El. põrandaküte vannitoas - kas vajalik?

[Kkadri]

Tere,

Hakkan vaikselt korteris vannituba remontima, mis asub sellises vanemat sorti puumajas. Hetkel on vannitoas elektriline põrandaküte. Hakkasin aga mõtlema remondiplaani tehes, et kas on üldse mõtet seda põrandakütet sinna uuesti panna (sundventilatsioon on juba olemas). Kas kellelgi on soovitusi/kogemusi vannitoa põrandakütte teemadel puitmajas? Korter on teisel korrusel.

[Kalvis]

Enamus, kellel põrandaküte on, on see välja lülitatud. Mõnikord need pehmed ja saledad olevused on väga nõudlikud, tahavad talvel sooja põrandat ja sooja vannituba siis nagu on korraks mõte sisse lükkamiseks olemas.

[aero]

Hakkan vaikselt korteris vannituba remontima, mis asub sellises vanemat sorti puumajas. Hetkel on vannitoas elektriline põrandaküte. Hakkasin aga mõtlema remondiplaani tehes, et kas on üldse mõtet seda põrandakütet sinna uuesti panna

Kui praegu on see olemas siis jõuad veel oma nahal ära proovida, kuidas on küttega vs ilma. Vajadus selle järgi on subjektiivne - kuidas vannituba kasutatakse (vann või dušš), kui sooja ruumi keegi soovib, kui soe püsib ruum ilma põrandakütteta. See omakorda sõltub mitmest asjast
- mis su vannituba kütab? Käterätiredeleid on erinevas suuruses. Sealt võib läbi käia tarbevesi või küttevesi. Viimane variant on kütteperioodil efektiivsem
- kas ruum on keset maja või välisseina ääres
- kui intensiivne on vendi väljatõmme

Vannitoa soojendamiseks on muid võimalusi ka. Olen kunagi näinud ahiküttega korteris avara vannitoa seinal soojuskiirgurit. Seda lülitati vaid vajadusel, tegi jahedas lahtiriietumise mugavaks ja el.kulu kokkuvõttes palju väiksem kui põrandat küttes. Guugelda soojuskiirgur vannituppa. Neid paneele on suht lihtne hiljem lisada. Vajad vaid seinapinda ja toidet. Nt peegliga integreeritud. Ruumist veidi soojem peegel ei higista kui vannituba korraks väga niiskeks läheb.

[ping]

Hakkan vaikselt korteris vannituba remontima, mis asub sellises vanemat sorti puumajas. Hetkel on vannitoas elektriline põrandaküte. Hakkasin aga mõtlema remondiplaani tehes, et kas on üldse mõtet seda põrandakütet sinna uuesti panna

..Vannitoa soojendamiseks on muid võimalusi ka. Olen kunagi näinud ahiküttega korteris avara vannitoa seinal soojuskiirgurit. Seda lülitati vaid vajadusel, tegi jahedas lahtiriietumise mugavaks ja el.kulu kokkuvõttes palju väiksem kui põrandat küttes. Guugelda soojuskiirgur vannituppa. Neid paneele on suht lihtne hiljem lisada. Vajad vaid seinapinda ja toidet. Nt peegliga integreeritud. Ruumist veidi soojem peegel ei higista kui vannituba korraks väga niiskeks läheb.

Kvartstorudega, seinale kinnitatavaid vannitosoojuskiirgureid või laste mähkimislaua soojuskiirgureid leiab hästivarustatud poodides alates 20eur ja toimetavad küll.
Plaatkiirgurid on "moodsamad" ja kordades kallimad ning liiga võimsad väikse ruumi jaoks.

[Küülaline]

vannituba remontima ... on vannitoas elektriline põrandaküte

Miks selle põrandakütte peab remondi käigus likvideerima?

Enamus, kellel põrandaküte on, on see välja lülitatud. Mõnikord need pehmed ja saledad olevused on väga nõudlikud, tahavad talvel sooja põrandat ja sooja vannituba siis nagu on korraks mõte sisse lükkamiseks olemas.

See on ikka täiesti jabur jutt. Mul on küll duširuumis (mitte vannitoas) ja eesruumis elektripõrandaküte nii talvel, kui suvel sisse lülitatud juba 20 a. Parajalt sooja põranda korral ei vaja ruum mingit muud kütet.

[Kalvis]

Maitse asi aga enamus loeb siiski oma elektriarvet. Kui vannituba on 24/7 küttes siis on reeglina maja küttesüsteemiga - st. vannitoas on keskkütte baasil küttelahendus.

[aero]

vannituba remontima ... on vannitoas elektriline põrandaküte

Miks selle põrandakütte peab remondi käigus likvideerima?

Enamus, kellel põrandaküte on, on see välja lülitatud. Mõnikord need pehmed ja saledad olevused on väga nõudlikud, tahavad talvel sooja põrandat ja sooja vannituba siis nagu on korraks mõte sisse lükkamiseks olemas.

See on ikka täiesti jabur jutt. Mul on küll duširuumis (mitte vannitoas) ja eesruumis elektripõrandaküte nii talvel, kui suvel sisse lülitatud juba 20 a. Parajalt sooja põranda korral ei vaja ruum mingit muud kütet.

Kui kogu elamine on elektriküttel, siis pole vahet. Aga kui korteri põhiküte on soojuspump vm oluliselt soodsam lahendus, siis pole majanduslikult mõistlik vannituba elektriga kütta. Kui suur lisakulu see on ja kas mugavus kaalub selle lisakulu üles, on individuaalne.

[Prill]

Enda esimese korruse remondi aegu sai wc-pesemisruumi põrandasse osaliselt (seal kus kõndima mahub) elektriküttekaabel põrandasse ja termostaat seinale, sest tungivalt soovitati, kus keraamilise plaadiga kaetud betoonpõrand kipub jala all ebameeldivalt külm olema ja sellist põrandakütet nimetatakse mugavuskütteks. Minul on tahkeküttekatel ja pesemisruumis keskkütte radikas põhikütteks. Aga katelt nagu iga kehvema suusailmaga kütte ei viitsinud panna ja sel juhul on hea, kui pesemisruum natuke soojem on, muidu naine ja lapsed hakkavad kohe virisema kui pesemast tulles külm on aga kui põrand soe, tundub kogu ruum soojem.
Teise korruse pesemisruumi väljaehitamisel sai samuti elektriküttematt põrandasse ja hoiab aastaringi põranda sooja. Pesemisruumi ehituse-remondi maksumusest on see põrandaküttematt+andur+termostaat pisku ja mina paneks ka edaspidi, kasvõi igaksjuhuks. Esimese korruse kaabel oli mälu järgi 200W võimsusega ainult ja taga on läbi termostaadi ehk praktikas suht harva näen, et tuluke põleb ja kaabel kütab. Kui on mure elektrikulu pärast saab alati termostaadist kütte välja lükata, samas positiivne nüanss võiks ilmneda, kui elamine tuleks pikemaks perioodiks tühjaks jätta, võib see niiske ruumi põrandaküte toimida külmavalvurina, kus hoiab ruumi temperatuuri pluss poolele, et vesiklosett ega kraanid ära ei külmuks.
Pesemisuurmid WC-d on tavaliselt suht pisikesed ruumid ja otseelektri põrnadaküte ei tohiks pankrotti viia, on vaks vahet kas kütta elektriga 2m², 60m² või 200m² - paari ruutmeetri puhul elektrikuluga hirmutamine tundub pisut kohatu.
Tean isegi ühte üksikut pensionäri, kes kütab odava elektripuhuriga, kui uurisin, kas kalliks ei lähe, tuli välja kaval süsteem, kus selle asemel, et sügise rõskuses hakata kütma tervet korrust (suur ahi kütab kolme tuba + köök) on kasulikum puhuriga kütta väiksemat tuba, kus peamiselt aega veedab ja magab.
Kogu elamise elektriarve jäävat uskumatu 5-7€ vahele.
Nii, et kõik oleneb asjaoludest aga otseelekter võib teatud oludesse hästi sobida.

[trebla]

niisama umbes elektrikulu üle arutamise asemel on kindlam see ära mõõta.....

Mul on nii ~12 m² vannituba millel 2,5 välisseina ja aken.
Majas elektriküte, vannitoas põrandaküte ja sellel oma arvesti

Aastakulud 1332, 2197, 2173, 1869, 1036 kWh.
5 aastaga 8600 kWh.
10% kogu maja elektrikulust.
Keskmine el. hind 5 aasta jooksul 11 senti/kWh

Naine keerab peale, mina keeran maha.
Kui oleks paremini soojustatud värk siis läheks ilmselt vähem

[ping]

niisama umbes elektrikulu üle arutamise asemel on kindlam see ära mõõta.....

Mul on nii ~12 m² vannituba millel 2,5 välisseina ja aken.
Majas elektriküte, vannitoas põrandaküte ja sellel oma arvesti

Aastakulud 1332, 2197, 2173, 1869, 1036 kWh.
5 aastaga 8600 kWh.
10% kogu maja elektrikulust.
Keskmine el. hind 5 aasta jooksul 11 senti/kWh

Naine keerab peale, mina keeran maha.
Kui oleks paremini soojustatud värk siis läheks ilmselt vähem

Inimestel on erinev haare, taustsüsteem ja arusaamad.

Üks arvab, et peldiku põrandasse 2000kWh aastas kulutada pole palju, aga teine kulutab terve maja koguelektrit 5500kWh aastas (valgus, küte, soe vesi, vent).

Mis rikkale loomulik, see vaesele imelik.

[pikk88]

Eks majad ka erinevad. Elasin puumajas, umbes 75 ruutmeetrit. Kuus oli elektrikulu keskeltläbi 20 eurot. Ja mul vajus kunagi suumulk lahti kui kuulsin, et sõber umbes samasuures majas kulutas elektrile umbes 75 eurot kuus. Vahe oli selles, et temal oli nn euroremonditud puumaja kus oli sees nii põrandaküte kui ka õhksoojuspump koos sauna ning eletrikerisega. Minul oli kütteks kaks ahju. Tänapäeva mõistes remontimata maja, kuid elamine soojem kui sõbral, sest ei pidanud villaste sokkidega toas passima.

[ping]

Eks majad ka erinevad. Elasin puumajas, umbes 75 ruutmeetrit. Kuus oli elektrikulu keskeltläbi 20 eurot. Ja mul vajus kunagi suumulk lahti kui kuulsin, et sõber umbes samasuures majas kulutas elektrile umbes 75 eurot kuus. Vahe oli selles, et temal oli nn euroremonditud puumaja kus oli sees nii põrandaküte kui ka õhksoojuspump koos sauna ning eletrikerisega. Minul oli kütteks kaks ahju. Tänapäeva mõistes remontimata maja, kuid elamine soojem kui sõbral, sest ei pidanud villaste sokkidega toas passima.

Kuna puudega köetavad ahjud ei tarvita elektrit siis ei maksaks neid niisama lihtsalt "koguenergiatarbeelektriteemasse" võrdluseks tuua.
Kuna 1kg puid annab põlemisel ca 4kWh sooja, siis puuahje koguenergia teemasse tuues peaks puukoguse (või küttegaasi) teisendama ka samadesse ühikutesse.

[Küülaline]

1kg puid annab põlemisel ca 4kW sooja

Loomulikult on soojuse (energia) mõõtühik on kWh, kW on võimsus. Muidu arv ise on õige.

[ping]

Tere,

Hakkan vaikselt korteris vannituba remontima, mis asub sellises vanemat sorti puumajas. Hetkel on vannitoas elektriline põrandaküte. Hakkasin aga mõtlema remondiplaani tehes, et kas on üldse mõtet seda põrandakütet sinna uuesti panna (sundventilatsioon on juba olemas). Kas kellelgi on soovitusi/kogemusi vannitoa põrandakütte teemadel puitmajas? Korter on teisel korrusel.

Teemasse kah. Põrandaküte on vajalik kui majas on väiksed lapsed (küll kunagi tulevad) ja suurendab kinnisvara müügiväärtust.
Elektriga põrandakütte ehitusmaksumus pole suur ja selle mittetegemine ei anna uue põranda tegemisel olulist kokkuhoidu.
Väljalülitatud elektrikütte jooksevkulu on praktiliselt 0raha.

Kõige tähtsam on teha "ühe ruumi põrandaküte" nii, et kalli raha eest ostetud elekter ei hakkaks kütma keldrit või naaberkorterit ning ei kujuneks maja põhikütteks, kui odavam põhiküttesüsteem on olemas.

[xxx111]

Vannitoa põrandaküte on mugavusküte
Ise (koos perega) pead ju otsustama kas meeldib jala all "soojem kui tavaline" või mitte
Lastele isiklikult seda küll otseselt vajalikuks ei pea ning kinnisvara müügiväärtuse suurenemist lähtudes sellest kuigi realistlikuks ei pea

[Küülaline]

Vannitoa põrandaküte on mugavusküte

Sellest loogikast lähtudes on üldse kogu küte "mugavusküte", soojas toas on tõesti mugavam olla, kui külmas toas. Minu pesemisruumides muud kütet, kui elektripõrandaküte ei ole ja kui see välja lülitada oleks väga ebamugav.

[pikk88]

Tõsi, see jäi mainimata, et ka küttepuude kulu oli mõlemal majal ümmarguselt 10 rummi aastas. Lihtsalt sõbral oli elektrikulu 50 euri suurem, kui minul. Arusaamatust ja üllatust tekitaski see, et kuhu ta selle 50 euri eest elektrit kasutas. Samakaajamisega ta minuteada ei tegelenud.
Aga Kadril ju kogemus põrandakütte omamise koha pealt olemas. Kui uues vannitoas on rajamise kohalt kahtlusi tekkinud siis ega seda kütet vist väga palju ei kasutata? Seda, kuipalju, teab ilmselt vaid Kadri ise. Nüüd mõtlegi palju selle kütte rajamine maksma läheb ja kuipalju sa seda reaalselt kasutad. Kas investeering tasub ennast ära või ei? Ja vastavalt sellele ka toimi.

[võhik]

olen omal ajal näinud korterit kus vannitoa põrandakütet kasutati nagu korteri põhikütet ja rohkemgi veel... suvel pidi lausa aknaid lahti hoidma, sest nende eesmärk oli aastaga arvestile ring peale ajada...
Sarnased ajad võivad tagasi tulla teisel kujul... nimelt kui omatoodetud elekter miskit ei maksa....