Algaja maalri küsimustenurk

[RakGuru]

Olen lugenud siit sealt, et mõned teevad pahteldust nt betoon/krohvitud seinale : LR+ + krunt + värv.
1. Küsimus, kas see pind mitte triibuline jää, või on see okei kvaliteet ?
Ise tõmban alati veel sheetrocki vms viimaseks kihiks.

2. Küsimus , kas uniflott on liiast paberlindile ? Loen siit, et enamus kasutavad J pahtlit ja keegi uniflotist väga juttu ei tee

3. Mis suurus paberiga lihvite sheetrocki või muud taolist lõppviimistlus pahtlit ?

4. Kas kasutate aquastopi enne krunti ? Kui jah, siis kuidas peale kannatate - rulli, pritsi või mõlemaga korraga ?

5. Kipsseinale lasupahteldus - ei või ja ?

6. Kipslae pahteldus , kuidas teete ? Ise täidan vuugid/perimeetri + otsavuugid hajutan 45cm labidaga mõlemale poole + Lauspahtel 2x...

7. Kuidas on lood parandustega ? Kas enne kruntimist ka täidate väikseid auke/kraapse, või teete kõik peale krunti ?

[renxx]

1. Pahtli valik ei määra, kas sein jääb peale värvimist triibuline või ei. LR+ on liiga teraline, ise kasutan LRfine.
2. Mismõttes liiast ? Uniflott on väga hea armeerimis pahtel, kuid kivistub ka panges kiiresti, ainus põhjus miks ma seda sellisel moel ei kasuta. Kasutan weber JS, valmispahtlitel reeglina meeletu mahukahanemine või siis kuivavad väga kaua. Uniflott minul krundile tegemiseks paranduspahtel, kuna on valgetel pindadel hästi näha, või siis kui on kiiresti vaja mõni mõra parandada.
3. 150
4. Ei, kruntvärv täidab selle eesmärgi.
5. Jah
6.30cm labidaga lindid, 45cm labidaga täidan ja 1x lauspahteldus
7. Kui olen ntx pukki lükates seina augu sõitnud, selliseid auke jooksvalt märgates mööda minnes parandan, üldjuhul kõik parandused krundile.

[RakGuru]

1. Pahtli valik ei määra, kas sein jääb peale värvimist triibuline või ei. LR+ on liiga teraline, ise kasutan LRfine.

Sõnastasin valesti, mõtlesingi , et see liiga teraline ja jäävad kraapsud sisse. Aga kogu lauspahteldus LR fine'ga ? kuni krundini?




Ja küsimus veel valgutuse kohta. Kas need lambid, mis näitavad ainult pikki seina, õigustavad ennast ?
Ise kasutan tavalist LED prose odavama hinna tõttu , kuid mulle tundub, et tavaline LED Prose lihtsalt valgustab liiga palju(Laiali).
Silmad ei erista peale lühikest ringkäiku enam midagi. Tihti avastan igasugu defekte peale 3-4 ringi .
Või kuidas on lood teil?

[renxx]

Kuni krundini LRfine jah. käsitsi lihvides võibolla oleks natuke tülikas see pahtel, ma ei tea .. Lihvin mina masinaga. Ntx sheetrocki lihvtolm on nii peenike, et võib pekki keerata nii tolmuimeja kui lihvija, mis komplektina maksavad 2000eur.

Ma ei tea praegu misasi on pikki seina valgustav LED. Kasutan jala peal olevat LED prosesid nagu nad kõik enamasti on, kollased .. Vahest päiksepaistelise ilmaga on abiks, kui teed ruumi pimedamaks, katad aknad kinni.

[Urmas]

Olen lugenud siit sealt, et mõned teevad pahteldust nt betoon/krohvitud seinale : LR+ + krunt + värv.
1. Küsimus, kas see pind mitte triibuline jää, või on see okei kvaliteet ?
Ise tõmban alati veel sheetrocki vms viimaseks kihiks.

Siit su hädad algavadki. Alla paned jämedama teraga pahtli, peale peenema teraga ja lihvima hakates tõmbad aluspahtlist paar suuremat terakest lihvtalla alla ning nii need kriipsud-kraapsud tulevadki. Vältida saab seda efekti kui kasutad ühe terasuurusega pahtlit ja sellega teed kogu pinna. Ise olen kasutanud igatsuguseid ja hetkel pidama jäänud kas Vivacolori LH-le või Ignis Makrosfera-le. Makrosfera seeriast kasutan jämedama teraga pahtlit. Seda on nii käsitsi kui ka pritsi variandis. Ise pole vahet tunnetanud. Ei tasu lasta enneast petta tooteinfos sõnast "jämedateraline". Väiksema numbriga liivapaberiga kui 150 ei tasu selle pahtli kallale minna, kohe on kriipsud peal. Väga hea peale kanda ja lihvida. Mahukahanemisega probleeme ei ole. Eelistan alati valmispahtleid nende ühtlase konsistentsi pärast, sest kuivsegudega ei saavuta iial täpselt identset viskoosust eelmise ämbritäiega. Vee koguse või kuivsegu suhte kõikumine muudab pahtli nn kõvadust.

2. Küsimus , kas uniflott on liiast paberlindile ? Loen siit, et enamus kasutavad J pahtlit ja keegi uniflotist väga juttu ei tee

Unifloti kasutamine paberlintide paigaldamiseks on mõtetu raha ja aja raiskamine. Kuhu sul kiiret? Olen kasutanud kui on vaja kiirest mõni metallnurk paigaldada või väga väikesel pinnal(pisike vannituba) ja siis ka olen kasutanud võrku, mitte paberit. Uniflotti on ka niiskuskindlamat(rohelisega).

3. Mis suurus paberiga lihvite sheetrocki või muud taolist lõppviimistlus pahtlit ?

Min 150, aga pead ise ninapidi juures vahtima, et kriipse ei tuleks. Tugevamalt ilmuvad kriipsud nähtavale peale krunti või põhivärvi.

4. Kas kasutate aquastopi enne krunti ? Kui jah, siis kuidas peale kannatate - rulli, pritsi või mõlemaga korraga?

Kes sulle sellist jaburust on soovitanud?

5. Kipsseinale lasupahteldus - ei või ja ?

Lauspahteldus kipspindadele tungivalt soovituslik.

6. Kipslae pahteldus , kuidas teete ? Ise täidan vuugid/perimeetri + otsavuugid hajutan 45cm labidaga mõlemale poole + Lauspahtel 2x...

Sul oleks nagu midagi jäänud vahele. Ise- lindid vuukidesse J pahtliga, täitmine-laiendus, lauspahtel, kruntvärv ja 2x põhivärv. Kui oskad ja tead, mida kasutada ja kuidas kasutada, saab ideaalse lae ka 1x põhivärviga.

Olen lugenud siit sealt, et mõned teevad pahteldust nt betoon/krohvitud seinale : LR+ + krunt + värv.
7. Kuidas on lood parandustega ? Kas enne kruntimist ka täidate väikseid auke/kraapse, või teete kõik peale krunti ?

Mida näen, siis enne krunti, vajadusel peale krunti, vajadusel peale esimest põhivärvi ja vajadusel ka peale teist põhivärvi.

Ja küsimus veel valgutuse kohta. Kas need lambid, mis näitavad ainult pikki seina, õigustavad ennast ?
Ise kasutan tavalist LED prose odavama hinna tõttu , kuid mulle tundub, et tavaline LED Prose lihtsalt valgustab liiga palju(Laiali).

Esialgsete tööde(lindid-vuugid-lauspahteldus) kasutan LED proset, lihvimine ja edasi halogeeniga. Halogeenil on hoopis teravam valgus. ja 500W täiesti piisab. Nagunii maksab viimistluse ajal kasutatava elektri eest tellija ja see tellija kohustus on mul ka Lepingus sees.

[RakGuru]

Küsimus veel lihvtalla kohta. Kas ristküliku kujuline või ümmargune ?



Ja siis kuskilt keegi saunas rääkis, et pahtliparanduste segule lisatakse vahest märkenööri pulbrit, et seda hiljem lihtsam eristada oleks. On see ulme või praktikas täiesti kasutatav asi ?


Uninaks pahtlid olete kasutanud ?

[renxx]

Mõtle nüüd loogiliselt, kumma lihvklotsiga sul mugavam ümber käia on, eriti nurki tehes .. kas ümmarguse või ristküliku kujulisega. Päris aus olla, siis ma isegi pole näinud ümmargust, just sel põhjusel, et ma ei näeks sellele kasutust.

Kui sa eespoolt loed, siis mina teen parandusi uniflotiga, mis on eos juba kollast värvi.Õhukeselt tõmmates ideaalselt lihvitav ja kuivab poole tunniga, ideaalne ju? Aga ma ei üllatu selliseid küsimusi nähes, näen päris tihti kui palju nö. "mähitakse" objektidel ja tegeletakse mittevajalikuga. Lõpuks on see kõik ajakulu ja aeg on raha ?

[RakGuru]

Ümmargust talda olen välismaal näinud. See on lihtsalt pindalalt suurem ca .15-20cm diameeter. Loogika kohaselt peaks ühtlasemalt lihvima.

Midagi taolist:
https://www.wind-lock.com/full-circle-r ... ol-w--r360

Nurkades muidugi ristkülik hea.

[renxx]

Käsitsi võibolla tõesti, ma ei tea .. Minul on selleks Festooli masinlihvija, vaid nurgad teen käsitsi.

[Urmas]

Mul on erinevaid lihvimistaldu masinaid 5 tükki:
- kaelkirjak, millele käib tolmuimeja taha. Sellega teen robustsemad tööd nagu vuukide laienduste lihv, krohv enne lauspahteldus, esimene pahtlikiht krohvil jms.
- ekstsentriklihvija, millele käib samuti tolmuimeja taha. Peenlihvimiseks. Nagu Mirka oma, ainult Mirka tehas tegi Metabole tellimustööd ja on millegipärast odavam, täpselt sama va värv. https://www.ebay.com/itm/Mirka-DEROS-65 ... SwEDlfIHOJ
- tavaline lihvtald. http://www.pahtel.ee/et/a/lihvimistald- ... m-lihvalus
- põhimõtteliselt sama, mis eelmine, ainult liigendiga.
- plastikust lihvtald. Kasutan ainult sisenurkade lihvimiseks. Liivapaberi üks serv praktiliselt tasa lihvija omaga ja väga ilusad sisenurgad tulevad. Midagi sarnast https://www.k-rauta.ee/p/lihvimistald-v ... idega/drho
- hunnik svammlihve+pahtlilabida külge kahepoolse teibiga kinnitatud, et saaks aknapalede hingede taha pugeda jms.

[Urmas]

Ja siis kuskilt keegi saunas rääkis, et pahtliparanduste segule lisatakse vahest märkenööri pulbrit, et seda hiljem lihtsam eristada oleks. On see ulme või praktikas täiesti kasutatav asi ?

Milleks? Renxx juba kirjutas, et Uniflotiga saab väga edukalt ja ise olen lisaks eelnevale kasutanud ka J pahtlit, kuid kõige sagedasem meetod on lambiga ja hariliku pliiatsiga kontrollitav pind läbi käia, ära vaadata ja pliiatsiga paranduskohale ring ümber. Tuba kontrollitud, siis tavapahtliga märgitud kohtadele parandused ja järgmine päev kerge lihv. Mulle see meetod sobib, sest ei viitsi mälu koormata parandatud kohtade meeles pidamisega. Lisaks saab seda nimetada tööks, mis hoiab aega kokku, st ei pea vahepeal proset maha panema ja pahtlit parandusele määrima ja kontrollimisel on silm juba fokusseeritud vigade otsimisele, kuid vahepealne muu tegevus võib seda häirida.

Uninaks pahtlid olete kasutanud ?

Ei ole, sest need kuuluvad kuivsegude hulka, mille puudustest minu jaoks olen juba kirjutanud. Kuivsegusid kasutan siis kui teised variandid puuduvad.

[RakGuru]

Selged pildid.

Nüüd küsimus seina lihvimise kohta... Pimedas toas, täielikult pikki seina lastud valgusega ehk siis antud juhul seina avast mööda seina lastuna, näeb sein kohati täiesti jube välja , kuid natukene teise nurga alt väga hea . Käega katsudes tundub yhtlaselt sile ja muhke/lohke ei ole . Saan aru, et see on lihvimise viga, aga kas seda pinda on võimalik üldse nii ideaalseks saada, et igast suunast tuleva valguse puhul paistab pind "ideaali lähedane" ?
Lihvin käsitallaga.

[renxx]

"ideaali lähedane" tulemus on inimeste jaoks erinev ma usun. Kuid kuskilt kindlasti jookseb piir maalritöö kvaliteedil. Ei ole võimalik teha värvitööd nagu tehakse seda näiteks autodel, me ei vesilihvi, ei poleeri ega vahata lõpuks pindu. On mingid valgused ja nurgad, kus on tulemus teine kui päevavalguses 1-2m peale otse seina vaadata.

Hetkel üle mitmete aastate on minul vaidlus ühe kliendiga just sellel teemal. Käib inimene öövalguses taskulambiga nii seinasi kui lagesid nurga alt valgustamas ja räägib mulle, et ma pean oma töö üle tegema. Vot ei tee, tellin ekspertiisi ja ma tean, et lõpuks kannab kõik kulud tema.

[RakGuru]

Okei.

Ja viimane küsimus: Leidsin poest fiiberkangast teibi/lindi. Kas see võiks asendada paberit ? Tundub õhem , kui paber .

[renxx]

Kui sa mõtled Knaufi fiibrtlinti, 25m rullis, poes ca 1eur rull. Väga hea toode, vaid seda kasutangi, paberile kasutust ei leia.

[RakGuru]

Selge. Proovin ka selle lindi ära;)

Aga tänud teile vastuste eest

[Urmas]

Ise kasutan seda klaasfiiberteipi üldiselt paranduste tegemisel. Hea õhuke ja lihtne parandust hajutada.
Igapäevaselt siiski paberteip, sest olen mugav. Näiteks lõikan lae jagu paberteipe valmis, viskan pikkuste järgi tellingu torule ja kukun mööda tuba sõitma. Neid klaasfiiberteipe niimoodi puntrasse valmis ei lõika, st, et saab küll lõigata, aga sitt on pärast neid ükshaaval kätte saada.

[renxx]

Mina sõidan selle rulliga juba mööda tuba, kui sina pikkustesse paberit lõikad See rull on mul maalripuki otsa redeli külge kaabli abil seotud. Puki pikkuselt pahtlit alla, tõmban rullist linti ja pahtel peale, sedasi konveier süsteemis liigun edasi.

[RakGuru]

Lõikasin ka paberist sobiva pikkusega hunniku valmis ja siis hakkasin paigaldama.
Eks järgmisel tööl proovin ära selle fiibri.

[Urmas]

Mina sõidan selle rulliga juba mööda tuba, kui sina pikkustesse paberit lõikad See rull on mul maalripuki otsa redeli külge kaabli abil seotud. Puki pikkuselt pahtlit alla, tõmban rullist linti ja pahtel peale, sedasi konveier süsteemis liigun edasi.

Loomulikult on kõigil omad nipid, kuid siin on väike aga ... Kui sa töötad firma all, siis loomulikult garantii andmine tehtud töödele sind ei koti, kuid mina olen üksik hunt ja mind garantii kotib vägagi. Lähtuvalt EhS-st olen kohustatud tegema mitte "hea tava" kohaselt, vaid kui ei ole konkreetseid juhiseid, siis järgima tootja juhendeid. Loe järgnevalt toodud viite punkti 2. Seda järgides on pragude tekke põhjuste osas minu pee puhas ja parandusi teen ainult raha eest. https://www.gyproc.ee/viimistlemine
Olen erinevate järelvalvetega vestelnud ja tootejuhistes kirjeldatud materjale võib asendada parema või samavääse materjaliga. Järevalve poolt täiesti aktsepteeritav. Kas klaaskiudteip on parem või samaväärne paberteibiga, ei oska kommenteerida.