Maakütte küttekulu

[onusnooker]

Tere
Vaatan uut elamist ning küsimus tekkis seoses maakütte ja maja elektrikuluga.

Elektri kulu aastas: ~15000kWh
Elektriarved külmemal ajal: 150-200EURi. Soojematel kuudel 90EURi.
Maja kõetav pind: 166m2
Maja ehitusaasta: 2016
Kulu sees on: maaküte, soe vesi, valgustus, saun ja muu eluks vajalik.
Soojustagastusega ventilatsioon. Põrandaküte veega.

Vaadates ringi igalpool foorumites tundub nagu madalam elektrikulu olevat. Kas selline kulu on normaalne?

Midagi peab ikka peetis olema, et selline suur kulu v tuul puhub sooja lihtalt minema.

Kui suur on vee kulu?
Ilmselt soojendamise peale kulub ka energiat.
Saun elektriga ,selle kestus ja kulu?

Kui need maha võtta siis saab ehk vähe täpsema kulu ka maja kohta

[perdono]

Perdono,reklaamid pumpa??jutt sul väga suhteline,mitte midagi ütlev

Postitas pasteet
20 Sept 2018, 12:33
Foorum: Küttesüsteemid
Teema: Hetkel parim õhk-vesi soojuspump ?
Vastuseid: 616
Vaatamisi: 203341
Re: Hetkel parim õhk-vesi soojuspump ?
Omal Fujitsu sama pump,paaril tuttaval ka sama pump,väga rahul


Reklaamid pumpa v

[Vko]

Kuidas maakütte omanikel seis on praeguste ilmadega.

[vunts123]

Tuba endiselt soe

[ping]

Kuidas maakütte omanikel seis on praeguste ilmadega.

Kuna maa alla päike ei paista ja mõnepäevane külm ei ulatu, siis vaevalt maakütteseadet ennast ilm mõjutab.
Ilm mõjutab hoone energiakulu, olenemata millega soojus tekitatakse.

[Vko]

Kuidas maakütte omanikel seis on praeguste ilmadega.

Kuna maa alla päike ei paista ja mõnepäevane külm ei ulatu, siis vaevalt maakütteseadet ennast ilm mõjutab.
Ilm mõjutab hoone energiakulu, olenemata millega soojus tekitatakse.

Muidugi oleneb ka konkreetsest piirkonnast, aga üldiselt külma on olnud juba päris pikalt, mõnes kohas kuu keskmine hetkeseisuga -10 C kandis. Hoone energiakulu mõjutab maakontuuride temperatuure, jahutab torustikku ümbritsevat maapinda ning seega soojuspumba elektrikulu.

Tuba endiselt soe

Tuba võib siis ka soe olla kui pump cop 1-ga töötab.

[optimist88]

Kuidas maakütte omanikel seis on praeguste ilmadega.

Kuna maa alla päike ei paista ja mõnepäevane külm ei ulatu, siis vaevalt maakütteseadet ennast ilm mõjutab.
Ilm mõjutab hoone energiakulu, olenemata millega soojus tekitatakse.

Muidugi oleneb ka konkreetsest piirkonnast, aga üldiselt külma on olnud juba päris pikalt, mõnes kohas kuu keskmine hetkeseisuga -10 C kandis. Hoone energiakulu mõjutab maakontuuride temperatuure, jahutab torustikku ümbritsevat maapinda ning seega soojuspumba elektrikulu.

Kui tuba soe, siis mida inimene ikka teeb, elab oma igapäevaelu. Pumba elektrikulu selgub koos arvega, sinna on veel mõned päevad aega. Kui meelde tuleb ja aega on, siis kütan ahju lisaks. Tänast-homset ilma me mõjutada ei saa. Kui on külm, siis tasub seda nautida. Nii mõttetut talve, nagu eelmine oli, on mitu aastat järjest ka raske taluda.

[ping]

Kuidas maakütte omanikel seis on praeguste ilmadega.

Kuna maa alla päike ei paista ja mõnepäevane külm ei ulatu, siis vaevalt maakütteseadet ennast ilm mõjutab.
Ilm mõjutab hoone energiakulu, olenemata millega soojus tekitatakse.

Muidugi oleneb ka konkreetsest piirkonnast, aga üldiselt külma on olnud juba päris pikalt, mõnes kohas kuu keskmine hetkeseisuga -10 C kandis.
Hoone energiakulu mõjutab maakontuuride temperatuure, jahutab torustikku ümbritsevat maapinda ning seega soojuspumba elektrikulu.

Kui kütmiseks on vaja +30C vett, siis peab +4C (maapinna temperatuur) tõstma 26C võrra ja kui maapind on jahtunud -1C juurde, siis peab temperatuuri tõstma 31C võrra ning seega on erinevus ca 15%.
Ehk tuleb vaadata oma maakontuuri temperatuure ja sellest saab arvutada umbkaudse erinevuse, kui küttevee temperatuur on sama.

(Mul on hetkel väljas -19C ja Õ/Õ soojapumbast väljub +48C temperatuuriga õhk ning võrgust võtab 1440W.)

[Vko]

Seal see "kala" ongi ja mis mind reaalsete kasutajate kohta huvitab, et kuidas maakontuuri temperatuurid on, kas senised ilmad on juba (märgatavalt) mõjutanud.

[Karisto]

Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump 2*350 jm toru.Maapind niiske savi.Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi.Hetkel maaseest +3,2 ja välja +0,1 kraadi.Kuu aega tagasi tuli maaseest ca kraad rohkem.
Pump näitab jaanuari tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

[ping]

Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump ...
*)Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi. ...
*)Pump näitab tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

Selliste numbrite pealt saab arvutada iga kasutatava kütteseadme majanduslikku tasuvust.

Antud näite numbrite kohaselt, kui võtta võrgust ostetud elektri hinnaks 0,2eur/kWh, aitas maasoojapump säästa aastas ca 250eur võrreldes elektrikulu otseelektriküttega (õliradiaator) küttes.

Kui võtta maasoojapumba elueaks 10 aastat, siis ei tohiks nii väikse energiatarbega maja maasoojapumba soetusmaksumus koos paigaldusega ületada 2500eur, et temast üldse rahalist kasu tekiks. (10 aastat on see piir, mida ületades hooldusfirma tavaliselt kuulutab soojuspumba "vanarauaks".)

Kui sellise väikse energiakuluga maja küttesüsteemi soetusmaksumus on näiteks 7500eur, siis rahaliseks plussi jõudmiseks peaks maakütteseadme eluiga olema 0,2eur/kWh elektrihinna juures olema 40 aastat.

Nagu näha, siis mida paremini tehtud soojustusega on maja, seda majanduslikult mittetasuvaks kallid kütteseadmed muutuvad.

[Vko]

Antud numbrite puhul tekib küsimus, kas sisaldab ka sooja tarbevett? Mul läheb aastas umbes selline kogus energiat kWh (see nö saadud energia) sooja tarbevee peale. Või on see "aasta tagasi" lihtsalt 2025 aastal, aga mitte 12 kuud tagasi.

[Karisto]

Tarbevesi ka seal sees (3 inimest)seade on hetkel nagunii üledimensioneeritud,plaanis laiendus 80 m2.
Õliradiaatoritega paraku põrandaid soojaks ei saa ja mulle meeldib toas olla paljajalu

[optimist88]

Seal see "kala" ongi ja mis mind reaalsete kasutajate kohta huvitab, et kuidas maakontuuri temperatuurid on, kas senised ilmad on juba (märgatavalt) mõjutanud.

Sügiseti on maakollektori ΔT ca 4*, viimastel päevadel pigem 3* kanti. See on siis põrandaid küttes. Vett soojendades on see tavaliselt suurem kui kütterežiimis. 4 kraadi oleks efektiivsem aga mis teha. Ei taibanud õigel ajal kopamehega kokku leppida, et teeks natuke pikema kontuuri kui hinnapakkumises.

[sass1234]

2x400m kontuurid, sisse voolab 0.5 ja tagasi -2.5.

205m2 köetavat pinda, kõik põrandaküttega, toas 22.5-24.5C, nelja inimese pere.

Kulud:
Jaanuar (1-29)
Küte 954kwh
Soe vesi 109kwh

Detsembris
Küte 600kwh
Soe vesi 104kwh

Detsembri keskel voolas veel maakontuurist +4 kraadi pumpa.

[Urmas]

2x400m kontuurid, sisse voolab 0.5 ja tagasi -2.5. ....

Kuidagi tagasihoidlikud on need numbrid(kilovatt-tundide omad), aga see on ju tegelikult hea. Proovisime pranglides direktoriga võrrelda neid numbreid enda küttenumbritega ja ka tema kiitis need numbrid tagasihoidlikeks. Maja on vist hästi soojustatud.

[trebla]

Antud näite numbrite kohaselt, kui võtta võrgust ostetud elektri hinnaks 0,2eur/kWh, aitas maasoojapump säästa aastas ca 250eur võrreldes elektrikulu otseelektriküttega (õliradiaator) küttes.

Nõus.
Ja kui palju siis maaküttesüsteem maksis..?

[Urmas]

Antud näite numbrite kohaselt, kui võtta võrgust ostetud elektri hinnaks 0,2eur/kWh, aitas maasoojapump säästa aastas ca 250eur võrreldes elektrikulu otseelektriküttega (õliradiaator) küttes.

Nõus.
Ja kui palju siis maaküttesüsteem maksis..?

Kas mõni eluks-oluks üsnagi oluline asi ikka peab ennast alati ära tasuma? Äkki piisaks kui tarbimiskulutused oleks lihtsalt soodsamad? Kasvõi näiteks meie puhul mugavus/laiskus Stropuva kütmise vahetamine ÕVSP vastu. Ega ma selle Stropuva mittekütmisest vabaks jäänud ajaga rikkamaks ei ole kohe kindlasti saanud. Puud kütteks oleks omahinnaga(vaba aega ei arvesta, sest vaba aega mulle ei tasustata ja tasuvamat lisatööd sel ajal kah teha ei ole võimalik) kindlasti kätte saanud.

[RaJy]

No näiteks põrandakütte kaabel koos termostaatidega ei tundu piisavalt mugav? Soodsam mis mõttes - et panen tuhandete eest pumba mille eluiga on 10 aastat vs küttekaablid mis oleks ehk sadades maksnud ja ajaliselt kestavad kauem. Ise küll paigaldasin samuti pumba, aga natuke teistsuguse ja teisel eesmärgil - mul õ/õ ja peamine funktsioon suvel jahutus ja talvel kui kedagi kodus ei ole siis ka küte. Üks siin rääkis, et põrandal palja jalaga ei kannata käia kui põrandakütet ei ole. Võibolla harjumise asi, aga mul põrandakütet üldiselt ei ole ja käin toas paljajalu nii plaaditud kui ka parkettpõrandal

[Urmas]

Ise küll paigaldasin samuti pumba, aga natuke teistsuguse ja teisel eesmärgil - mul õ/õ ja peamine funktsioon suvel jahutus ja talvel kui kedagi kodus ei ole siis ka küte.

Noh, peab tunnistama, et suvel tunneme puudust jahedamast temperatuurist kui kliimasoojenemisest põhjustatud +28*, aga isegi varrega ventilaatoriga(põranda variant) sooja õhku ringi ajama pannes tundub ka +28* jahedam kui lihtsalt seisev +28* õhk.

Üks siin rääkis, et põrandal palja jalaga ei kannata käia kui põrandakütet ei ole. Võibolla harjumise asi, aga mul põrandakütet üldiselt ei ole ja käin toas paljajalu nii plaaditud kui ka parkettpõrandal

Oi, kuidas sa tõid aju taganurgast meelde ca 18 aasta taguse vaidluse koduse direktoriga kui valisime kahe korteri kokku ehitamisel küttesüsteemi. Suutsin direktorile peale suruda oma vesipõrandakütte tahtmise lubadusega, et kui see teda ei rahulda, siis ehitan kaks ahju. Nüüdseks juba 18 aastat tema jaoks teisi variante peale põrandakütte enam ei eksisteeri. Jee, minu võit! Eks ma esitasin tema variandi soovi tegemisel ka mõningaid tingimusi, a´la puid tassib keldrist tema, süüdata puid võin ise, tuhka võtab ahjudest välja tema, tuhka viib välja tema, küttepuude prahti koristab tema jnejne ... Ma väga loodan, et ta ei hakka esitama kohtusse hagi moraalse koduvägivalla osas mu tolleaegsete nõudmiste kohta. Kuigi ma ei saa siiani aru, et kumb meist teineteisest on sõltuvuses. Siiani ei ole pretensioone esitanud, aga noh, meediast mingeid imelikke uudiseid lugedes nõutakse valuraha ka 40+ aastate taguste vaimse terrori eest. Ei huvita hagejatest lapselapsi, et isegi vaimse vägivalla tunnistajad ja vägivallatseja on juba ammu surnud.

PS. Kas keegi teab varjupaiku, kuhu saavad pöörduda meesterahvastest koduvägivalla ohvrid?

[Kayros]

Tere. Oi kui palju oleks rääkida erinevatest detailidest aga kirjutan alguses üldiselt. Mul kontuur ~3x395m umbes, märg savipinnas. Pump 17kw ja kütab korraga kolme hoonet, kahte neist varustab uponori Quattro ecoflex eelisoleeritud torudega kogupikkus kahel trassil u. 60m. Ühes hoones on teisel korrusel kasutusel radikad (madalatempetatuurilised aga siiski) mis automaatselt tähendab, et küttegraafik tuleb kõrgem ja kasutegur väiksem. Lisaks on kasutusel uponor smatrix süsteem kahes hoones (omavahel ühendatud kaks seadet), mis on ka siis pumbaga ühenduses üle pilve, et teoreetiliselt saab smatrix pumba väljundtempi +-5 C reguleerida sõltuvalt kõikide ruumide temperatuuridele vajaduse analüüsimisest mõlemas hoones. Igas toas siis mõlemas hoones on toaandurid ka. Olen seda smatrix ai-D testinud igatepidi (pikem jutt jälle) aga minu keerulisema süsteemi puhul ja minu pumba puhul otsustasin ikka küttegraafiku juhtimisele jääda smatrix ai asemel. Esiteks, kuna mul akupaagi järgi mitu segusõlme, olen täheldanud, et kuni 4 kraadi pean küttegraafiku tempi hoidma kõrgemal kui segusõlmedest majadesse läheb aga smatrix reguleerib pumba väljuva vee tempi ja see 4 kraadine vahe hakkab teatud põhjustel segama (teatud olukordades krutib tempi alla ja pumba hüstereesist tulenevalt kui pump seisma jääb ei lähe ta käima kohe (jälle pikem jutt oleks). Kellel pump otse taga kontuuride taga, või süsteem selline, et pumba väljajooksust saab segusõlmedesse otse peale anda ja siis kontuuride sulgemisel suunatakse osa vett akupaaki automaatselt, saaks parema kasuteguri kuni 4 kraadi madalama tempi. Teiseks soojaveeringlus läbi trasside tõmbab boileri tempi jube kiirelt alla, seega 24/7 seda taga hoida on suht mõttetu. Tuleb graafikud teha kuna pere tarbib. Jaanuari kuludest, soojamõõtjat ja elektrimõõtjat mul taga pole, jagada saan ainult pumba andmeid (oman inseneriharidust endisest TTÜ-st ja seega pole vaja mulle seletama hakata nende andmete ebatäpsusest ). Ahjaa mul hoonetes loomulik vent aga co2 tasemeid ruumipõhiselt mõõdan ajax life quality sensoritega ( väga täpsed ja kvaliteetsed seadmed) ja 500-700 jäävad näidud, seega kütan kindlasti ilma ka õhuvahetusega korralikult. Kui praegu uuesti teeks kasutaks ikea alpstuga sensoreid 29 euri oli vist tk pluss dirigera nutikodu hub 59 euri aga need alpstuga on 10x odavamad kui ajax ja ainult üks täpsusklassi lahjem aga ka väga kvaliteetset co2 sensidirioni sensorit kasutavad. Igatahes jaanuaris pumba andmed sooja tuli 5774 kWh elekter 1509,4 kWh ja vett tootmiskulu 860,6 kWh ja elektrit läks selleks 252,4 kWh. Suur pere ja kõvasti saunatamist. Maaseest tuleb siis 2 C praegu tagasi -1,5. Küttegraafik hetkel (õues -19) pumbast tuleb 47 ja segusõlmed saavad akupaagist kätte 43-44. Kogu pumba ajaloo keskmine kasutegur koos sooja veega on 4,6. Aga see siis pumba enda andmed mitte mõõdetud. Lisaks on mul süsteemis ka pelletikatel, polnud mõtet seda välja visata kui maaküttele üle sai mindud aga noh maakütte on mugavusküte ja pelletit käivitan 4-5 x aastas et asja töökorras hoida. võimalus on ka kütta sedasi, et kui elektrihind liiga kallis maakütte ei käivitu ja pellet käivituks (akupaagi temp jälgivad mõlemad süsteemid) aga lihtsalt pole viitsimist enam pelletiga jännata ja maaküte koguaeg taga. Täna just tegin 8h tsükli, lubati vool ära võtta ja panin pelleti käima ja elamised generaatori taha, kui kõik valmis sain avastasin et elektrilevi oli maili saatnud, kus voolukatkestus lükati edasi veebruarisse Vähemalt sain jälle backup süsteeme testida.