Või kui leiad ise mõne muu libesti, siis kontrolli et see kaabli välisisolatsioonis oleva PVC-ga kokku sobiks ning seda ajas ära sööma ei hakkaks.

Küüülaline - kus kohast see jutt, et AXPK 4G25 on 42mm? Draka andmelehe järgi on see ikka 21mm. Seega lootust maha ei mataks. Küll aga tasub selle tõmbamise juures jälgida ka tootjapoolset suurimat lubatud tõmbejõudu. Draka puhul on antud kaablil selleks tõmbesuka kasutamise puhul 1,5kN ning veopea (no sisuliselt peaksid siis kõikidest soontest korraga tõmbama) 5kN ehk ~500kg. Nii et seal autoga tõmmates võid kaabli vabalt katki tõmmata või seda vigastada.

Kui pikalt sul seda praegu üldse sisse õnnestus tõmmata?

Esimesel katsel tuli fallisõlm lahti ca 3m enne lõppu e. 97m oli sees
Teisel katsel, ainult linttropiga jäi ca 10m puudu, siis võttis autol vana kulu ja mahakukkunud õunasodi ratta ringi .
Paar tagurdamist ja puruks läks 2 paljakskooritud ja aasaks tagasipööratud alu kiudu.

[rannamees]

Mina olen Glidex-it (silikoonmääre) kasutanud aga mitte selliste pikkuste korral. Või kui leiad ise mõne muu libesti, siis kontrolli et see kaabli välisisolatsioonis oleva PVC-ga kokku sobiks ning seda ajas ära sööma ei hakkaks.

Küüülaline - kus kohast see jutt, et AXPK 4G25 on 42mm? Draka andmelehe järgi on see ikka 21mm. Seega lootust maha ei mataks. Küll aga tasub selle tõmbamise juures jälgida ka tootjapoolset suurimat lubatud tõmbejõudu. Draka puhul on antud kaablil selleks tõmbesuka kasutamise puhul 1,5kN ning veopea (no sisuliselt peaksid siis kõikidest soontest korraga tõmbama) 5kN ehk ~500kg. Nii et seal autoga tõmmates võid kaabli vabalt katki tõmmata või seda vigastada.

Kui pikalt sul seda praegu üldse sisse õnnestus tõmmata?

Kui esimest korda tõmbasin, siis abiline lasi kaablile silikoonaerosooli ja drylubet
Tundub, et sest oli abi....

Ideid on tegelikult hetkeks kaks:
roheline seebilahus
polümeerilahus.

[jan]

Roheline seep iseenesest PVC-ga ei tohiks midagi teha ning oleks ilmselt odavam alternatiiv silikoonmäärdele, kuid miinuseks siis see, et ajapikku tahkestub see hiljem ära. Seega hiljem, kui peaks olema vajadust uuesti sama operatsiooni korrata, ei saa sa enam seda vana kaablit sealt kuidagi välja tõmmata. Aga loodetavasti pole ka vaja.

Kujutan ette, kui frustreeriv see võis olla, kui 3 meetrit puudu jäi. Ja kaabel uuesti siis teistpidi välja sikutada.

Ma pole küll ekspert aga ma natuke muretseks praegu ka selle olemasoleva kaabli neljal korral ilmselt lubatust tunduvalt suurema tõmbejõuga vägistamise osas. Saad selle sisse aga pärast on kusagil kaabli sees on mõni soon ka kannatada saanud. Loodetavasti siiski praegu järgi andnud kohad piirasid selle suurema kahju ära.

Aga kui see kõri pole nüüd just mõne sillutise või tänava all, siis mõte, et keskelt lahti kaevata muudaks elu kindlasti lihtsamaks. Ja meetri-kahe pikkuselt lahti võtmine aitaks siis selle vastu, et teise sektsiooni edasi tõmbamine ei tekitaks kahe kõri otsa kokku saamisel kaablile painderaadiusest tulenevaid probleeme. Ei oska paremini seletada aga kõrisid tuleb siis seal keskkohas natuke kaasa aidata, et ilusti laugelt läheks.

Ning kuigi aerosoolid natuke kindlasti aitasid, siis nendest jääb väheks. Korralik paks kiht lubrikanti peab olema.

[võhik]

päikesepargi ühendamine?
50 kW ?

[rannamees]

Tuli veel selline idee, et mõned pudelid toiduõli kõrisse ette kallata.
Ja siis õlise nuustikga sisseminevat kaablit määrida...

Kohe laideti õliidee maha ka, pidavat suht kiirelt kleepekaks muutuma.

[rannamees]

päikesepargi ühendamine?
50 kW ?

Just, 10kW, esialgu.

[pikk88]

Kas poleks lihtsam olnud kohe alguses see kõri puuduoleva 3 meetri jagu lahti kaevata ning oleks probleem unustatud praeguseks?

[Prill]

Tuli veel selline idee, et mõned pudelid toiduõli kõrisse ette kallata.

Toiduõli kasutades pidavat jääma hilisem näriliste risk, rahvas olevat siin-seal kasutanud side- ja TV kaablite läbiajamiseks ja hiljem hiired-rotid lõhnapeale isuga hekseldanud nii kõri, kui kaableid, kuni kaablikatkestusteni välja.

[rannamees]

Kas poleks lihtsam olnud kohe alguses see kõri puuduoleva 3 meetri jagu lahti kaevata ning oleks probleem unustatud praeguseks?

Tagantjärgi tarkus aga ei. Lõppu on vaja veel ca 10m kõri ja maakaablit.
Kaabel ongi varuga aga kõri sai standardjupid maha maetud.
Tõmbamine käis kilbi poolt.

[Küülaline]

Kui ikka natuke puudu jääb saab kaablit muhviga jätkata ka, ei ole vaja puruks rebida jälle.

[rannamees]

Äsjasongitud pehme mullapinnas....võtan veidi hoogu ja viskan ilmselt labidaga keskkoha lahti.
Kahes osas ikka läbi läheb.

[Olaf]

Kui mina omal ajal maakaablit panin, siis ajasin kõrijupid maa peal kaablile peale. Kõrijupid ühendasin teibiga ja siis läks kaabel koos kõriga maa sisse. Oli ka ligi 100 m vedada. No see on tagantjärgi tarkus...

[Kalvis]

Peamine mõte ongi kaablivahetus kui tulevikus vaja. Niisama pole mõtet kõrisse toppida.
N: on sul asfalteealt vaja uus kaabel läbi tõmmata. Kui kaabel torus, on see lihtsalt teostatav, vaevalt keegi soovib oma maal kallist teed kaablivahetuseks lõhkuda.
Kui kaabel on torus nii, et seda pole võimalik vahetada siis loomulikult ei tasu torru panna, tühi töö.

[Prill]

Kuskil foorumiteemas seletati tänapäevast kõri armastust rohkem ehituse lihtsusega, kus kõris kaablit ei pea kaevikus liivapatja sängitama, vaid kõris kaabli võib katta sama väljakaevatud pinnasega. See pidavat olema oluliselt lihtsam ehitada võrrelduna, kaevata kaevik, kaeviku põhi vooderdada liivapadjaga, seejärel kaabel kraavi, millele omakorda 20-30 cm liivakiht peale ja alles seejärel võib kaeviku pinnasega kinni katta.
Kas see jutt ka tõsi on, seda ei tea aga paljudel kommunikatsioonidel, sidekaablitest kuni gaasitoruni tahetakse, et "voolik" asetseks liiva sees. Praktikas ehitajad räägivad, et peaasi, et kive ei ole, kui kivid sattuvat vastu kaablit/toru, pidavat aja jooksul pinnase külmumise/sulamise ja liiklusvibratsioonidega kivi kulutama kaabliisolatsiooni või torusse augu.
Kuskil elektrilevi spetsialistide kontoris olen neid erinevaid riknenud kaablikohti seina ääres vedelamas näinud, mis on rikke järgselt näidiseks kaasa võetud, mis võib aja jooksul maa sees "juhtuda". Tõsi, need kaablid olid rohkem käsivarre jämedused ja jämedamad.

[Kalvis]

Üldiselt sel põhjusel seda otse vaja pole. Aga sul on siiski õigus - on üksjagu juhtumeid, kus kraavi kinniajades kivi kukkus kaablile peale ja vigastas. Aru saadi alles pingestamisel kui just keegi isolatsiooni ennem ei mõõtnud. Kaabliajajad ei viitsi hunnikust ju algul peenemat pinnast ju eraldada! - käsitöö!

[ping]

Peamine mõte ongi kaablivahetus kui tulevikus vaja. Niisama pole mõtet kõrisse toppida.
N: on sul asfalteealt vaja uus kaabel läbi tõmmata. Kui kaabel torus, on see lihtsalt teostatav, vaevalt keegi soovib oma maal kallist teed kaablivahetuseks lõhkuda.
Kui kaabel on torus nii, et seda pole võimalik vahetada siis loomulikult ei tasu torru panna, tühi töö.

Kaitsetoru erinevates rasketes olukordades on veel omaette teema.

Sõltuvalt erinevatest mõjuteguritest maapind liigub (külmub, sulab, leondub, lainetab, õõtsub, liigub küljele).

20 meetrit pikk kaabel võib osa aja pärast olla 1m külje suunas liikunud.
Normsügavusele paigaldatud kaabel võib lahtikaevates olla kaks korda sügavamal.
Kõik sellised liikumised venitavad kaablit ja kui kaabel kasvõi mingil määral torus libiseb siis aitab see tõmbepingel ühtlasemalt jaotuda ja tagab kaabli pikema eluea.

Olen tavalise vanaaegse lauanoaga lõikand läbi pronnitud alu maakaabli, see oli keskelt maa sees veninud peeneks nagu näpp ja plekikeerud isegi ei olnud enam ülekattega ning soonte ristlõikest oli kahanedes jäänud vaevalt 2mm2.

(86. aastal on väljastatud 5 kategooria kaablimontööri tunnistus, kuna tol ajal polnud kõrgemat võimalik ENSV´s saada.)