Betoonkrae kui korsten läheb läbi puidust vahelae

[Äärenurk]

Kuidas toetatakse puidust vahelaest läbi minekul betoonkrae korstnale? Kas korstakivide asemele valatakse täielikult krae kõrguses betoon (betoon puutub suitsugaasidega kokku), pool kivi laiusest eemaldatakse ja krae hakkab sinna toetuma (betoon enam suitsugaasidega kokku ei puutu) või valatakse krae täielikult ainult korstna ümber ja see seisab üleval ainult tänu sellele, et on korstna külge kivistunud?

[ifffff]

Ma valaks ümber. Valu kohas laoks ennem kivi suts tühjema vuugiga, et paremini kinni jääks.

[dumbuser]

Miks seal üldse krae peab olema ?

[RaJy]

Vanasti jah valati, erinevad meistrid tegid erinevalt, enamasti laoti üks rida servi kivi. Tänapäeval lahendatakse see sõlm tavaliselt tulekindla villaga.

[ifffff]

Ainult villast on vähe. Mingi metallkonstrui käib ka asja juurde. Midagi peab ju ka korstent püsti hoidma.

[ahjuke]

Betoonkatik on rumalus.Vanad majad just katiku juures pigikraed sooja ja külma tsooni üleminekukohas,ilma betoonkraeta pole.

[Toby]

Võid ju krae koha vuugid tõesti väljast tühjemad jätta. Ise olen enne krae valamist kraesse jääva korstna nurgad maha (ära) löönud. Tugev betoon ja kivistumisel väheke niisutada, küll ta püsib.

[RaJy]

Ainult villast on vähe. Mingi metallkonstrui käib ka asja juurde. Midagi peab ju ka korstent püsti hoidma.

Tavaliselt laotakse korsten loodi - ehk peaks nagu ise püsti seisma. Ühe poole-kivilõõriga jääb võibolla tõesti liiga kipakas, et ise püsti seista, aga normaalne korsten peaks püsima.

[dumbuser]

Ainult villast on vähe. Mingi metallkonstrui käib ka asja juurde. Midagi peab ju ka korstent püsti hoidma.

Eee ... graravitatsioon vist on selle nimi. Ma ei tea kui kõver või veerandlõõine see asi peaks olema mis ei jaksa ise püsti olla ja kindlasti mingit karku vajab. Samuti pole siinkandis ka mingit suurt ohtu, et maavõbina puhuks toestust vaja läheb. See mis korstna ümber pannakse on selleks juhtumiks, et tekitada mittepõlevast materjalist tsoon. Lisaks kütmise ajal see korsten paisub enamvähem igasse suunda (sõltub muidugi intensiivsusest kah ja moodulkorstna puhul kus on juba korstna sees toru ümber villakiht võib see paisumine olla üliväike) ja kui ta on jäigalt kinni siis ta lihtsalt peab mingi asja katki paisutama.

[ahjuke]

Põrandalaudise võib korstnani teha.

Jah kuni t400,t600 enam ei tohi ja korstna ja laudise vahele vähemalt 3 cm vaha mille saab katta nt plekiga.

[ifffff]

Ainult villast on vähe. Mingi metallkonstrui käib ka asja juurde. Midagi peab ju ka korstent püsti hoidma.

Eee ... graravitatsioon vist on selle nimi. Ma ei tea kui kõver või veerandlõõine see asi peaks olema mis ei jaksa ise püsti olla ja kindlasti mingit karku vajab. Samuti pole siinkandis ka mingit suurt ohtu, et maavõbina puhuks toestust vaja läheb. See mis korstna ümber pannakse on selleks juhtumiks, et tekitada mittepõlevast materjalist tsoon. Lisaks kütmise ajal see korsten paisub enamvähem igasse suunda (sõltub muidugi intensiivsusest kah ja moodulkorstna puhul kus on juba korstna sees toru ümber villakiht võib see paisumine olla üliväike) ja kui ta on jäigalt kinni siis ta lihtsalt peab mingi asja katki paisutama.

Sa vist pole kunagi ühtegi metallist korstna fikseermiskomplekti näinud?

[Urmas]

Sa vist pole kunagi ühtegi metallist korstna fikseermiskomplekti näinud?

Arvan, et dumbuser mõtles moodulkorstnate all ikka neid korstnaplokke, millel eraldi keraamiline sisu ja see mähitakse villa sisse.

[tabarabarap]

Sa vist pole kunagi ühtegi metallist korstna fikseermiskomplekti näinud?

Aga põlenud maju kus ainult korsten püsti jne. Me muidugi ei tea millist korstent isoleeritakse ja mitmendal korrusel jne.

Aga teemaalgatajale, vahe teiste konstruktsioonidega min 10cm võib täita tulekindla kivivillaga, kaitseekraaniga , puitdetailidele võib kaitseks lisada ka 2x kipsplaadi kihi jne. Peamine eesmärk on tuleohutuse tagamine mis võib olla ühildatud ka mingi "fikseerimis" eesmärgiga. Tuleohutuse tagamist ära jätta ei saa samas fikseerimist ei pruugi alati vaja olla

Metallist nurgad vms montaašilindi ribad talade külge ja vill nendele toetuma on üsna lihtne ja aksepteeritav lahendus.

[Äärenurk]

Tänan kõiki vastajaid ja kaasamõtlejaid! Muude isoleerimislahendustega olen kursis, tahtsin just spetsiifiliselt betoonkrae toetumise kohta infot saada, mida ka sain.

[Äärenurk]

Tavaliselt laotakse korsten loodi - ehk peaks nagu ise püsti seisma. Ühe poole-kivilõõriga jääb võibolla tõesti liiga kipakas, et ise püsti seista, aga normaalne korsten peaks püsima.

Ainult villast on vähe. Mingi metallkonstrui käib ka asja juurde. Midagi peab ju ka korstent püsti hoidma.

Eee ... graravitatsioon vist on selle nimi. Ma ei tea kui kõver või veerandlõõine see asi peaks olema mis ei jaksa ise püsti olla ja kindlasti mingit karku vajab.

Sa vist pole kunagi ühtegi metallist korstna fikseermiskomplekti näinud?

Aga põlenud maju kus ainult korsten püsti jne. Me muidugi ei tea millist korstent isoleeritakse ja mitmendal korrusel jne.

Ei ole küll enam betoonkrae teema, aga olen kuulnud, et vanasti laotigi korstnad vildakalt, et nad ikka kindla peale ümber kukuksid, kui puitmaja ümbert ära põleb. Muidu ei pidanud kindlustus hüvitama, kuna osa majast on ju püsti. Kas keegi oskab kommenteerida?

[ping]

Tavaliselt laotakse korsten loodi - ehk peaks nagu ise püsti seisma. Ühe poole-kivilõõriga jääb võibolla tõesti liiga kipakas, et ise püsti seista, aga normaalne korsten peaks püsima.

Ainult villast on vähe. Mingi metallkonstrui käib ka asja juurde. Midagi peab ju ka korstent püsti hoidma.

Eee ... graravitatsioon vist on selle nimi. Ma ei tea kui kõver või veerandlõõine see asi peaks olema mis ei jaksa ise püsti olla ja kindlasti mingit karku vajab.

Sa vist pole kunagi ühtegi metallist korstna fikseermiskomplekti näinud?

Aga põlenud maju kus ainult korsten püsti jne. Me muidugi ei tea millist korstent isoleeritakse ja mitmendal korrusel jne.

Ei ole küll enam betoonkrae teema, aga olen kuulnud, et vanasti laotigi korstnad vildakalt, et nad ikka kindla peale ümber kukuksid, kui puitmaja ümbert ära põleb. Muidu ei pidanud kindlustus hüvitama, kuna osa majast on ju püsti. Kas keegi oskab kommenteerida?

Kui korsten püsti jäi, siis tuli see kasvõi ise pikali tõugata, sest muidu kindlustus ei lugenud maja täielikult hävinuks.

[RaJy]

Olen samuti seda legendi kuulnud, huvitav kas kehtib ka tänapäeval?