Trepi ava õõnesbetoonidest vahelaes

[xxx111]

Ma olen tegelikult pidevalt maininud: ehitaja tööülesanne ei ole lahendusi välja mõelda - ehitaja tööülesanne on välja mõeldud lahendused teoks teha - projekti järgi ehitada
Kui ehitaja on ehitanud projekti järgi pole ehitajale mitte midagi ette heita
Täpselt analoogne asi on järelevalvega - järelevalve ülesanne on kontrollida, et ehitataks projekti järgi - tema ülesanne ei ole projektlahenduste kontroll või ekspertiis
Kui lahendus on saamatu, ebakorrektne vms vastutab selle eest projekteerija - mitte keegi teine või kolmas
Hoopis teine asi on juhtumil kui projekte pole - sel juhul on ehitajal / tellijal mingi "omavaheline" suhe ja vastutuspiirid
Ja eelprojekt ei kuulu siinkohal projekti mõiste alla - see pole ehitamiseks, seal ei ole ja ei peagi olema sellist infot mis on vajalik ehitustööde teostamiseks

PS
Muidugi tuleb täiendavalt lisada, et projekteerija vastutus piirdub temale esitatud lähteandmete ja lähteülesandega...
Toome näiteks, et kui projekteerijale on lähteülesandes esitatud ruumide kasutusotstarbena üks asi ja välja ehitatakse teine asi ning parameetrid muutuvad (nt koormus, tulepüsivuse nõuded, helipidavuse nõuded jms) siis projekteerija vastutab ikka temale esitatud lähteandmete piires...

[Urmas]

Ma olen tegelikult pidevalt maininud: ehitaja tööülesanne ei ole lahendusi välja mõelda - ehitaja tööülesanne on välja mõeldud lahendused teoks teha - projekti järgi ehitada

Lihtne on foorumis seda tõde kuulutada, aga proovi reaalse tööde teostajana(ehitajana) seda probleemide korral tellijale selgeks teha. Tema saab aru/teab ikkagi, et sitta keerab ehitaja, mitte projekteerija.
Aga jätka seda selgitustööd, äkki kellegile jõuab kohale.

[tabarabarap]

no andke hagu alla kas mõlemad olid ebapädevad , kuidas veenduda ilma inseneriks, ehitajaks õppimata ja kui loll saab olla klient , et vääriks kliendiks olemist. Seniks, kui teenust ei saa usaldada ei ole see teenus

[xxx111]

Seniks, kui teenust ei saa usaldada ei ole see teenus

Teenust peale ei suruta ja vägisi ei pakuta
Tellija valib mis ja kuidas teeb

[Urmas]

no andke hagu alla kas mõlemad olid ebapädevad , kuidas veenduda ilma inseneriks, ehitajaks õppimata ja kui loll saab olla klient , et vääriks kliendiks olemist. Seniks, kui teenust ei saa usaldada ei ole see teenus

Siis lihtsalt tuleb projekteerijaga Töövõtuleping lõpetada ja kõik. Mis kasu on mul tellijana töövõtjast, kes ei paku lahendusi või ütleb, et pole võimalusi, kui ma tellijana olen iseseisvalt välja uurinud, et seda probleemi saaks reaalselt lahendada, ei pruugi siin foorumis pakutu olla.
Jah, ma saan mõnes mõttes ka tellijatest aru, sest enamuses istuvad tellijatel kukil pangad, kes nõuavad, et laenurahaga ehitatav maja oleks valmis kindlaks tähtajaks. Ja kui tähtajaks valmis ei ole, siis järgnevad "trahvid" laenu%-de suurenemise näol.

[Thomas.S]

Seleta arusaadavas keeles - mis on põhjus miks ei pöörduta pädeva projekteerija poole saamaks pädevat ja vastutusega lahendust?

Tänu just selle ülaltsiteeritud lause eest....
Vannitoa ja lastetoa vaheseinaks oli projekteeritud 66m kipsplaadikarkass+vatt+mõlemile poole kipsplaat+vannitoa poolt keraamiline plaat.

Ühest küljest kurdad, et projekteerija keeras vannitoa seinaga jama kokku, aga teisest küljest kiidad takka, et tellija ei peakski foorumis midagi küsima, vaid tuleb pimesi projekteerijat usaldada. Mida see soovitus asjatundmatu projekteerijaga töövõtuleping lõpetada aitab, kui jama on kokku projekteeritud ja valmis ehitatud?

Ma üritan lihtsalt veidi targemaks saada, et tekiks ettekujutus, mis on tehtav ja mis mitte. Muidu projekteerija teeb copy-paste eelmisest projektist ja ütleb, et ainult nii saabki. Ja mina saan omale maja, mis mulle ei meeldi ja on probleemne.


Terasveksli tulekindlus on hea küsimus. Leidsin sellise vekslite tootja:

[url}https://www.peikko.com/products/product ... lab-hanger[/url]

Osadele vekslitele on lisatud tulepüsivust tõstev armatuurvarras. Ma ei saa küll aru, kuidas see toimib? Kas sinna külge keevitatakse paneeli armatuur vms? Et kui lae pinnal asuv veksli alaserv kuumaga pehmeks muutub ja paneeli enam hoida ei jõua, siis betooni sees asuv armatuur hoiab mõnda aega edasi?

[Küülaline]

Terasveksli tulekindlus on hea küsimus

See "hea küsimus" näitab väga ilmekalt projekteerijast asjatundja ja mitteasjatundjast tellija, kes ise täiesti siiralt tahab oma majale parimat, vahet.
Projekteerija vaatab asja süsteemselt ja mõni postitus tagasi isand xxx111 selgitas, et:
Enne kui hinnata kas tulekaitset on vaja või mitte peaks teadma tuleohutusklassi. Kui TP3 pole midagi vaja. Kui TP2 siis max R30.

[Thomas.S]

Pole vist mõtet ehitada betoonist vahelaega kivimaja, mille kandekonstruktsioonid tulekahju korral mõne minutiga varisevad või kasutuskõlbmatuks muutuvad. Tulepüsivusklasside kohta oskan ise ka Riigi Teatajast või Päästeameti lehelt lugeda, räägi parem, kuidas see veksli tulepüsivamaks muutmine välja näeb.

[xxx111]

Pole vist mõtet ehitada betoonist vahelaega kivimaja, mille kandekonstruktsioonid tulekahju korral mõne minutiga varisevad või kasutuskõlbmatuks muutuvad. Tulepüsivusklasside kohta oskan ise ka Riigi Teatajast või Päästeameti lehelt lugeda, räägi parem, kuidas see veksli tulepüsivamaks muutmine välja näeb.

Siis peaks alustama sellest, et mida soovid saavutada - R30, R60, R120, R180, R240?
Ühtlasi peaksid siis paneelide tootjale ka esitama vastava R-i (paneelid nimelt võivad olla erinevad)
Ning ühtlasi tuleks samad nõuded esitada ka teistele kandetarindidele ja ühendussõlmedele või tekib piltlik olukord kus lõpuks seal seisab ainult vekseltala...
Uuri ja loe veel...

[Äärenurk]

Ühtlasi peaksid siis paneelide tootjale ka esitama vastava R-i (paneelid nimelt võivad olla erinevad)

Võidad tulepüsivuses, kaotad kandevõimes.

[xxx111]

Ühtlasi peaksid siis paneelide tootjale ka esitama vastava R-i (paneelid nimelt võivad olla erinevad)

Võidad tulepüsivuses, kaotad kandevõimes.

Just nii ongi...

[Thomas.S]

Võidad tulepüsivuses, kaotad kandevõimes.

Vaatasin E-Betoonelemendi lehel paneelide tehnilisi andmeid, kõik on vähemalt R60. Kuna sellest pikemat tulepüsivust eramusse nagunii ei planeeri, siis kandevõimes ei kaota.

Veksli saab tuletõkkevõõbaga katta, aga ikkagi... kuidas see tulekaitse armatuurvarras veksli küljes töötab? Kas see on vajalik ainult juhul, kui tulepüsivus peab nii pikk olema, et võõpamisega seda ei saavuta?


xxx111, kirjutasid, et see varasem arvutus, mis andis paneeli kõrguseks 265 mm, ei võtnud arvesse katuse koormust. Oletan, et kasutuskoormust ikka võttis? Aga kui nüüd oma varasema kogemuse põhjal sinna otsa lisad keskmise kivist viilkatuse, siis kui palju see koormust lisab paneelidele?
Kui teisele korrusele mõistlik ruum jätta eluruumidele ja ruume poste täis ei pane, siis katus saaks toetuda ainult seina lähedale ja keskel ehk võiks ka vertikaalsed postid olla.
Kas sellisel juhul peaks juba 320 mm või 400 mm paneeli peale mõtlema või on 265 mm ka veel reaalne?

[xxx111]

Mida see R60 annab Sulle rohkem kui nt R30 või vähem kui nt R90?
See on põhimõtteliselt aeg mille jooksul ei tohiks toimuda varingut, et saaksid evakueeruda
Tahad, et maja jääks peale tulekahjut püsti? Milleks?
Konstruktsioonid on kasutuskõlbmatud (ekspluatatsioonikoormustele) niikuinii?

Sinu küsimustele ei ole võimalik vastata
Küsimustele vastab projekteerija kes süsteemselt ja koosmõjusid arvestades koostab projekti

Panen sellele teemale nüüd punkti...

[Thomas.S]

Ei annagi R60 rohkem, lihtsalt paneelitootja R30 kohta kandevõime graafikuid ei anna. Järelikult siis kestab paneel vähemalt tunni ja ma ei kaota kandevõimes, nagu siin eespool arvati.
Aga saan aru, et paned punkti, mu küsimused lähevad liiga keerukaks projekteerijale. Aga kindlasti on neid, kes on enne ehitanud suure sildeavaga betoonpaneelidest vahelaega maju ja huvitav on kogemust kuulda, et kuidas trepp lahendati. Vaevalt, et keegi teisele korrusele aknast redeliga käib.

[xxx111]

EBE paneelidel pole kandevõimes vahet senikaua kuni ei ole vaja rohkem kui R60.
Edasi on vahe...
Seega väide, et kandevõimes pole vahet kehtib ainult teatud piirides

[xxx111]

Ning veel tasub tähele panna on, et kandevõime R antakse erakorralises koormusolukorras (avariiolukord)
Ja see pole sugugi sama koormus mis ekspluatatsioonikoormus
Ning sel puhul puuduvad kõik piirangud deformatsioonidele / ainus kriteerium on varingu vältimine avariiolukorras
Just eelnevast lähtub, et isegi juhul kui R60 on erakorralises olukorras tagatud ei tähenda see, et nüüd võib sinna rakendada ekspluatatsioonikoormused (tulekahjus on materjalid kahjustunud)

[xxx111]

Aga saan aru, et paned punkti, mu küsimused lähevad liiga keerukaks projekteerijale

Jah - just nii ongi...

[Äärenurk]

Veksli saab tuletõkkevõõbaga katta, aga ikkagi... kuidas see tulekaitse armatuurvarras veksli küljes töötab? Kas see on vajalik ainult juhul, kui tulepüsivus peab nii pikk olema, et võõpamisega seda ei saavuta?

Pigem võiks läheneda nii, et võõpamist on vaja juhul, kui tulepüsivust armatuurvardaga ei saavuta. Armatuurvarras on vajalik selle jaoks, et tekitada raudbetoontala, mis hakkab tööle siis, kui vekseltala terasosa pehmeks läheb.

Ja selles osas on kasutajal xxx111, et kandevõime peab säilima just isikute (evakueeruvate kasutajate, neid evakueerivate tuletõrjujate ning tuld kustutavata tuletõrjujate) ohutust silmas pidades. Materiaalse vara säilivus on siinjuures teisejärguline.

[rst]

Kui nüüd viitsiks arvutada, siis enamus juhtudest pole vaja seda vekslit pärast paneeli vuukide monolitiseerimist. Vekslit on vaja peamiselt montaaži jaoks. Nimelt õõnespaneelidel on servad tapiga ning seal tekivad pärast paneeli vuukide monolitiseerimist ilusti põikjõu kaldvardad, mis võtavad selle koormuse vastu.
https://old.taltech.ee/public/e/ehitust ... on_I_4.pdf
Kui veksel isegi ei pea teoorias vastu R30'le, siis avariiolukorras need need paneelid sealt alla ei kukku. See on pseudoprobleem eramaja puhul.
Antud juhul peaks mõtlema kas hoone vundament ja 1 korruse sillused on dimensioneeritud nii, et võtaks vastu vahelae ja katuse koormuse, ilma hoone keskel oleva kandeseinata. Kuid seda peab projekteerija arvutama aga nagu ma aru olen saanud siit teemast, siis projekteerijad on rumalad ja nendega ei tasu tegemist teha.

[xxx111]

Kui nüüd viitsiks arvutada, siis enamus juhtudest pole vaja seda vekslit pärast paneeli vuukide monolitiseerimist. Vekslit on vaja peamiselt montaaži jaoks. Nimelt õõnespaneelidel on servad tapiga ning seal tekivad pärast paneeli vuukide monolitiseerimist ilusti põikjõu kaldvardad, mis võtavad selle koormuse vastu.
https://old.taltech.ee/public/e/ehitust ... on_I_4.pdf
Kui veksel isegi ei pea teoorias vastu R30'le, siis avariiolukorras need need paneelid sealt alla ei kukku. See on pseudoprobleem eramaja puhul.
Antud juhul peaks mõtlema kas hoone vundament ja 1 korruse sillused on dimensioneeritud nii, et võtaks vastu vahelae ja katuse koormuse, ilma hoone keskel oleva kandeseinata. Kuid seda peab projekteerija arvutama aga nagu ma aru olen saanud siit teemast, siis projekteerijad on rumalad ja nendega ei tasu tegemist teha.

Ei julgeks siin anda soovitust jätta ära terasveksel
Selleks peavad olema täidetud mõned tingimused ning olema vastav lahendus

[rst]

Ma ei soovitagi ära jätta terasvekslit. Lihtsalt siin jäi mulje eelnevatest postitustest, et avariiolukorras terasveksli kandevõime pole tagatud ning laepaneelid kukuvad alla. Päriselus see asi nii dramaatiline ei ole.