Päikesepaneelide hinnapakkumised

[new1]

Samamoodi nagu on vaja pinget hoida tarbimise korral, et koormuse all pingelang liialt suur ei oleks. Alajaamades on selle jaoks trafodel väikese pingevahega erinevad väljavõtted trafo mähistelt, vanasti muudeti neid käsitsi, alajaamade automaatikaga ma kursis pole aga ilmselt juba tänapäeval on enamikes alajaamades, kus vähegi rohkem tarbijaid see reguleerimine automaatne. Selle lülituse automaatseks saamine on nüüd küll kõige väiksem probleem üldse mis olla saab, võin kasvõi ise selle skemaatiliselt sulle valmis ehitada, kuidas alajaama trafo hoiab stabiilselt pinget etteantud väärtuse piires, kuigi tõenäoliselt on juba selline juhtimine seal kõigil vahel. Isegi mikrokontrollerit ei ole sellise asja jaoks tarvis, operatsioonivõimendite jms analoogelektroonika peal täielikult tehtav, saad hüstereesi ja mida kõike vajadusel timmida.
Ja no kurat, loe mu poste, saad asu misasi see pumphüdro energiasalvestus endast kujutab või samasugune puupea nagu xxx vend selle koha pealt? Hetkel täidabki seda eesmärki põhimõtteliselt mingi söejaam, millel on kütet rohkem all alati, kui reaalselt tarbimist taga. Nüüd kui mingi kõikumine võrgus ja natuke juurde vaja, siis saab sealt ahjus oleva lisakütte arvelt kohe võtta(ei selleks pole vaja paar tundi oodata, kuniks suurem kuumus ahjus, seal ongi alati reserv, mille tõttu saab kohe koormust lisada, ilma et generaator ülekoormuse tõttu seiskuks), ülejääki see jaam aga lihtsalt mingis ulatuses suudab "tühja käiata". Oleks akumulatsioonijaam vahel näiteks nädalase energiavaruga nagu vist leedus oli, ja taastuvaid tootmisi piisavalt taga, siis võiks rahulikult selle põlevkiviahju välja lülitada, kõik need kõikumised, üle ja puudujäägid lahendaks pumphüdro. Mingi suur akupank oleks selles suhtes kõige parem veel, kuna selle reaktsiooniaeg on hetkeline, millisekundites, pumphüdrol ja söejaamal siiski generaatori inerts ja kõik muu juurdekuuluv märkimisväärselt pikem.

Mis puutub sellesse peakaitsme ja korterite kaitsmete summa kaugest erinevusest siis räägi seda juttu oma xxx poistele kui tahad parem ja tee tähtsat nägu küsides, minu töö on seotud nende kilpidega igapäevaselt, enda majalgi on siin näiteks 25A korteri peakaitsmed kõigil 24-l korteril, aga peakaitse oli vist 125 amprit äkki mälu järgi, sinna auku midagi.

[new1]

Kolmefaasilised kõik kaitsmed, ei peagi olema, et kõik korraga saavad seda 25A sealt piiri peal tarbida, mõistliku tarbimise järgi pannakse see asi paika. Pumphüdro võiks olla kas siis põlevkivi tõttu nagunii hävitatud karjääris või siis kui railbalticut ehitama hakatakse, siis võetakse kuskilt karjäärist korralikult alusmaterjali ja peavad nagunii meeletu augu kaevama, siis kaks ühes kohe sinnasamma maa-alune pumphüdro kavandada näiteks. Maa-alusel pumphüdrol poleks mingit paisutamist/langetamist, kui mere lähedale saaks, siis täitevesi jookseks merest ja energia salvestusel pumbatakse tagasi merre. Minupärast tehku neid karjääre, ise elan küll linnas, idaviru põlevkivi kaevanduse tõttu nagunii üles songitud. Kokkuvõttes planeedi tervikvaatena lõpuks kõik sarnased lahendused käiku võtavad, siis üldine saaste ja fossiilide kaevandamise lakkamise korral ka kaevanduste arv üleilmselt väheneb.

[trebla]

Hoolimata peakaitse suurusest tarbitakse korteris siiski ainult niipalju, kui vaja, ülejäänud ajal on vool 0A. Maja tarbib üheagsustegur korda vähem kui korterite peakaitsete summa.
Tootmisel aga toodavad kõik sel ajal kui päike paistab täie rauaga, ehk niipalju kui on lubatud võrku anda pluss omatarbimine hetkel. Ja ühe kortermaja piires toimub see kindlasti sekundipealt ühel ja samal ajal.

Karjäärid on meil kahjuks vaid paarikümne meetri sügavused, mis viiks seadmete vooluhulgad ja veekoguse kohe 10x suuremaks kui minuviidatud 1,3 GW pumphüdrojaamal mille kõrguste vahe on 291 meetrit ja toogi suudab praktikas toota vaid 1,65 TWh aastas ehk sellega saab salvestada päevast elektrit ööseks, mitte suvist talveks.... Kaunase jaam on tootnud ilmselt max 670 GWh aastas , seda 100 m kõrguste vahe ja Viandenist 5x mahukama ülemise reservuaari abil https://lt.m.wikipedia.org/wiki/Kruonio ... trin%C4%97

Iga inimene paigaldab tulevikus omale küllaltki võimsa päikesejaama, et rahuldada oma tarbimise tipuvõimsust suurel osast aastast ja see maksab vähem kui auto, kuid kuna see seisks enamuse ajast kasutuseta nagu ka auto, siis oleks mõistlik sellega niipalju energiat kui võrgu läbilaskevõime võimaldab, üldisesse kasutusse tagasi anda... Oma autosid inimesed eriti miskipärast välja ei rendi... peale mõne üksiku.
Ja sellegi poolest oleks päikesejaama tööiga mitu korda pikem kui jõude seisval autol...
Sõiduautosid olla meil 700 000. Kui palju on veel hetkel päikesejaamu...?

Kuna meie võrk on praktikas võimeline täna 10 TWh aastas Narvast üle Eesti laiali jagama, siis ei tohiks olla probleemiks sellega ka aastas 1 TWh teistpidi kokku korjata ja sinna planeeritavasse 500 m sügavusse graniidikaevandusse salvestada. Kuid sellega saab katta siis vaid ööpäevaseid puudujääke.
Öine energia muidugi muutub pumphüdrojaama lisamise tõttu kõvasti kallimaks, seega osaliselt hakkavad seda katma ka peagi sinnasamasse lõpptarbimise tootmisseadmetesse lisatavad väikesed akud...

Pole vaja seda tootmist-tarbimist pidevalt Eesti pinnal tasakaalu ajada.. vaja on suuremat võrku, siis ühtlustuvad need valutumalt...

[new1]

Parem lahendus, kui nafta või põlevkivi ahju loopimine, vähemasti ei tule maapõuest co2 pidevalt aktiivsesse süsinikuringi juurde, ent seda kasvatatavat energiavõsa ei ole piisavalt, et kõik selle arvelt ära majandada, seega jah poolik lahendus.

Kortermaja katustel linnas päikeseenergia tootmine tarbitakse põhimõtteliselt 500m eemal asuvas kaupluses või büroopinnal kusagil kohe ära, Kui oleks enamike majade katustel paneelid, isegi siis kõrgepingeliinipidi tagasi siit narva poole ei läheks midagi, pigem tilguks midagi juurde. Linna siseselt läheks kõik kohe käiku, võibolla mingite suurte pühade perioodil tekiks ülejääk. Selle pumphüdro ehituse kohapealt muidugi pole kuigi kindel, kas oleks üldse mõtet või tasuks oodata ja vaadata mis see akude hind tegema hakkab siin nii 10 aasta perspektiivis. Kui tootmine käima läheb ja hinnad tõesti 30-40 dollarit kWh ja tsüklid sinna 5000+ (tesla powerwall lubab tegelikult praegugi juba 5000 tsüklit garanteeritult), siis langeb kWh salvestushind juba nii madalaks, et oleks mõtekam ehk investeerida ja osta üks korralik akupank,, õigemini kavalam vist igasse linna alajaamade juurde ära hajutada väiksemate pankadena. 500 tsüklit, oletame et iga päev laeks nullist maksimumini, siis põhimõtteliselt 15 aastat oleks muretu, kuniks ehk uuesti tuleks investeerida.

[new1]

Erinevate kõrgepingeliinide otsas ikka pole, mis narva poole jooksevad. Ja kui üks kaubanduskeskus on kuidagi pika ringi otsas, siis teine või kolmas või neljas ikkagi on olemas, kes toodangu kohe ära võtaks.

[Kalvis]

See on tõsi - elektri tootmine tarbija juures vähendab liini ülekande kadusi. Need polegi väikesed, peaaegu 10%. Eriti kui mõelda, et elekter tuleb siia uutes oludes Norrast.
Hajuselektri võrk on ses mõttes isereguleeriv - Kui mina toodan ja Naabrimees tarbib siis liigubki elekter minu juurest naabrimehe juurde.

[trebla]

Just.
Kõigil on tootmisvõimsus pinge all aga võrk võtab sellest vaid niipalju kui on vaja.
(10 aasta pärast on igal teisel seal veel aku kah kõrval)
Ehk siis reservi hoiab kuumana Päike.
Vähemalt on see juba täna tehtav kuni 45 °-50 ° laiuskraadini, kus elab rohkem kui 90 protsenti Maa rahvastikust. Vast rohkemgi kui 95 protsenti .

Nagu praegu võiks olla autodega - meil on 700 000 neljakohalist sõiduautot aga ainult 1,3 miljonit potentsiaalset sõitjat.
Kui nõudlus on suur, läheb mõni mees Uberit sõitma... ° soovitavalt naabrimees, sest temal on kõige lähem tulla.

[xxx111]

Mul oleks siin kõlanud „tuleks teha“ ettepanekute (PV igale katusele, pumphüdro, akud jms) taustal paar küsimust…
- Kas PV igal katusel on kohustus?
- Kui on kohustus kas finantsvahendid eraldab kohustaja või tuleb kohustatul endal leida?
- Kui eraldab kohustaja kas siis finantseerimiseks rakendatakse maksud?
- Kui finantsvahendid tuleb leida kohustatutel ja kui ei leia siis järgnevad sanktsioonid?
- Kas akudega sama asi?
- Kelle kohustus oleks pumphüdro? Mingi riigifirma? Finantseeritakse kuidas? Maksud?

[trebla]

Võrgust võetav öine elekter ja võrgutasu (seoses võrgutarbimise vähenemisega) lähevad nii kalliks, et kõik panevad vudinal omale paneelid ja akud üles.
Tootjad teatavad järjest kes 2 kes 5 GWp aastavõimsusega uute tehaste valmimisest. Seega nõudlust on...

https://www.pv-magazine.com/2020/10/14/ ... y-markets/

[xxx111]

Võrgust võetav öine elekter ja võrgutasu (seoses võrgutarbimise vähenemisega) lähevad nii kalliks, et kõik panevad vudinal omale paneelid ja akud üles.
Tootjad teatavad järjest kes 2 kes 5 GWp aastavõimsusega uute tehaste valmimisest.
Seega nõudlust on...

Seega midagi kohustuslikku Sinu ettepanekud ei sisalda?

[trebla]

minu omad küll mitte...
täitsa vabatahtlikult upitasin omale sel suvel paneelid küünikatusele...
20x23 kg... ja katusekalle 45°.
Enam nii ei tee.. edaspidi lisaks panen maa peale ...


Mida vähem teie neid panete, seda kõrgem on päevane elektrihind ja seda rohkem mina teenin...

[xxx111]

minu omad küll mitte...

Selge, rohkem küsimusi ei ole...

[xxx111]

minu omad küll mitte...

Selge, rohkem küsimusi ei ole...

Siiski üks on: ega Sinu visioone ei näe ette Sinu doteerimist tarbijate taskust?

[trebla]

Kui sa viitsid ette võtta ja lugeda läbi minu 12 aasta postitused siin foorumis, siis ma olen korduvalt väljenanud seisukohta, et Eestis ei peaks taastuvenergia toetusi maksma, sest :

a) me oleme nii pisikesed ja meie mahtudest ei olene maailmas miskit, meie hääl kuskil kliimakonverentsil mõjutab maailma 30 korda rohkem kui meie raha, sest me oleme 1 maailma 200-st riigist , ehk siis pool protsenti. Rahvaarvu ja GDP poolest aga jääme alla promilli.

b) Samas me kuulume 0,5 protsendi poolusele kõige lähemal elavate inimeste hulka ja meil siin on tõesti vahel kütta vaja. Taastuvenergia tasuvus jõuab enne kätte (tglt on juba jõudnud) neil 99,5 protsendil inimestest, kes meist ekvaatori pool elavad.
Selle asemel et end siin lolliks maksta, tuleks näpuga näidata nende peale kes kuskile kõrbesse (meie poolt muide kinni makstud) naftast aetud elektriga jahutatavaid linnu ehitavad ja nõuda neilt saastamise lõpetamist, mitte aga kummardada ja tänada veel takkaotsa, et nad seal MM-e on nõus korraldama.
Järgmiseks teevad nad seal taliolümpiamängud...

Aga kui meie seaduseandja ja valitsus sellegipoolest on otsustanud raha vägisi ukse alt sisse toppida, siis ei jäta ma seda vastu võtmata...
:
Palju asju tehakse maksuraha eest, nii põlevkivijaamu kui uusi elektriliine.
Kui efektiivselt riik ise seda aga teeb, see on omaette teema.

Kui veidi googeldada siis tuleb välja, et EE omanduses olevate tuuleparkide tootlus aastas on olnud u 2 kWh vati kohta, eraettevõtjatel aga 3 ja rohkem...

[xxx111]

Kõik arusaadav - küsimus oli täpsustuseks
Ning arusaadav on ka see, et "kui antakse siis võetakse vastu"

[new1]

Kui näiteks on üks linn eestis, mis on ladunud oma vabad katusepinnad kenasti paneele täis, päevane tarbimine näiteks 100MW, kohapealsed paneelid toodavad oletame 50MW ja teine 50MW jookseb narvast juurde. Energia liigub kaablis teadupärast ühesuunaliselt, ei saa olla variant, et 50MW tuleb narva suunas linnale juurde, ent keegi saboteerib seal mingit kontrollerit ja saadab siiski mingi osa narva poole tagasi. Üldpildis jääb see energia siiski kohapealses ringis käiku. Kui veel omakorda linnade vahelised liinid seal veetud, siis muutub pilt küll mõnevõrra segasemaks, ent üldplaanis jääb siiski kohapealne tarbimise variant kehtima.

Ja uutele elamutele, mis ehitatakse, võiks paneelide kohustuslikus korras lisamise nõue siiski peal juba olla energiaklassi tingimuse osas. Lihtsalt korteri ostu ajal maksad selle 500-1000 eur korteri pealt rohkem ja asi liigub siis iseenesest paremuse suunas ajapikku. Näiteks linnas alates 3 korruselistest kortermajadest võiks see paneelinõue peal olla, sellistes kõrgustes korterite katusepinnad üldiselt puudest jms teemast kõrgemal ja kenasti saaks raisatud pinda energia tootmiseks kasutada. Kusagil maal uute eramajade ehitusel see nõue ilmselt poleks vajalik, kohapealset lähedalasuvat tarbimist päevasel ajal miski tööstuse,büroode,kaubanduspindade jms näol üldiselt pole ja majaomanikud vabatahtlikult niigi ise laovad juba seda tootmist sinna nii palju enese tarbimise katteks, et päevasel ajal tekib seal hajusas võrgus niigi ülejääk. Või siis linnas, kui ise ei taha oma katusele paneele panna millegipärast, siis oleks kohustus katusel olevate seadmete disaini osas sobiv pind valmisolekuks paneele paigaldada sinna ja kohustus anda katusepind paneelide paigaldamiseks investeeringu korras kas mõnele eraisikule või siis energiaettevõtele. Teadupärast suurtootmise hoonete katustele või vabadele pindadele juba praegu energiaettevõtted vabatahtlikult ise paigaldavad oma finantsidest sinna suured paneelide pargid, kuna see on juba praegu energiaettevõttele kasulik, kui saab seal katusel toota ja päeval toodetu kohe ise otse kliendile müüa. Sama nõue peaks siis linnas tarbijate külje all asuvatel hoonetel olema.
Isegi olen mõelnud ja plaani pidanud, et mis oleks kui ise paigutaks siin korterelamus oma maja katusele need paneelid miski 10kW jagu ja oma korteri arvesti alt müüks võrku. Selleks pean hakkama aga korteriühistuga jändama, kõigi nõusolekud ilmselt saama ja siis, kui ühel heal päeval korteriomanikud avastavad ja kuulevad kuskilt naabermajadelt, et ohhoo, tõesti on kasulik see investeering paneelidesse, kommunaalide elektriarve nullisolek pluss võrku müük muutub kõigi silmis tasuvaks ja tahavad katusepinda siis ühistootmiseks vabastada? Siis koristagu mina oma kola sealt maha ja pidu läbi? Jama variant sedasi. Peaks olema 25 aastaks vähemasti siis paneelidesse investeerijal seal õigus oma tootmist majandada. Teine küsimus on selles, mis siis saab, kui ära kolida otsustaks siit korterist. Paneelid võiks saada siiski enda nimele niiöelda alles jätta ja üldvõrku edasi müüma jääda. Võibolla peaks selle katusepinna ja energiatootmise seal ainult riiklikule energiaettevõttele jätma, ent siis poleks jälle tegu vaba turumajandusega ja tahtmise korral võiks siiski kõrvaline isik ise seda teha saada. Oleks tegelikult päris soodus variant, niiöelda maa/tootmispind oleks tasuta käes ja ainult paneelidesse investeerimise vaev ja tootmise tulu endale korjamine, kui näiteks xxx sugused vastu raiuvad hambad ristis, et ei taha, ei taha, sel juhul katusepind tasuta 25+ aastaks selle kätte kasutusse, kes jällegi tahab.

Energia salvestamise osas selle pumphüdro võibolla siiski kõrvale jätma ja vaikselt hakkama jooksvate investeeringute käigus, kui akupakid aina odavnevad neid tesla powerpack laadseid putkasid lihtsalt sujuvalt linnade alajaamade alale paigutama, oleks ka salvestusreserv linnas sees kohe põhimõtteliselt olemas.

Lisaks vaatasin veel selle aasta veebruarikuu küttearve näite, sealt kajastub, et olen 0,5 midagi MWh soojusenergiat kütteks kulutanud. see tähendab, et katlamajas on vähemalt 0,6MWh jagu kuus soojusenergiat ahju ajatud. Kui selle kütmise kõrvalsaadusena nüüd elektrienergiat koostootmisjaamana oleks toodetud, siis oleks saanud ainuüksi minu kütte tarbimise pealt toota ca 200kWh kuus elektrienergiat, mis on poole suurem kogus, kui ma ise kuus tarvitan. Vee soojendamiseks kuluvat soojusenergiat ma siia juurde veel ei arvestanud ,see ilmselt läheks veel eraldi juurde. See elekter, mida sooja tootmisest saaks toota koostiootmisjaamadega kusjuures ei nõuaks mingisugust lisa ahju loopimise näol, kõtta nagunii vaja ja puhas kõrvalsaadus, mis tagaks nii minu elektrienergia vajaduse, pluss jääks veel pool üle tööstuse või kelle iganes jaoks, ei tasu unustada, et tööstushooned linnas sees samamoodi kütavad enda pindasid ja nende endi kütte pealt tekiks niisamuti kõrvalsaadusena elektrienergia, mis külma aja katet pakuks. See aasta oli veel märkimisväärselt soe talv aasta alguses, vaatasin eelmise kuu küttearvel numbreid ja seal oli 0,3MWh, see tähendab, et septembrikuu oleks juba tootnud korteri kütmise kõrvalsaadusena elektrit sama palju, kui ma kuus siin kohapeal kulutan. Kokkuvõtvalt tuleks koostootmisjaamadesse investeeringuid suurendada põlevkivijaama ülalpidamise kulutuste arvelt, mis nüüd mingi hetk peaks ära kukkuma, kõik suuremad katlamajad ümber ehitama ja suudaksime ise end hajusa tootmisega sedasi samamoodi energiaga varustada.

[Urmas]

Isegi olen mõelnud ja plaani pidanud, et mis oleks kui ise paigutaks siin korterelamus oma maja katusele need paneelid miski 10kW jagu ja oma korteri arvesti alt müüks võrku. ... bla-bla-blaa

Unistaja metsateel! Unusta ära, sest kortermaja katus on absoluutselt kõigi ühistu liikmete ühisomand ja sinna oma isiklikku tootmist üles panna ei luba terve mõistusega ühistu liikmed. Tegelikult piisab ühest liikmest, kes on vastu sinu äriideele ja ei luba sul katust lõhkuda.

[new1]

Kunn, kui midagi ei klapi sinu arvates, siis vasta konkreetsemalt, mitte nii umbmääraselt.

Urmas, tean et see ei toimiks sedasi, ja mis katuse lõhkumisest sa siin sonid, kui kattematerjali ainsatki ava/kinnitust ei pea selleks puurima, madala kaldenurgaga lamekatusele mõeldud paneelide kinnitused püsivad seal kiviraskustega(tormipurustuste jms vastu on kindlustus). Seetõttu tulekski siis katusepind energiaettevõttele kasutada anda, kui ise ei tahaks nõuetele vastavat tänapäevast hoonet ehitada.

Kõige parem oleks muidugi kohe ehituse käigus lamekatuse all asuvale üldiselt betoonist õõnespaneelidele paneelide kinnituseks mõeldud postid välja tuua ja siis nende postide ümbert see tõrvapapp sinna külge küpsetada.

[xxx111]

Personaalselt olen vastu ainult kohustuslikkusesele - sest pole nii rikas, et raha maha visata (ja ei ole mulle mõtet rääkida kui tasuv - las ma otsustan oma raha üle ise)
Mis teised teevad ja palju PV-sid, pumphüdrosid, hüdropumpasid, akusid jms paigaldavad või mitte paigaldavad ja palju sealt teenivad või ei teeni pole üldse oluline
Samuti olen vastu sellele, et kellegi ärile - tsiteerin:
- "ohhoo, tõesti on kasulik see investeering paneelidesse"
- "on juba praegu energiaettevõttele kasulik"
peaks kõikide tarbijate taskust peale maksma
Ning loomulikult tuleb arvestada, et korteriühistu liikmed on võrdsete õigustega
Ükski asi pole teistest niipalju "õigem", et siin peaks mingi omaniku õigused olema suuremad kui teistel - sellised erandid on juriidiliselt võimatud ning lisaks väga ohtlikud pretsedendid
Soovid KÜ maja katusele PV parki - sõlmi lepingud ja maksa teiste omanike pindade eest renti (nii nagu ikka)

Treblaga leidsime ilusti ühise keele
new1-ga oleme ka juba pisut lähenenud

[new1]

xxx, sel juhul kompromiss ja loovutus riiklikule energiaettevõttele, kui ise ei taha/raatsi selleks investeeringut teha, kes kõigi hüvanguks puhtama energia tootmiseks investeerivad selle sinu eest. Samaoodi nagu elektriliinid jooksevad üle eramaade, lihtsalt riiklik huvi üleüldise heaolu ja süsteemi toimimise jaoks.

[xxx111]

Kõige parem oleks muidugi kohe ehituse käigus lamekatuse all asuvale üldiselt betoonist õõnespaneelidele paneelide kinnituseks mõeldud postid välja tuua ja siis nende postide ümbert see tõrvapapp sinna külge küpsetada.

See kohe kindlasti pole parim viis PV paigalduseks...

[xxx111]

xxx, sel juhul kompromiss...

Kui kompromiss siis õiglase talumise tasu eest ning kõikide sinna juurde kuuluvate kasutaja kohustustega...

[new1]

Toon sulle siis äärmislet lihtsustatud näite. Võtan näiteks autoaku ja panen sellele tarbijaks 50W esilaterna pirni ja lülitan vooluringi. 50W jookseb kenasti akust pirni suunas. Nüüd on väline toiteplokk aku pingest kõrgema pingega, ütleme 15V ja 2A voolupiiramise funktsiooniga. Pistan selle toiteploki lisaks otse elektripirni kontaktidele, ütle nüüd kas mul on võimalik akut sedasi laadida? Kui väidad et on, siis pista ampermeeter vahele ja tee mõõtmised ning näita mulle ka.

[new1]

xxx, hoone ehitusel teha kohe siis parim viis ettevalmistuseks ära, mis on parim viis kinnituseks. See kuulugu(äkki juba kuulub isegi) energiaklassi osana uute hoonete ehituse juurde, et paneelidel olgu seal koht olemas. Tänapäevane energiatootmine peakski olema hajutatud ja mitmekesine ning seal kus seda on võimalik tänapäevaste tehnoloogiate juures jooksvalt ja mugavalt teha, siis olgu uutel hoonetel teatud kasutustingimuste juures nende rakendamine ka tehtud, või siis ära ehita üldse moodsasse linna keskkonda uusi arendusi, kui mingeid eelmise sajandi energiaklassil ja lahendustel sobimatuid lahendusi tahad siin juurutada.

[trebla]

Korteriühistu on ühistegevuslik ettevõtmine, miks sa tahad ühist pinda ainult oma huvides kasutada.
Räägi ühistukaaslastega läbi ja pange paneelid ühistu raha eest ja tulud tulevad ühistule ühiselt.
Ja ega ainult katusega piirduma ei pea... Ka seintele saab panna, kui arhitektuurselt sobib ...Alustada võiks näiteks täismustadest paneelidest rõdupiiretena... ?
Ja liigutakse selles suunas, et aknaklaasid toodavad ükskord energiat. Korteri aknad ehk jah võiks siis korterile energiat toota, trepikoja omad aga kogu ühistule.?
Muide.. just SELLEKS see kuni 50 kW väiketootjatele toetuse võimaldamise pikendamine kaheks aastaks tehtigi...mitte et EE peaks vaevlema põlluhektari sajaks kinnistuks lahkumõõtmisega...

Mõned ühistud on kuuldavasti pööningud korteriteks ehitanud ja nende müügist või väljaüürimisest saadavat raha kasutatakse ühistu arendamiseks...
Ühistegevuses peitub jõud ! ja korteriühistu elu võib olla lill..

noh ja ärge unustage tasuvust sealjuures...

Suures korteriühistus muidugi on kuuldavasti vahel ka mõningaid möödarääkimisi ja kommunikatsiooniprobleeme... ise kolisin eelmise sajandi lõpul paneelmajast minema omaette ...ei mäleta enam hästi, kas meil oli.... või kas meil selleks ajaks ühistu üldse jõuti moodustada... vist mitte...