Üledimensioneeritud gaasikatel

[jakim]

Selline mure, et eelmise omaniku poolt on paigaldatud 110m2 köetava pinnaga majja gaasikatel, mille minimaalne võimsus on 8kW ja maks 20 (Junkers Cerapur Smart ZSB 22). Kalta temperatuuri juhib välistemperatuuri automaatika (FW100).

Katla kütteahel on sisemise pumbaga ühendatud otse põrandakütte kollektoriga.
Tänaste soojemate ilmadega tekkib nüüd selline olukord, kus katel töötab ca 30 sekundit ja siis seisab minimaalselt minut (vähim lubatud ooteaeg). Seda siis olukorras, kus võimsus on juhtpaneelilt piiratud minimaalseks.

Kollektorile sai lisatud ka Uponor Smatrix automaatika, mis katla jaoks teeb olukorre veel keerulisemaks - automaatika ei suuda reguleerida, kuna kollektori temp on pidevas muutumises.

Kuidas oleks mõistlik olukorda parendada - kas peaks ostma uue katla, mis moduleeriks madalamat võimsust või peaks olemasolevale lisama segusõlme ja akum. paagi?

[jakim]

Parandamiseks tuleks see smatrix kõigepealt õigesti installida ja seadistada. Kui see edu ei too, siis ühendada ta osadelt kontruuridelt lahti ja jätte need vaid katla hallata, st kontuuridel ka ventiilid lahti. Eeldusel, et katlal on välistemp andur ja katla küttegraafikud on õigesti paigas.

Täpsustan, siis veel, et Uponor teeb asja pisut keerulisemaks - kui osad kontuurid on kinni on lühem töötsükkel. Töötsükkel on lühike ka ilma põrandkütte täituriteta - katla vee maht on väike ja võimsus suur (min 8kw)..

Hetkel on töötsükkel siis selline - katel tõstab temp vastavalt välistemp andurile - täna näiteks ca 35 kraadi, tempertuuri saavutades lülitatakse põleti välja, pump töötab edasi ja temp langeb poole minutiga ca 27 kraadini, edasi ootab katel veel 30 seki. ja teeb uue töötsükli. Võimalus on hüstereesiga termostaadi väljalülitamise rakendumis viitada ja välja lülitamise kestust pikendada, kuid sellisel juhul on temperatuuri kõikumine veelgi suurem. Õige võimsusega katla puhul ta ilmselt nii ruttu välja ei lülituks - moduleeriks võimsuse ca 2w peale ja hoiaks õiget temperatuuri.

[jakim]

Ilmselgelt liiga madal tsirkulatsioonikiirus.

Mis puutub katelt, siis sama võimaliku probleemi tõttu (ja ka hinna tõttu) ma ei ostnud omale 3-16 katelt siit, vaid tellisin otse Saksast. Miks gaspre selliste majade jaoks ja juba üle 10 a ainult suure algvõimsusega katlaid pakub, on mulle arusaamatu, Saksas alustatakse just 3-16 või isegi 14-1 katlast, saada on ka 22-3 (uuematel on numbririda miskipärast teistpidi).

Pump on hetkel keskmise asendi peal. Katel on: ZSB 22-3. Tootja annab, et tema min võimsus on 8 kw:
https://junkers-ee-et-b.boschtt-documen ... 60#page=14

Kollektor on selline:



Kollektoril on ülemised pealevoolu regulaatori kruvid kõige välimises asendis st peaksid olema kõik võrdselt avatud.

Pumba kõige kiiremas asendis on tsirkulatsioon ja tsükkel tõepoolest pisut pikemad, aga see pump teeb ka üsna koledat müra.

[jakim]

Alumisel kollektoril on sulgeventiilid kõik lahti? Hetkel, kui kaped peal, tekib kahtlus, et on kinni keeratud. Lisaks ma ei näe nende asemel Uponori ajameid?!
Tasakaalustus tuleb teha vastavalt projektile, kui kõik tasakaalustusventiilid ülemises asendis, jookseb vesi kolinal kõige väiksemat takistustpidi tagasi ja siis ei köeta kõige pikemat ringi praktiliselt üldse. Nii, et see kõigepealt.

Need punased on eemaldatud ja nende asemel ongi Uponori aktuaatorid.
Tasakaalustuse osas jään vastuse võlgu - toad on üsna võrdselt soojad, Uponor peaks kirjade järgi tegelma automaatse tasalustusega ja suudab tubades ka tempi hoida, kuid kuvab pidevalt hoiatust - liiga madal kollektori temperatuur. See tuleneb, siis ilmselt sellest, et toatemperatuur tõuseb aktuaatori avamisel liiga aeglaselt. Proovin pumba kiiruse maksi peal hoida ja pealevoolu tempi maha tõmmata, vaatab, mis siis juhtub.
Kas segamissõlm ja eraldi pump ei teeks asja paremaks - kollektoris ja põrandas voolaks vesi pidevalt ja kiiremini ning madalama temp-iga?

[Äärenurk]

Siin teemaarenduses on tähelepanuta jäänud FW100 plokk, mis peaks otseselt katla tööd (näiteks välistemperatuuri vms järgi) reguleerima. Kas suudad seal ise midagi korda näppida? Kui ei, võid näiteks Gasprest abi küsida või näiteks FW100 vahelt ära võtta.

[jakim]

Need dokumendid sh eesti keelsena Junkersi lehelt on kõik läbiloetud ja üldiselt automaatika tööle pretensioone ei ole. Uponori süsteem on uus, täiturid avatud ja lisatakistust nad soojenemisel ei põhjusta. Kui mõni kontuur ajutiselt piiramiseks suletakse, siis takistus suureneb vaid selleks hetkeks. Kui täiturid on avatud ei ole põhjust ka anda katlale signaali, et katel seiskuks...

Katel toodab soojust kiiremini, kui põrandakütte ja katlasisene pumbasüsteem koostöös edasi anda suudab.

Vaadates katla sees torude läbimõõte, siis on selge, et ca 20mm vasktoru läbilaskevõime on väiksem, kui kollektori 32mm ja suubuvate kontuuride summa. Sellest lähtuvalt peabki, siis katla pump olema maks kiirusel, et jõuaks soojust edasi anda...või on siiski alternatiivne lahendus, mis võimaldab paigaldada põrandaküttele eraldi pumba, mis suuremal kiirusel ja madalal temperatuuril vett liigutaks segades seda katlast tuleva soojema veega. Eesmärk on ju see, et kollektorisse tuleks peale konstantselt ca 30-40 kraadi.

[rst]

Kas lihtsam ei oleks lisada kasvõi 100L akumulatsioonipaak, mis sinu kõrvaldatud mured ära kõrvaldaks suure tõenäosusega?
https://cerbos.ee/et/akumulatsioonipaag ... 00-v1.html

Kas soe tarbevesi on gaasi küttega?

[jakim]

Kas lihtsam ei oleks lisada kasvõi 100L akumulatsioonipaak, mis sinu kõrvaldatud mured ära kõrvaldaks suure tõenäosusega?
https://cerbos.ee/et/akumulatsioonipaag ... 00-v1.html

Kas soe tarbevesi on gaasi küttega?

Soe tarbevesi on sama katla ja junkersi boileriga SO-200. Sooja vee tootmisega probleeme ei ole - tsükkel on piisava pikkusega.

Sisuliselt selline ühendus:


Akupaaki olen mõelnud, aga siin on otsustamise koht - kas vahetada välja 6 aastat vana katel või lisada akupaak.

J.

[rst]

Sellisel juhul lisaks ma põrandaküttele eraldi segamissõlme koos pumbaga ning võtaks liinile peale- ja tagasivoolu tarbevee boilerisse minevatelt torudelt.
Näiteks nii nagu siin juhendis leheküljel 11
https://cerbos.ee/img/cms/boilerid/mitm ... juhend.pdf

Katel hakkaks sellisel juhul sul ainult hoidma tarbevee boileris soovitud temperatuuri ( näiteks 55 kraadi) ja muud ülesannet katlal ei oleks.

[jakim]

Kondenskatlale ei ole mingit sellist jura ette nähtud, eespool põhjendasin.

Aga lõpuks ise teate, mida seal leiutate, ma ei viitsi vaielda, sest tundub juba, et teate rohkem, kuid miskipärast tööle ei saa.

Alustame siis uuesti, kõigepealt algaandmed ja siis katsed:

Maja köetav pind 110m2.
Katel ZSB23
Kollektor Roth 6 kontuuriga
Põrandas torud 20x2 mm
Projekt ja info tasakaalustuse kohta puudub.
Nädal tagasi paigaldatud Uponor Smatrix Wave controller ning termostaadid tubades - seadistuspunkt 22 kraadi.

1) Katel on ühendatud kollektoriga 32mm toruga,
2) kollektori külge on ühendatud 6 põrandakütte kontuuri, mis on põrandas torudega 20x2
3) Kontuuridele on tagasivoolule ühendatud Uponor Smatrix täiturid, mis on hetkel avatud asendis - toatemperatuur on seatud 22 peale, hetkel toas 20,8, stabiilselt
4) FW100 regulaator katla peal on seatud toatemperatuurile 24
5) Katel ZSB23 on seatud minimaalsele võimsusele 8kw
6) Katla pump on seatud kõige kiiremale st 3 asendile, olgugi, et Junkers ütleb:
"Et võimalikult palju energiat säästa ja võimalik voolumüra väiksena hoida, valige väiksed parameetrid"
7) Katla termostaadi rakendumise järgne ootepaus on seatud 2-le minutile
8 Termostaadi rakendumise järgselt töötab pump edasi 3 minutit pärast põlemise lõppu

Nüüd siis video katsetega: https://www.youtube.com/watch?v=sJTpm4E ... e=youtu.be

1) Video alguses on katel ootepausil ning 2 minuti täitudes 00:21 temperatuuril 27,5 alustab katel tööd
2) katel lülitub välja 01:15 42 kraadi juures ning töötamise aeg on täpselt 54 sekundit.

Esimene lõik oli korraldatud Smatrix täiturid kollektori peal, järgnevalt said täiturid kollektorilt eemaldatud.

3) Katel käivitub 03:19
4) Katel seiskub 04:13.

Töötamise aeg termostaatideta on samuti 54 sekundit. Järeldus - Uponori termostaadid ei mõjuta avatud olekus kollektori tööd.

Küsimused:

1) Kas 54 sekundit antud tsükli juures on normaalne töötamise aeg.
2) Kas temperatuuri kõikumine kollektoris vahemikus 27 - 42 on antud juhul optimaalne?
3) Ehk on midagi umbes - torustik, 3tee klapp katlas vms?

Teie viidatud juhendis on samuti juttu segamissõlmedest. Ka Junkersi enda gaasikatelde projekteerimise juhendmaterjalis on toodud erinevad variandid:

https://www.junkers.ee/files/2014021316 ... df#page=18

Hetkel on katel pumbaga ühendatu kõige lihtsama skeemiga, ülejäänud Junkersi skeemid eeldavad HW25 kasutamist ehk hüdraulilist eraldajat ning eraldi pumpa kontuurile...

Kõik soovitused on oodatud...põhiline on saada aru, kus on kala

[jakim]

Lihtne küsimus, kas voolusuund kollektoris on õige? Teine lihtne küsimus, kas on projekt ja selles kontuuri taskaalustuse andmed? Kolmas, kas võtate vaevaks selle taskaalustuse ära teha?

Et teie küsimustele saaks vastata, kas katlas saavutatad, temperatuurid kanduvad kiirelt kollektorile? Kas on mõõdetud temperatuure kollektri mõlemas otsas? Teie küsimus 2 ei ole kollektori temperatuur, vaid katla väljund.

Küsimus 3 võib olla seotus taskaalustamata jätmisega (voolab kõige lühemast kontruurist kiielt tagasi),

1) Kollektor on ühendatud õiget pidi. Ülevalt soe sisse ja alt külm välja.
2) Projekti ja tasakaalustuse infot ei ole - ilmselt ei ole seda kunagi olnudki. Seadistuse kruvid algselt avatud asendis.
Eelmisel omanikul oli katel ka mitu aastat hooldamata..ehk sellest midagi umbes. Olen vahetult katla ees oleval tagasivoolul puhastanud mudakogujat, see oli puhas. Maja ja kollektorid on aastast 2006, katel vahetatud 2014. Mina kolisin sisse märtsis, toa temp 21, põrandad on olnud keskmisest leigemad - eelmisel talvel ei pööranud piisavalt tähelepanu.
3) Tasakaalustuse saan teha, selleks oleks vaja pisut lisainfot - kas piisab termomeetrist (lasertermomeeter) või on vajalik vooluhulga indikaatorid paigaldada? Millises järjekorras ja milliseid parameetreidnseada?
4) Millised oleks eeldatud temperatuurid kollekori peale ja tagasivoolul?
5) Kolmandas asendis tekitab pump vibratsiooni ja resonantsi katla torudes, teises asendis on oluliselt vaiksem...

[jakim]

Sai siis tehtud nii:
1) Termokaameraga kõik torud üle katla pool üle vaadatud.
2) Kindluse mõttes kõik kontuurid läbi loputatud - kohvi tuli üksjagu, kõik käivad läbi ja reguleerventiilid töötavad.
3) Kontuurid tasakaalustatud

5 kontuuri 0,5 kraadi täpsusega paigas(35 - 27,5), pumba ja katla poolt esimene kontuur teiste reguleerimiseel ei reageeri ja on ca 2,5 kraadi madalam (35 sisse, 25 välja). Kui kõik kontuurid kinni panna, siis aeglaselt reageerib. Tegemist on ühe lühikese kontuuriga, mis saunas ja dushiruumis. Eelmisel omanikul on seal ka probleeme olnud veeavariiga ja midagi on ilmselt põrandas betoneeritud jne. Põrandas kontuur näha, kuid temp eri osades erinev.
Nähtavat leket ei ole, katlasse olen 2 x aastas sutsu vett juurde laskunud, kuid surveklapp pisut märg ja kontuuride mutrid olid enne samuti lahti.

[jakim]

Kas ikka plõksib sisse-välja nagu varem? Uponor hoia vastamisel tööst ära. Kas w100 välistemp-st reguleerimise sätted oled üle vaadanud (nagu varem kirjas, otsi).

FW100 on paigaldud tehases seadme külge, reguleerib toatemperatuuri arvestuslikult.
vt: https://junkers-ee-et-b.boschtt-documen ... pi2#page=9
Huvitav on et kas siin lk 9 on seadmel 2 pumpa ja hüdroeraldaja vahel.

FW100 on seadistatud nii, et reguleerib kütet vastavalt põrandakütte graafikule:
https://junkers-ee-et-b.boschtt-documen ... i2#page=45

Uponori täiturid on hetkel eemaldatud.

Plõksimine ei ole muutunud - mida madalamaks on pealevool seadistatud seda tihemini plõksib...katla tagasivool 26 ja pealevool kontuuri 35.

[jakim]

Kipub rikkis pumba moodi. Seda saaks kontrollida, kui oleks kollektori sisendtorul manomeeter ja ventiil sulgeda, vt pumba karakteristikuid 0- tootlikkusel. Ja huvitav oleks saada infot, kas selline pull on kogu aeg olnud (puudutab eelmiselt omanikult ausa vastuse väljapigistamist).

Seda pean kontrollima, ilmselt saab lisada manomeetri. Mis firmat soovitate hoolduseks ja kontrolliks?

[jakim]

Pane siis kõigepealt pump 1. pos-i peale, sest 3. pos rõhk oli üle 5 bar-i ja mine tea, kust võib susisema hakata (vt hoolega karakteristikuid).

Kui katlast tuleva pealevoolu kraani kinni keeran ja pumba tööle panen, siis peaks pumba küljes olev ülesurve klapp igal juhul avanema sest on 3bar?

[Urmas]

Maja ja kollektorid on aastast 2006, ...

Kas tol ajastul, +/- paar aastat, tehti midagi ka projektide järgi?

[jakim]

Maja ja kollektorid on aastast 2006, ...

Kas tol ajastul, +/- paar aastat, tehti midagi ka projektide järgi?

Ehituspraaki ilmselt ikka tehti projektiplaanide alusel

[jakim]

Lammutasid oma katla juppideks?

Veel mitte. Eile uhasin ta korralikult trassist saadava survega värske veega läbi ja hakkas imelikke asju juhtuma. Katlast hakkas kuulduma vee ja mingite osakeste liikumist. Täna võtsin mudafiltri uuesti lahti (kolmas kord see nädal) ja see oli silmini sodi täis. Pärast selle puhastamist hakkas katel tööle st ei plõksi enam sisse välja ja töötsükkel läks ca 4 minuti peale, tõmbab võimsust maha ja hoiab tempot. Täna lasin veelkord nii kontuurid, kui katla värske veega pikalt läbi ja kontuurides tuli välja sinna katlast uhatud sodi, päris palju. Ühesõnaga hetkel töötab, pumbast piisab. Nüüd on järgmine küsimus, et kas peaks veel mingi keemiaga seda süsteemi läbi pesema?

Arvestades seda, et eelmise hoolduse tegi Eesti Gaas veebruaris, siis arvan, et puhastan lähipäevil ka katla põlemiskambri ja osad juhendite järgi ise ära - ei saa usaldada neid kiireid hooldusi. Gaspre aja sain alles novembrisse, kui selleks ajaks töötab, siis lasen lihtsalt parameetrid veelkord üle kontrollida.

[jakim]

Mulle jääb arusaamatuks, miks on suletud ja 1x täidetud süsteemis selline ladestumine, pole enne kuulnud.

See on selles majas teine katel, kui eelmine välja vahetati oli selle mingi põhjus, võivad olla vana katla jäägid?

Teine küsimus on katla järgi ühendatud boileris, kas sellele on ka ette nähtud katlakivi eemaldus või mingi hooldus?

[Veikko]

Mulle jääb arusaamatuks, miks on suletud ja 1x täidetud süsteemis selline ladestumine, pole enne kuulnud.

See on selles majas teine katel, kui eelmine välja vahetati oli selle mingi põhjus, võivad olla vana katla jäägid?

Teine küsimus on katla järgi ühendatud boileris, kas sellele on ka ette nähtud katlakivi eemaldus või mingi hooldus?

Missugune see sodi välja nägi, kas ei olnud tegu katlakivi puruga. Kui vana see katel on. Kas on hoolduse käigus teostatud läbipesusi kuumale veele või küttepoolele. Kas toodab kuuma vett läbijooksuna.

[jakim]

Missugune see sodi välja nägi, kas ei olnud tegu katlakivi puruga. Kui vana see katel on. Kas on hoolduse käigus teostatud läbipesusi kuumale veele või küttepoolele. Kas toodab kuuma vett läbijooksuna.

Vesi on eraldi boileriga, sodi on selline must - rooste ja katlakivi segu ilmselt. Kuuma vett tehes tõstab ta tempi ca 85 kraadini, ilmselt siis ka seda tekkib. Arvestades katla osade ja töö hinda ei ole hetkel ilmselt vahetada midagi mõistlik - ilmselt peab uue katla poole vaatama. Olen nüüd katla veel paar korda läbi uhanud ja üldiselt töötab. Samas ei lahenda ka puhas katel ja töötav pump probleemi, et miinimumvõimsus on liiga suur - sellele majale sobiks katel, mis moduleeriks alates 2kW. Kaalun ka ÕV soojuspumbale üleminekut.

[Adlolf]

Tere!
Sellel katlal peaks olema Igavesetule hoidmise võimalus.
eco-nupp
eco-nupule nii kaua vajutades, kuni see süttib, saab valida
küttetoe ja säästurežiimi vahel.
Säästlik kütmine
Seade on konstrueeritud selliselt, et gaasikulu ja koormus
keskkonnale on võimalikult madalad ning mugavus võimalikult
suur. Gaasi juurdevoolu põletisse reguleeritakse vastavalt korteri
soojavajadusele. Kui soojavajadus väheneb, töötab seade väksema
leegiga edasi. Spetsialist nimetab seda protsessi
püsireguleerimiseks. Püsireguleerimise abil on
temperatuurikõikumised väiksed ja soojuse jaotus ruumides
ühtlane. Nii võib juhtuda, et seade töötab pikka aega, kuid kulutab
siiski vähem energiat kui mõni seade, mis end pidevalt sisse ja
välja lülitab.

[ping]

Kuuma vett tehes ei satu boileri tünnis olev sodi katla soojuskandjasse, need on boileris oleva soojusvahetiga eraldatud. ....

Õige ja siit saab järeldada, et sodi saab suletud süsteemiga katlesse tekkida ainult siis kui soojusvaheti või boiler lekib ühest kontuurist teise!
Või on ühendatud valesti, äkki on boileriks ühendatud põrandakütte puhverpaak?

Ei leidnud kuskilt numbrit hetkel oleva süsteemirõhu kohta ja veevärgi trassirõhu numbreid.
Teades neid saab süsteemi lekkimist katsetada.

[jakim]

Ei leidnud kuskilt numbrit hetkel oleva süsteemirõhu kohta ja veevärgi trassirõhu numbreid.
Teades neid saab süsteemi lekkimist katsetada.

Seega peaks boileri paagist vesi jõudma katlasse ja katlas pidevalt rõhk tõuseb? Seda õnneks või kahjuks ei ole.
Boiler on SO200 samuti Junkersi oma ja ühendatud nii nagu tehase skeem ette näeb, ilma täiendava tarbevee tsirkulatsioonita.

[ping]

Ei leidnud kuskilt numbrit hetkel oleva süsteemirõhu kohta ja veevärgi trassirõhu numbreid.
Teades neid saab süsteemi lekkimist katsetada.

Seega peaks boileri paagist vesi jõudma katlasse ja katlas pidevalt rõhk tõuseb? Seda õnneks või kahjuks ei ole.
Boiler on SO200 samuti Junkersi oma ja ühendatud nii nagu tehase skeem ette näeb, ilma täiendava tarbevee tsirkulatsioonita.

Kui ühendus on avatud, siis ei tõuse katla rõhk üle külmavee trassi surve ja külmavee trassi normrõhul 3bar ei rakendu ka kaitseklapp sest ülejääk läheb boilerisse.
Alanda katla rõhk 1 bar´ini ja vaata, et kas hakkab mingil ajal iseenesest tõusma. Mõõda vee kogus.
(Pilte pole jah.)